Metsaviktoriin 2026 küsimused ja vastused (10.-12. klass)

Lahemaa rahvuspark saab tänavu 55-aastaseks. Lahemaa sai oma nime põhjarannikul järjestikku asuvate lahtede järgi. Sama hästi aga võiks seda kutsuda ka poolsaarte maaks. Neli suurt poolsaart ulatuvad kaugele merre. Igaüks neist on erinev ja samas ka natuke teistega sarnane. Fotodel on ühe Lahemaa poolsaare kaunid paigad. Mis poolsaar see on?

Kommentaar: Fotod on Lahemaa läänepoolseimalt, Juminda poolsaarelt. Fotodel on Majakivi, Eesti suuruselt kolmas rändrahn, vaade Majakivi-Pikanõmme raja vaatetornist, Juminda majakas ja miinilahingu mälestusmärk poolsaare tipus.

Lahemaa rahvuspargi rannikul leiavad pesakohti ja toitu paljud merelinnud. Kajakatest on tavalisemad kalakajakas, naerukajakas, hõbekajakas ja merikajakas. Missugusel fotol on naerukajakas, kes on oma nime saanud kärisevat naeru meenutavate häälitsuste järgi?

Kommentaar: Fotol 1 on kalakajakas, fotol 2 on naerukajakas, kes eristub teistest tumepruunika pea järgi. Fotol 3 on hõbekajakas ja fotol 4 meie kõige suurem kajakaliik - merikajakas.

2026. aasta puu, harilik haab, on Eesti metsades üsna tavaline puuliik, olles peapuuliigina männi, kase ja kuuse järel 4. kohal. Missugused allpool olevatest väidetest on haava kohta õiged?

Kommentaar: Haab kuulub remmelgatega samasse sugukonda. Ta on kahekojaline – isasurvad ja emasurvad kasvavad eri puudel. Haab on valgusenõudlik ja kiirekasvuline ning paljuneb enamasti vegetatiivselt juurevõsude abil.

Riigimets jaguneb metsakategooriate järgi majandatavaks metsaks (56%) ja kaitstavaks metsaks (44%). Selleks, et ka tulevikus oleks Eesti metsad elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved, on majandatavas metsas oluline teha kõik vajalikud metsatööd õigeaegselt. Fotol on kuusk, mille latv on lähedal kasvava kase okste poolt vigastatud nii, et puu juurdekasv kõrgusesse on peatunud. Missuguste metsamajanduslike võtetega oleks olnud võimalik kuusele tekitatud kahjustust vältida?

Kommentaar: Noorte kaskede pikad painduvad oksad „peksavad“ kõrval kasvavate kuuskede latvu ja vigastavad neid, nii ei saa kuusk enam korralikult pikkusse kasvada. Valgustusraie (ka noorendike hooldus) on metsakasvatuslik võte, millega parandatakse noorte puude valgus- ja toitetingimusi ning kujundatakse liigilist koosseisu. Valitakse välja nö tulevikupuud, ning võetakse maha nende kasvu takistavad ning liiga tihedalt kasvavad, samuti vähendatakse remmelgate, sarapuude jt osakaalu, millest kunagi palgipuud ei saa. Seda tehakse kuni 20 aasta vanustes metsades. Vanemates metsades, kui puude rinnasdiameeter (tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt) on üle 8 cm, jätkatakse metsa kujundamist harvendusraie võtetega.

Eesti Mükoloogiaühing valib aasta seent alates 2017. aastast. Tänavu on aasta seeneks üliharuldane seen limatünnik. Missugusel fotol on limatünnik?

Kommentaar: Aasta seen limatünnik on eksponeeritud fotol 3. Fotol 1 on kroonliudik, fotol 2 pruun liudik ja fotol 4 harilik kiivrik ehk põleseen.

Tänavu on aasta orhideeks III kategooria kaitsealune liik pruunikas pesajuur, varjuliste metsade orhidee. Milline on pruunika pesajuure toitumisviis?

Kommentaar: Pruunikal pesajuurel ei ole klorofülli ja fotosünteesida ta ei saa. See orhidee on täiesti sõltuv seente abil saadavatest toitainetest.

Kuigi tänavune aasta lind piiritaja sarnaneb pääsukesega, on nad hoopis erinevatest seltsidest – piiritaja kuulub piiritajaliste seltsi, kuid pääsuke värvuliste seltsi. Tänaste teadmiste valguses on piiritaja lähimad sugulased koolibrid ja öösorrid. Missugusel fotol on kujutatud 2026. aasta lind piiritaja?

