Metsaviktoriin 2026 küsimused (5.-9. klass)

RMK METSAVIKTORIINIST ON OODATUD OSA VÕTMA KÕIK EESTI KOOLIÕPILASED. SIIN LEHEL SAAB TUTVUDA METSAVIKTORIINI KÜSIMUSTE EELVAATEGA. ÕPETAJA SAAB OMA KLASSI METSAVIKTORIINIL OSALEMISEKS REGISTREERIDA SIIN.

RMK metsaviktoriin 2026 II kooliaste

Tere tulemast RMK metsaviktoriinile!

Metsaviktoriinile vastates saad arendada õpioskusi. Vastuseid võib leida internetist, ajakirjadest ja raamatutest, arutada teiste õpilastega ja õpetajatega. Sul on võimalus vahepeal viktoriinist ka välja logida ja hiljem jätkata vastamist või oma vastuseid muuta. Vastused salvestuvad automaatselt.

Kõik küsimused on valikvastustega. Mõnel küsimusel on ka mitu õiget vastusevarianti. Tehniliselt on ühe õige vastusega küsimuste puhul vastusevariandid märgitud ringina ja mitme õige vastusega küsimuste puhul ruuduna. Küsimuste juures olevate piltide suuremalt vaatamiseks kliki pildil.

Iga õige vastusevariant annab +2 punkti, vale vastusevariant -2 punkti, punktisumma moodustub õigete ja valede vastuste kogusummana.

Vastuseid on võimalik esitada, kui kõik küsimused on vastatud, vajutades LÕPETA VIKTORIIN JA ESITA VASTUSED. Pärast seda enam vastuseid muuta ei saa.

Head nuputamist!

Lahemaa rahvuspark saab tänavu 55-aastaseks. Lahemaa looduse ja ajaloo avastamiseks on rahvuspargis 17 õppe- ja matkarada, mida hooldab RMK. Iga rada on erinev – mõni kulgeb ranna ääres, mõni põlises metsas; ühel saab näha rändrahne ja kivikülve, teisel vana rannaküla ja kolmandal puhtaveelisi allikaid. Missugusel Lahemaa rajal on tehtud selle küsimuse fotod?

Altja loodus- ja kultuuriloolisel rajal
Tsitre puude rajal
Majakivi-Pikanõmme õpperajal
Võsu-Nõmmeveski matkarajal

Lahemaa rahvuspargis on rannad ja metsad täis suuremaid ja väiksemaid kive, mis sattusid siia jääajal. Osa neist on ära viidud hoonete ja kiviaedade ehitamiseks või muuks otstarbeks, mõnesse on raiutud kirjad, aastaarvud või muud märgid. Paljud sellised kivid on kantud Maa- ja Ruumiameti kaartidele pärandkultuuri objektidena – märkidena eelmiste põlvkondade elust ja tööst. Nii ka see RMK Pärandkultuuri raja ääres seisev kivi kirjaga: 3W ja aastaarvuga 1844. Mis kivi see on?

kolme talu piirikivi
verstakivi – kilomeetriposti eelkäija
mõisniku jahikoera hauakivi
lahingu mälestusmärk

RMK kodulehelt www.rmk.ee leiab lisaks lõkkekohtadele ja matkaradadele ka muud põnevat, mida metsas näha. Üks neist looduse imedest on Eestimaa kõrgeim haab. See hiigelpuu leiti 2021. aastal kaugseire andmeid analüüsides. RMK ja Eesti Maaülikooli teadlased mõõtsid puud ka kohapeal, saades kõrguseks 43,2 meetrit ja läbimõõduks 49,4 cm. Tänavu, kui haab on Eestis aasta puu, oleks tore seda hiigelhaaba vaatama minna. Kus asub Eestimaa kõrgeim haab?

Lääne-Virumaal Lahemaa rahvuspargis
Põlvamaal Kiidjärve-Kooraste puhkealal
Valgamaal Haanja-Karula puhkealal
Tartumaal Tartu-Jõgeva puhkealal

Pildil on üks kõige vanemat tüüpi paat, mis oli levinud peamiselt soome-ugri rahvaste hulgas. Paat tahuti ja õõnestati välja ühest puutüvest. Külgedele  sobiva kuju andmiseks kuumutati puit lõkete ning kuuma vee abil pehmeks ja painutati laiali. Oma nime on see paat saanud puu järgi, millest teda valmistati. Millisest kerge ja tugeva valge puiduga puust valmistati neid ühepuulootsikuid?

haavast ehk mädapuust
tammest ehk hiiepuust
männist ehk pedajast
kasest ehk kõivust

