Metsaviktoriin 2026 küsimused ja vastused (5.-9. klass)

Lahemaa rahvuspark saab tänavu 55-aastaseks. Lahemaa looduse ja ajaloo avastamiseks on rahvuspargis 17 õppe- ja matkarada, mida hooldab RMK. Iga rada on erinev – mõni kulgeb ranna ääres, mõni põlises metsas; ühel saab näha rändrahne ja kivikülve, teisel vana rannaküla ja kolmandal puhtaveelisi allikaid. Missugusel Lahemaa rajal on tehtud selle küsimuse fotod?

Kommentaar: See on Majakivi-Pikanõmme õpperada, kus Pikanõmme luite harjal asub Lahemaa kõrgeim vaatetorn, millelt avaneb vaade üle Aabla raba ja Juminda poolsaare metsade merele. Rada läheb mööda ka Eesti suuruselt kolmanda rändrahnu – Majakivi – juurest. Radade kohta saab kõige kergemini infot RMK kodulehelt www.rmk.ee.

Lahemaa rahvuspargis on rannad ja metsad täis suuremaid ja väiksemaid kive, mis sattusid siia jääajal. Osa neist on ära viidud hoonete ja kiviaedade ehitamiseks või muuks otstarbeks, mõnesse on raiutud kirjad, aastaarvud või muud märgid. Paljud sellised kivid on kantud Maa- ja Ruumiameti kaartidele pärandkultuuri objektidena – märkidena eelmiste põlvkondade elust ja tööst. Nii ka see RMK Pärandkultuuri raja ääres seisev kivi kirjaga: 3W ja aastaarvuga 1844. Mis kivi see on?

Kommentaar: See on verstakivi, kilomeetriposti eelkäija. Verst oli vana aja pikkusühik (~1067 meetrit). Praeguseks on neid teadaolevalt säilinud ainult Lahemaal Sagadi, Palmse ja Vihula mõisa teede ääres.

RMK kodulehelt www.rmk.ee leiab lisaks lõkkekohtadele ja matkaradadele ka muud põnevat, mida metsas näha. Üks neist looduse imedest on Eestimaa kõrgeim haab. See hiigelpuu leiti 2021. aastal kaugseire andmeid analüüsides. RMK ja Eesti Maaülikooli teadlased mõõtsid puud ka kohapeal, saades kõrguseks 43,2 meetrit ja läbimõõduks 49,4 cm. Tänavu, kui haab on Eestis aasta puu, oleks tore seda hiigelhaaba vaatama minna. Kus asub Eestimaa kõrgeim haab?

Kommentaar: Eestimaa kõrgeim haab asub Valgamaal, Haanja-Karula puhkealal. Puu vanus läheneb sajale aastale. Rohkem kui 43 meetrit on kõrgust ka rekordhaava kõrval kasvavail haabadel.

Pildil on üks kõige vanemat tüüpi paat, mis oli levinud peamiselt soome-ugri rahvaste hulgas. Paat tahuti ja õõnestati välja ühest puutüvest. Külgedele  sobiva kuju andmiseks kuumutati puit lõkete ning kuuma vee abil pehmeks ja painutati laiali. Oma nime on see paat saanud puu järgi, millest teda valmistati. Millisest kerge ja tugeva valge puiduga puust valmistati neid ühepuulootsikuid?

Kommentaar: Selle UNESCO kultuuripärandi nimistusse kantud paadi nimeks on haabjas ja materjaliks pehme ja painduv haavapuit. Haaba nimetatakse ka mädapuuks, kuna vanemad haavad on tihti õõnsa südamikuga – haaba armastavad paljud putukad ja seened. Seente poolt pehmeks ja mädaks muudetud südamikuga haabadest haabjat muidugi ei saa, seda kasutavad aga pesaõõnsustena paljud linnud ja samuti haruldane lendorav.

2026. aasta lind piiritaja on tuntud selle poolest, et veedab suure osa elust õhus – toitudes, paaritudes ja isegi magades. Täiskasvanud piiritaja jalad puudutavad pinda ainult pesitsuse ajal, kui on vaja muneda, haududa ja poegi toita. Piiritaja ehitab oma pesa õhus lendavatest kiududest, kõrtest ja sulgedest, mida seob oma sülje abil. Missugune fotodel olevaist pesadest või pesakastidest sobib piiritajale?