Kommentaar: Fotol 1 on öösorr, fotol 2 räästapääsuke, fotol 3 suitsupääsuke, fotol 4 piiritaja, fotol 5 kaldapääsuke.

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis kaheksandat korda aasta kala. Varem on aasta kala tiitlit kandnud jõesilm, lõhe, haug, ahven, merisiig, koha ja angerjas. Tänavu osutus valituks lest. Missugused allpool olevatest väidetest lesta kohta on õiged?

Kommentaar: Lest on põhjaeluviisiga merekala, seetõttu on varjevärvusena lesta keha ülemine pool tumedam, kõht valkjas. Täiskasvanud lesta põhitoidu hulka kuuluvad mere põhjas elavad limused, merikilgid ja väikesed kalad. Vastse silmad asuvad algul teine teisel pool keha. Alles 1 cm pikkusena, moonde käigus, rändab üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale.

Esimesed tuletikud võeti kasutusele 1805. aastal. Sada aastat tagasi töötas Eestis viis tikuvabrikut, tänaseks aga on uksed sulgenud ka tuntuim neist – Viljandi tikuvabrik. Alates tuletikkude tootmise algpäevadest on peamine tikutooraine olnud haavapuit. Miks on haavapuit eelistatuim tikutooraine?

Kommentaar: Haavapuit on ideaalne tikumaterjal, kuna ei murdu liiga kergesti, põleb ühtlaselt, on kergesti immutatav ja ei tahma põledes.

Põllumehed teavad, et mullaviljakuse parandamiseks on soovitatav kasvatada liblikõielisi taimi. Nende juurtel elavad mügarbakterid seovad õhust lämmastikku, mida kõik taimed kasvamiseks vajavad. Õhulämmastikku siduvad bakterid elavad aga ka mõnede meie kodumaiste puude juurtel, mis sugugi liblikõieliste hulka ei kuulu. Milliste meie metsapuude juurtelt võib leida punakaid-oranžikaid mügarikke, milles elavad mügarbakterid?

Kommentaar: Metsapuud, kelle juurtel õhulämmastikku siduvad mügarbakterid elavad, on lepad. Nii võimas metsapuu sanglepp ehk must lepp kui tema väheldasem sugulane hall lepp on head metsamulla viljakuse parandajad.

Siilid pole mitte ainult toredad loomad, vaid abiks ka teadlastele, kes on võtnud kasutusele lausa spetsiaalse mõõtühiku “siilitund”. Mida mõõdetakse siilitundides?

Kommentaar: Siil on oma liikuvuse ja madalas taimestikus tegutsemise tõttu suurepärane loom hindamaks paiga puukide arvukust. Siilitund tähistab puukide arvu, kelle siil tunni aja jooksul kindlalt territooriumilt oma okaste vahele korjab.

Eestis elab looduslikult 14 liiki nälkjaid, üks suurematest neist on must seatigu (Limax cinereoniger). Meie looduslike liikide tundmine on väga tähtis, et me neid kogemata tüütute võõrnälkjate pähe ära ei hävitaks. Nagu nimigi ütleb, on must seatigu enamasti must, aga värv võib varieeruda, ulatudes mustast halli või pruunini, esineb ka triibulisi või päris valgeid isendeid. Paremaks määramistunnuseks nälkjate eristamisel on hingamisava asukoht, mis seatigudel jääb mantlikilbi tagaosasse. Musta seateo mantlil on sõrmejälge meenutav muster, pealtvaates on seateo jala ots terav ja tema eritatav lima on värvitu. Millistel fotodel on must seatigu?

Kommentaar: Kuigi musta seateo nimigi viitab värvile, ei ole värvus sugugi kõige usaldusväärsem määramistunnus. Nagu fotodelt näha, võib must seatigu olla ühtlaselt must aga esineb ka selgelt triibulisi isendeid ning looduses võib kohtuda ka hallide või valgete isenditega. Seega võib ainult värvi järgi liigi määramisel kergesti eksida ning pidada meie looduslikku liiki võõrnälkjaks.