2026. aasta lind piiritaja on tuntud selle poolest, et veedab suure osa elust õhus – toitudes, paaritudes ja isegi magades. Täiskasvanud piiritaja jalad puudutavad pinda ainult pesitsuse ajal, kui on vaja muneda, haududa ja poegi toita. Piiritaja ehitab oma pesa õhus lendavatest kiududest, kõrtest ja sulgedest, mida seob oma sülje abil. Missugune fotodel olevaist pesadest või pesakastidest sobib piiritajale?

foto 1
foto 2
foto 3
foto 4
foto 5

Eno Raua lasteraamatus „Naksitrallid“ viivad peategelased Loodusteaduste Muuseumisse harakapesast leitud „varanduse“ – harakas oli sinna kokku tassinud kõikvõimalikke läikivaid asju. Muuseumi juhataja palub selle sündmuse tähistamiseks kirjutada külalisraamatusse mõni sobiv mõttetera. … „Sammalhabe võttis külalisraamatu enda kätte ja vajus mõttesse. Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne: …“ Missuguse mõttetera kirjutas Sammalhabe külalisraamatusse?

Inimene on looduse kroon.
Loodus ei salli tühja kohta.
Paras, paras – harakas on varas!
Looduses peab valitsema tasakaal.

Tänavu on aasta loomaks kuulutatud siil. Lasteraamatutes, multifilmides ja vanadel postkaartidel on sageli kujutatud siile õunte või seentega turjal talveks varusid kogumas. Need ilusad pildid ei vasta aga tõele. Miks? Märgi õiged väited.

Siil ei tassi toitu seljas.
Siili menüüs on esikohal loomne toit – putukad, teod, vihmaussid jmt.
Siil sööb talvel varuks kogutud tigusid.
Siil ei kogu talvevarusid, vaid magab talveund.

Tänavu valiti ajakirja Kalastaja eestvedamisel kaheksandat korda aasta kala. Valituks osutus lest, kes on rannarahva toidulaual hinnatud leivakõrvane. 1- ja 2-aastased noorlestad toituvad peamiselt surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Missugusel fotol on täiskasvanud lesta toiduobjektid?

fotol 1
fotol 2
fotol 3
fotol 4
fotol 5

Eesti vanasõnades kajastuvad sageli looduse ja metsaga seotud teadmised ja uskumused. Milline sõna võiks sobida vanasõnadesse punktiiri kohale: „sitke kui …mänd“ „kisendab kui …kägu“ „äkiline kui …püss“ „raha nagu ….“

metsa
muda
raba
pudru

10.

Hoolimata aastatepikkusest selgitustööst leidub endiselt neid, kes viivad oma prügi riigimetsa. 2025. aastal koristas RMK riigimetsast ligi 200 tonni erinevaid jäätmeid. Iga koolilapski teab, et prügi ja prahi koht ei ole metsas, aga kas oma aias tekkinud looduslikku päritolu jäätmeid, nagu näiteks rohimisel välja tõmmatud taimed või aiast kokku riisutud lehed, võib metsa alla viia?

Tohib, sest need kõdunevad kiiresti metsa all ära ja muutuvad heaks mullaks.
Tohib, kui viia need metsa serva, mitte sügavale metsa.
Tohib – aga ainult sügisel, kui metsas on lehti ja kõdunevat materjali niigi palju.
Ei tohi, nii võivad aedadest loodusesse levida erinevad võõrliigid ja taimehaigused.

11.

Igal aastal kasvatatakse riigimetsas uuendusraie aladele istutamiseks miljoneid puutaimi. Selleks vajalikke töid tehakse seitsmes taimlas – Kullenga, Marana, Purila, Reiu, Rulli, Räpina ja Tartu taimlas. 2025. aastal istutati meie metsadesse kõige rohkem männitaimi, kokku üle 8,3 miljoni taime. Missugusel fotol on taimlasse külvamiseks ette valmistatud männiseemned?

fotol 1
fotol 2
fotol 3
fotol 4

12.

Eestis on 2026. aasta orhideeks pruunikas pesajuur. Huvitava välimusega orhideed tahaksid ehk mõned taimehuvilised ka oma aias kasvatada. Miks pruunikat pesajuurt siiski oma aeda tuua ei maksa?

Taim on väga mürgine.
Taim on looduskaitse all ja tema loodusest ära toomine ei ole õige.
Taim vajab väga spetsiifilist seent partneriks.
Taim vajab erilist metsakeskkonda.
Taim on liiga habras ja puruneb puudutamisel.