Kommentaar: Piiritajale sobib pesakast fotol nr 4, ta armastab pesitseda ka hoonete katusealustes, müüriorvades ja unkaaukudes, samuti looduslikes puuõõnsustes. Pealt lahtised pesad talle ei sobi.

Eno Raua lasteraamatus „Naksitrallid“ viivad peategelased Loodusteaduste Muuseumisse harakapesast leitud „varanduse“ – harakas oli sinna kokku tassinud kõikvõimalikke läikivaid asju. Muuseumi juhataja palub selle sündmuse tähistamiseks kirjutada külalisraamatusse mõni sobiv mõttetera. … „Sammalhabe võttis külalisraamatu enda kätte ja vajus mõttesse. Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne: …“
Missuguse mõttetera kirjutas Sammalhabe külalisraamatusse?

Kommentaar: Naksitrallide raamatu I osas meelitavad kangelased linna kassid üksikule saarele ja jätavad sinna. II osas aga paljunevad seetõttu kõikjal rotid, kes vallutavad ka linna. Naksitrallid mõistavad, et omal ajal kasse linnast välja meelitades käitusid nad tormakalt ning meelitavad kassid rahva juubeldamise saatel linna tagasi. Raamatu lõpus kirjutab Sammalhabe loodusmuuseumi külalisraamatusse pühenduse: \"Looduses peab valitsema tasakaal!\"

Tänavu on aasta loomaks kuulutatud siil. Lasteraamatutes, multifilmides ja vanadel postkaartidel on sageli kujutatud siile õunte või seentega turjal talveks varusid kogumas. Need ilusad pildid ei vasta aga tõele. Miks? Märgi õiged väited.

Kommentaar: Siili okkad pole loomal toidu kogumise ja seljas tassimise tarbeks, need pakuvad kaitset vaenlaste vastu. Esikohal siili menüüs on loomne toit, millele ta aktiivselt jahti peab. Harvadel juhtudel nälja puhul sööb ka raipeid ja vähesel määral taimset toitu - seemneid ja marju või puuvilju. Talvevarusid pole siilil tarvis, siis magab siil talveund.

Tänavu valiti ajakirja Kalastaja eestvedamisel kaheksandat korda aasta kala. Valituks osutus lest, kes on rannarahva toidulaual hinnatud leivakõrvane. 1- ja 2-aastased noorlestad toituvad peamiselt surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Missugusel fotol on täiskasvanud lesta toiduobjektid?

Kommentaar: Lestad elavad kuni 40 meetri sügavusel, liivasel ja savisel merepõhjal. Alates 7-8 eluaastast on lestade toiduks limused (fotol 4 erinevad Läänemere karbid), lülijalgsed (sealhulgas merikilk fotol 1) ja pisikesed kalad. Fotol 5 olev priske räim on lestale toiduks liiga suur, aga väikestest kalamaimudest ta ära ei ütle. Vetikad ja veetaimed lesta toidusedelisse ei kuulu.

Eesti vanasõnades kajastuvad sageli looduse ja metsaga seotud teadmised ja uskumused. Milline sõna võiks sobida vanasõnadesse punktiiri kohale:
„sitke kui …mänd“
„kisendab kui …kägu“
„äkiline kui …püss“
„raha nagu ….“

Kommentaar: Õige sõna on „raba“. Ütlus „sitke kui rabamänd“ võrdleb inimese vastupidavust rabas kehvades tingimustes kasvava männiga. Väljend „kisendab nagu rabakägu“ kirjeldab kedagi, kes lakkamatult häälitseb ning vanaaegne sõna „rabapüss“ tähistas äkilist kõhutuule laskmist. Kuna Eesti on sooderohke maa, peegeldub raba ka keeles ja kujundites – näiteks ütluses „raha nagu raba“, mis viitab suurele jõukusele.

Hoolimata aastatepikkusest selgitustööst leidub endiselt neid, kes viivad oma prügi riigimetsa. 2025. aastal koristas RMK riigimetsast ligi 200 tonni erinevaid jäätmeid. Iga koolilapski teab, et prügi ja prahi koht ei ole metsas, aga kas oma aias tekkinud looduslikku päritolu jäätmeid, nagu näiteks rohimisel välja tõmmatud taimed või aiast kokku riisutud lehed, võib metsa alla viia?