Igal aastal jaanuari viimasel nädalavahetusel toimub Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel talvine aialindude vaatlus. 2026. aastal toimus see juba 17. korda. Nii nagu varasematel aastatel, oli selgi aastal kõige arvukam linnuliik tihaslaste sugukonda kuuluv rasvatihane. Missugused nimetatud liikidest kuuluvad rasvatihasega samasse sugukonda?

Kommentaar: Rasvatihasega samasse tihaslaste sugukonda kuuluvad musttihane, salutihane, sinitihane, tutt-tihane, põhjatihane. Kukkurtihane kuulub kukkurtihaslaste sugukonda ja sabatihane sabatihaslaste sugukonda.

Kõik liigid, mida inimene loodusest avastab ja tundma õpib, saavad kokkuleppe kohaselt endale kõigepealt ladinakeelse, teadusliku nime. Ladinakeelsete liiginimede panemisel võidakse silmas pidada taime välimust, nii on näiteks Populus tremula – harilik haab, saanud nime värisevate lehtede järgi, või näiteks kasvukohta nagu mets-härghein (Melampyrum sylvaticum). Paljud liigid on nime saanud ka mõne isiku auks, olgu selleks siis selle taime esmaavastaja, kirjeldaja või mõni kuulus loodusteadlane. Kelle auks on maailmas nime saanud kõige rohkem erinevaid liike – lausa 363?

Kommentaar: Läbi ajaloo pole ühelegi teisele teadlasele pühendatud nii palju liiginimesid kui inglise loodusteadlasele Charles Darwinile. Leidub liike, mille epiteediks on lihtsalt darwini, aga ka selliseid, mille epiteediks on darwiniana ja charlesdarwini. Charles Darwini järgi liikide nimetamine sai alguse tema eluajal ja jätkub tänapäevani.

Soomaa rahvuspargi koosseisu kuuluv Eesti suurim rabamassiiv Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast. Raba lõunaservas asub Eesti kõrgeim rabarinnak ehk rabanõlv, siin on see ligikaudu kaheksa meetri kõrgune. Missugusel RMK külastusobjektil (objektidel) on võimalik seda vaatamisväärsust näha?

Kommentaar: Eesti kõrgeim rabarinnak on vaadeldav nii Ingatsi õpperajal kui samal rajal paiknevast Ingatsi õpperaja vaatetornist.

Tänavu on aasta liblikaks kuulutatud nõgeseliblikas (näidisfotol). Nagu nimigi ütleb, toituvad tema röövikud nõgeselehtedest. Nõgeseliblika röövikud ei ole sugugi ainukesed, kellele toitaineterikkad nõgesed maitsevad. Vaata fotosid 1, 2, 3, 4 ja märgi ära need Eestis elavad liblikad, kes söövad röövikuna kõrvenõgeseid.

Kommentaar: Kõik need liblikad on omavahel sugulased kuuludes koerlibliklaste sugukonda. Ainus piltidel olevaist liikidest, kelle röövikud nõgest toiduks ei tarvita on leek-kuldtiib. Ülejäänute röövikud toituvad kõik kõrvenõgesest, kuigi väike kärbtiib saab hakkama ka vaarika ja sõstarde lehti süües ja ei ütle ära ka kase ja paju lehtedest.

Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) on Eesti endeemne liik, mis kasvabki ainult Saaremaal. Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo praeguse Viidumäe looduskaitseala allikasoost. Saaremaa robirohi on Eestis liigina kaitse all 1958. aastast ja kuulub II kaitsekategooriasse. Millisel fotol on Saaremaa robirohi?

Kommentaar: Lubjarikastes allikasoodes ja niisketel niitudel kasvava saaremaa robirohu kollased putkõied meenutavad kujult pisut ilutaime lõvilõua õisi, õitel ja tupplehtedel on ohtralt mikroskoopilisi näärmeid.

Tänavu valiti esmakordselt aasta metsaputukas, selleks sai suur haavasikk. Mis on ühist suurel haavasikul, männikärsakal ja latipihklasel?

Kommentaar: Kõik need liigid on mardikad ja inimesed on nad kõik metsakahjuriteks nimetanud majandusmetsas tekitatud kahjustuste tõttu.

Vanades rahvajuttudes räägitakse salapärasest taimest, mida kutsuti siilipopirohuks. Seda taime on meeldiva lõhna tõttu kasutatud magustoitudes ja jookides, aga ka nõidustes. Imettegev siilipopirohi avavat kõik lukud ja riivid, näitavat kätte peidetud varandused ning aitavat mõista linnukeelt. Missugusel fotol on siilipopirohuks kutsutud taim?