13.

Igal aastal jaanuari viimasel nädalavahetusel toimub Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel talvine aialindude vaatlus. 2026. aastal toimus see juba 17. korda. Missugusel fotol on talvisel aialinnuvaatlusel kõigil neil aastatel enim kohatud linnuliik?

fotol 1
fotol 2
fotol 3
fotol 4

14.

Seda looma on rahvapärimustes seostatud kurja ja halvaga, vahel lausa vanakuradi endaga. Arvati, et ta toob õnnetust ning isegi tema nägemine võis halvasti mõjuda. Laialt levinud oli uskumus, et see loom käis laudas lehma nisast piima imemas ning usuti, et tegu võis olla end loomaks moondanud nõiaga. Loomi luues olevat Jumal kõige viimasena ette võtnud kihulase ja selle looma. Kes on see loom?

kärnkonn
kärbes
tuhkur
nastik

15.

Harilik puuvõõrik on poolparasiitne igihaljas taim, mis kasvab mitmete lehtpuude ja põõsaste tüvedel ning okstel. Puuvõõriku levila on kliima soojenedes järjest põhja poole nihkunud. Eestist leiti see taim esmakordselt 2007. aastal, nüüdseks on teada kümmekond leiukohta. Kuidas on puuvõõrik Eestisse levinud?

Seemned on meile levinud tugevate lõunatuultega.
Puuvõõriku seemneid söönud rändlindude väljaheidetega.
Inimesed on puuvõõrikut levitanud, sest ta on ravimtaim.
Lätist meie metsadesse liikunud oravad tassivad puuvõõriku seemneid talvevaruks puuõõnsustesse, kus need kasvama hakkavad.

16.

Kõik liigid, mida inimene loodusest avastab ja tundma õpib, saavad kokkuleppe kohaselt endale kõigepealt ladinakeelse, teadusliku nime. See garanteerib, et maailmas oleks igal liigil ainulaadne nimi, mis ei kordu. Praeguseks on nime saanud juba umbes 300 000 taimeliiki kogu maailmas. Millised Eestis kasvavad taimed on ka oma ladinakeelse liigi- või alamliigi nime saanud just siin kasvamise järgi?

eesti soojumikas
koduoblikas
harilik tõlkjas ehk rakvere raibe
saaremaa robirohi

17.

23. augustil 2025 avas RMK ainulaadse väliekspositsiooni ühel Eesti looduskaitsealal. Kaitseala on küll väike, kuid siin saab näha salumetsa ja allikaid, puisniitu ja rannaastangut, allikasood ja palju haruldasi taimeliike. Mõnele taimele on see kaitseala ainukeseks kasvukohaks kogu maailmas. Välinäitus asub kolme õpperaja alguspunktis. Kus asub see uus väliekspositsioon?

Tartumaal Peipsiveere looduskaitsealal
Järvamaal Endla looduskaitsealal
Pärnumaal Nigula looduskaitsealal
Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal

18.

Siilipopirohi ehk lõhnav maarjahein oli vanarahva teada-tuntud imerohi, mille abil rahvajuttudes sai nõiduda, peidetud varandusi leida, avada kõik lukud ja riivid ning isegi linnukeelt mõista. Ihaldatud taime kättesaamine polnud aga kerge. Mida tuli rahvajuttudes siilipopirohu leidmiseks teha?

minna täiskuu neljapäeval heinamaale helendavaid kõrsi korjama
visata heinasaad jõkke, selle taime kõrred ujuvad vastuvoolu, nii saab nad kätte
ehitada poegadega siilipesale aed ümber ja oodata, et siiliema imerohu tooks
anda kuradile kolm tilka verd

19.

Liblikate vastseid nimetatakse röövikuteks. Enamik liblikaröövikuid on taimtoidulised. On selliseid liike, kellele sobivad toiduks paljud taimed, kuid mitmete liblikate röövikud toituvad ainult ühest taimeliigist. Millised neist Eestis elavatest liblikatest söövad röövikuna kõrvenõgeseid?

foto 1, nõgeseliblikas
foto 2, koerliblikas
foto 3, päevapaabusilm
foto 4, väike kärbtiib

20.

Soomaa rahvuspark on Eesti rahvusparkidest Lahemaa järel külastatavuselt teisel kohal. Lisaks soodele ja jõgedele teeb Soomaa eriliseks „viies aastaaeg“. Mida nimetatakse Soomaal viiendaks aastaajaks?

rikkalikku marjade ja seente aega
lumeta talve
üleujutuse aega
heinaaega jõgede luhtadel