Kommentaar: Kuigi tegu on looduslikku päritolu jäätmetega, võivad aiast pärit taimed, lehed ja muu orgaaniline materjal kanda endas taimehaigusi või sisaldada võõrliike, mis loodusesse sattudes hakkavad seal kiiresti levima. Nii võivad esmapilgul süütud aiajäätmed kahjustada looduslikku tasakaalu ja elurikkust. Seetõttu tuleb need kompostida või viia selleks ettenähtud kogumiskohta, mitte metsa alla.

Igal aastal kasvatatakse riigimetsas uuendusraie aladele istutamiseks miljoneid puutaimi. Selleks vajalikke töid tehakse seitsmes taimlas – Kullenga, Marana, Purila, Reiu, Rulli, Räpina ja Tartu taimlas. 2025. aastal istutati meie metsadesse kõige rohkem männitaimi, kokku üle 8,3 miljoni taime. Missugusel fotol on taimlasse külvamiseks ette valmistatud männiseemned?

Kommentaar: Fotol 1 on kahe lennutiivakesega tillukesed kaseseemned, fotol 3 remmelga lendkarvakestega seemned, fotol 4 jalaka seemned. Männiseemned, mis on puhastatud ja tiivutustatud (seemnete lennutiivad eemaldatud) on fotol 2.

Eestis on 2026. aasta orhideeks pruunikas pesajuur. Huvitava välimusega orhideed tahaksid ehk mõned taimehuvilised ka oma aias kasvatada. Miks pruunikat pesajuurt siiski oma aeda tuua ei maksa?

Kommentaar: Pruunikas pesajuur on looduskaitse all ja tema loodusest ära toomine ei ole õige. Lisaks vajab ta väga spetsiifilist seent partneriks ja kasvamiseks erilist metsakeskkonda, nii et koduaias ta niikuinii kasvama ei läheks.

Igal aastal jaanuari viimasel nädalavahetusel toimub Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel talvine aialindude vaatlus. 2026. aastal toimus see juba 17. korda. Missugusel fotol on talvisel aialinnuvaatlusel kõigil neil aastatel enim kohatud linnuliik?

Kommentaar: Kõige sagedamini kohatud lind oli rasvatihane (fotol 3). Fotol 1 oli leevikese emaslind, fotol 2 rohevint, fotol 4 puukoristaja.

Seda looma on rahvapärimustes seostatud kurja ja halvaga, vahel lausa vanakuradi endaga. Arvati, et ta toob õnnetust ning isegi tema nägemine võis halvasti mõjuda. Laialt levinud oli uskumus, et see loom käis laudas lehma nisast piima imemas ning usuti, et tegu võis olla end loomaks moondanud nõiaga. Loomi luues olevat Jumal kõige viimasena ette võtnud kihulase ja selle looma. Kes on see loom?

Kommentaar: Kärnkonn on pärimuses ja uskumustes teenimatult halva mainega, teda seostatakse kõige kurja ja halvaga, vahel lausa vanakuradi endaga. Laialt levinud oli uskumus, et kärnkonn käis laudas lehma nisast piima imemas. Leidub kirjeldusi väga suurtest, end piima täis imenud padakonnadest. Usuti, et piimavaras võis olla end kärnkonnaks moondanud nõid. Tegelikkuses on kärnkonn aga looduses oluline ja kasulik liik, kes lehmapiima ei joo, vaid toitub putukatest ja teistest väikestest selgrootutest.

Harilik puuvõõrik on poolparasiitne igihaljas taim, mis kasvab mitmete lehtpuude ja põõsaste tüvedel ning okstel. Puuvõõriku levila on kliima soojenedes järjest põhja poole nihkunud. Eestist leiti see taim esmakordselt 2007. aastal, nüüdseks on teada kümmekond leiukohta. Kuidas on puuvõõrik Eestisse levinud?

Kommentaar: Puuvõõrik on Eestisse levinud rändlindude abil. Linnud söövad puuvõõriku marju ning seemned läbivad nende seedekulgla, sattudes seejärel väljaheidetega uutele kasvukohtadele. Nii kinnituvad seemned puude okstele, kus taim saab idanema hakata. Selline levimisviis on puuvõõrikule iseloomulik ning koos soojeneva kliimaga on see võimaldanud liigil oma levilat üha enam põhja poole laiendada.