Kommentaar: Siilipopirohi ehk lõhnav maarjahein on fotol 2. Magusa lõhnaga, kuid tagasihoidliku kasvu ja väljanägemisega kõrsi polnud heinakaarest või muu taimestiku seast oskamatul silmal sugugi kerge leida. Nii omistati taimele imettegevad omadused ja tekkisid ka imerohu kättesaamiseks sobivad jutud ja uskumused – ei saa ju imettegev vahend olla igaühele lihtsasti leitav.

Mustlaik-apollo on looduskaitsealune liblikas, kelle lennuaeg Eestis kestab mai lõpust juuni lõpuni. Emaste liblikate munetud munadest kooruvad röövikud alles järgmise aasta kevadel. Mustlaik-apollo valmikud on väga päikeselembesed ja eelistavad lendamiseks avatud maastikku. Ometi vajab see liik levimiseks mosaiikset elupaika, kus lagedad alad vahelduvad võsaribadega ning on Eestis kõige levinum just jõeäärsetel niitudel. Miks?

Kommentaar: Mustlaik-apollo röövikute toidutaimedeks on lõokannused, mis viljuvad väga kiiresti ning taimede maapealsed osad kuivavad juba juuni alguseks. Seetõttu peavad ka mustlaik-apollo röövikud kiiresti kasvama, et mitte nälga jääda. Lõokannused on Eestis levinud mitmesugustes viljaka pinnasega varjulistes elupaikades, näiteks parkides, surnuaedades ja võsastikes. Mustlaik-apollo valmikud eelistavad aga väikesi lagendikke, niite ja karjamaid. Seetõttu on see liblikas Eestis levinud ennekõike piki jõgesid ja ojasid, kus kaldavõsa all kasvavad lõokannused, ent läheduses leidub valmikutele vajalikke avamaastikulaike.

Suviseid metsa- või rabamatku kipuvad segama tüütud sääsed. Sääsed arenevad täismoondega – munast saab vastne, vastsest nukk ja nukust valmik. Eestist on leitud 34 liiki pistesääski, kõige arvukam on perekond metsasääsed. Kuhu munevad metsasääsed oma munad?

Kommentaar: Kevadise lumesulamisvee ja suurveega kohastunud metsasääskede maapinnale munetud munad jäävad sügisel puhkeseisundisse ja muutuvad arenemisvõimeliseks alles pärast talvekülmasid. Kevadel algab metsasääskede munade areng alles siis kui veetemperatuur tõuseb üle 4 °C. Kui ühel aastal on vett vähe, ootavad maapinnale munetud munad soodsamaid tingimusi järgmisel kevadel. Metsasääskede munad võivad maapinnal vett oodata kuni neli aastat.

Paljudel loomadel on lisaks ametlikule nimetusele ka rahvapärased nimed. Nii on kobras ühtlasi piiber, metskits kaber ja saarmas udras. Ühe kala rahvapäraseks nimeks on samb. Koostöös Eesti Loodushoiu Keskusega asustas RMK Põlula kalakasvatustalitus 2025. aasta sügisel Narva ja Pärnu jõkke kokku ligi 8000 samasuvist ja 270 kahesuvist seda liiki noorkala. Mis kala see on?

Kommentaar: Atlandi tuura (Acipenser sturio) rahvapärane nimi on olnud samb või sammikala, mis meenutab kala soomekeelset nime sampi. Tegu on ühe Euroopa suurima ja ühtlasi kriitiliselt ohustatud kalaliigiga. Eesti vetest püüti suurim Atlandi tuur 1996. aastal Muhumaa lähedalt, kala oli 2,9 meetrit pikk ja kaalus 136 kg. Püütud tuur sai nimeks Maria ja temast tehtud topis viidi Eesti Loodusmuuseumisse.

Eestis on kuus rahvusparki. Pildil on ühes meie rahvuspargis asuv RMK külastuskeskus, kus 2026. aasta algul avati uus püsiekspositsioon. Rahvuspark on loodud soode, lamminiitude, märgade metsade ja kultuuripärandi kaitseks. Tuntuks on selle teinud „viies aastaaeg“ ehk suurveeaegsed üleujutused. Missugusest rahvuspargist käib jutt?

Kommentaar: Uuenduskuuri läbis ja uue püsiekspositsiooni sai Soomaa rahvuspargi külastuskeskus.