Kõik liigid, mida inimene loodusest avastab ja tundma õpib, saavad kokkuleppe kohaselt endale kõigepealt ladinakeelse, teadusliku nime. See garanteerib, et maailmas oleks igal liigil ainulaadne nimi, mis ei kordu. Praeguseks on nime saanud juba umbes 300 000 taimeliiki kogu maailmas. Millised Eestis kasvavad taimed on ka oma ladinakeelse liigi- või alamliigi nime saanud just siin kasvamise järgi?

Kommentaar: Nii eesti soojumika kui saaremaa robirohu puhul on taime ladinakeelne nimi seotud Eestiga. Eesti soojumika avastas Karl Ernst von Baer 1844. aastal Kesk-Eestist Piibe mõisa lähedalt. Liigi staatuse andis taimele saksa päritolu vene botaanik Franz Ruprecht ning eesti soojumikas kannab teaduslikku nime Saussurea alpina subsp. esthonica — alamliigi nimes sisaldub selgelt viide Eestile.

Saaremaa robirohu leidis esmakordselt botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo praeguse Viidumäe looduskaitseala allikasoost 1933. aastal. Saaremaa robirohi kasvabki vaid Saaremaal ning kannab teaduslikku nime Rhinanthus osiliensis, milles viide Saaremaa ladinakeelsele nimekujule Osilia.

23. augustil 2025 avas RMK ainulaadse väliekspositsiooni ühel Eesti looduskaitsealal. Kaitseala on küll väike, kuid siin saab näha salumetsa ja allikaid, puisniitu ja rannaastangut, allikasood ja palju haruldasi taimeliike. Mõnele taimele on see kaitseala ainukeseks kasvukohaks kogu maailmas. Välinäitus asub kolme õpperaja alguspunktis. Kus asub see uus väliekspositsioon?

Kommentaar: Uus väliekspositsioon asub Viidumäe looduskaitsealal Saaremaal. www.rmk.ee lehelt leiad nii selle kui Viidumäe loodust tutvustavad põnevad loodusrajad.

Siilipopirohi ehk lõhnav maarjahein oli vanarahva teada-tuntud imerohi, mille abil rahvajuttudes sai nõiduda, peidetud varandusi leida, avada kõik lukud ja riivid ning isegi linnukeelt mõista. Ihaldatud taime kättesaamine polnud aga kerge. Mida tuli rahvajuttudes siilipopirohu leidmiseks teha?

Kommentaar: Magusa lõhnaga, kuid tagasihoidliku kasvu ja väljanägemisega kõrsi polnud heinakaarest või muu taimestiku seast oskamatul silmal sugugi kerge leida. Nii omistati taimele imettegevad omadused ja tekkisid ka imerohu kättesaamiseks sobivad jutud ja uskumused – ei saa ju imettegev vahend olla igaühele lihtsasti leitav.

Liblikate vastseid nimetatakse röövikuteks. Enamik liblikaröövikuid on taimtoidulised. On selliseid liike, kellele sobivad toiduks paljud taimed, kuid mitmete liblikate röövikud toituvad ainult ühest taimeliigist. Millised neist Eestis elavatest liblikatest söövad röövikuna kõrvenõgeseid?

Kommentaar: Kõik need liblikad kuuluvad suurde koerlibliklaste sugukonda. Lisaks ühendab neid seegi, et röövikud toituvad kõrvenõgesel. Vaid väikese kärbtiiva röövikud on laiema toiduvalikuga ja võivad lisaks nõgesele toituda ka vaarikal, sõstardel, karusmarjal, kaskedel ja pajul.

Soomaa rahvuspark on Eesti rahvusparkidest Lahemaa järel külastatavuselt teisel kohal. Lisaks soodele ja jõgedele teeb Soomaa eriliseks „viies aastaaeg“. Mida nimetatakse Soomaal viiendaks aastaajaks?

Kommentaar: Viiendaks aastaajaks kutsutakse Soomaal üleujutuste aega. Rahvuspargi maastikku liigestavad viis jõge: Halliste, Kõpu, Lemmjõgi, Navesti ja Raudna jõgi. Kui vihma- või lumesulamisvesi Sakala kõrgustikult alla valgub, ei jõua väikese languga jõed seda kiiresti ära kanda ning väljuvad oma looduslikust sängist.