Loodusõppeprogrammid
Metsakooslused Peräjärve metsarajal
Õppeprogrammil vaadeldakse erinevaid metsarindeid ja õpitakse taimeliike ning nende järgi metsatüübi määramist, õpitakse näiteid liikidevahelistest suhetest (sh toitumissuhted ja seeläbi aineringed) metsas. Toimub arutelu metsa olemusest, inimese mõjust ning metsade kaitsmise vajadusest.
Karula rahvuspargi 4 km pikkune Peräjärve metsarada on parim piirkonna rada metsa teema õppimiseks.
Toimumiskoht: Peräjärve metsarada
Päevakava
- sissejuhatus(5 min).
- tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust.
- tegevuste käik.
- Karula rahvuspargi ja selle olulisemate kaitseväärtuste lühitutvustus, Peräjärve matkaraja asukoht (abiks rahvuspargi infotahvli kaart).
Matkal (4 km) tehakse vaatlus- ja ülesannete lahendamise peatusi:
- matkarajale jõudes arutelu, mis teeb metsast metsa; millised keskkonnatingimused määravad koosluse kujunemise (kliima, pinnamood, mulla veerežiim). Eesti klimaatiline asend metsavööndis.
- rühmade moodustamine. Taimeliikide vaatlus ja õpe rinnete kaupa, nende märkimine vaatluslehtedele, metsatüübi määramine (rühmatöö). Vaatlusi kokku võttev ja kinnistav ülesanne rühmadele.
- aineringe metsas, liikidevahelised suhted. Toiduvõrgustiku mäng rühmadele (toitumissuhted: tootjad, tarbijad, lagundajad; 4.-6. klass). Liikidevahelise suhete võrgustiku õppemäng rühmadele (7.-9. klass).
- loodusmets ja majandusmets, nende erinevused (liigirikkus, elupaikade mitmekesisus, surnud puit). Surnud puidu olulisus aineringes ja elurikkuse säilitamisel (erinevas suuruses ja lagunemisastmes surnud puit lamapuiduna ja püstisena). Võrdlemine, arutelu.
- mida mets mulle annab? Õppeülesanne metsa kasutamisest (4.-6. klass) või metsa majanduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ökosüsteemiteenustest (7.-9. klass).
- retkel suunatakse osalejaid märkama hetkel looduses toimuvat.
- Karula rahvuspargi eripärana kõneldakse metsade ja metsavendluse seostest ning tutvustatakse selle kandi metsavenna Alfred Käärmanni lugu.
- kokkuvõte (15 min)
- kokkuvõttena õppemäng õpitu kinnistamiseks või tagasisidering, kus iga osaleja väljendab oma uusi kogemusi või teadmisi.
Seos õppekavaga
4-6 kl II kooliaste Ainevaldkond „Loodusained“
- 2.1.6.12. Mets elukeskkonnana. Elutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsade tähtsus ja kasutamine. Metsade kaitse.
- 2.1.6.15. Elukeskkond Eestis. Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted ökosüsteemis. Inimese mõju ökosüsteemidele.
- 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis. Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Kaitsealad.
7.-9. kl III kooliaste Ainevaldkond "Bioloogia"
- 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Organismide jaotamine liikidesse. Populatsioonide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur. Looduslik tasakaal.
- Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi- ja elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus. Lõimitud on ajalugu.
Meetodid ja vahendid
Arutelu: metsa olemus, erinevate metsatüüpide kujunemise eeldused (mullaviljakus, niiskus, reljeef).
Rühmatöö: metsakoosluse vaatlus koos vaatluslehega (tüüpilised liigid rinnete kaupa), oma tulemuste esitlemine teistele. Vahendid: vaatluslehed, kirjutusalused, pliiatsid, alused, liigikaardid, koosluste kaardid.
Õppemäng: toiduvõrgustik (4.-6. klass), liikidevahelise suhete võrgustik (7.-9. klass). Vahendid: liigikaardid, lõng.
Võrdlemine ja arutelu: loodus- ja majandusmetsa erinevused.
Arutelu: metsa kasutusest ajaloos ja tänapäeval, metsade kaitse vajalikkus. Vahendid: näidiseksemplarid kasutuse kohta (toht, niin, puit, juur, vaik, tõrv, pahk jm).
Õppemäng või arutelu õpitu meeldetuletamiseks ja kinnistamiseks.
Üldpädevused: enesemääratluspädevus; kultuuri- ja väärtuspädevus; õpipädevus; suhtluspädevus.
Õpitulemused/õpilane teab
- mõisteid metsatüüp, metsarinded, loodusmets, majandusmets, lamapuit, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik.
- keskkonnatingimusi, millest oleneb erinevate metsatüüpide esinemine looduses (mulla niiskus ja viljakus, reljeef).
- tavalisemaid taimeliike erinevates rinnetes.
- kuidas määrata metsatüüpi iseloomulike taimeliikide järgi erinevates rinnetes.
Õpilane oskab
- eristada metsarindeid.
- tuua toiduvõrgustiku näiteid metsas (4.-6. klass).
- tuua liikidevaheliste suhete võrgustiku näiteid metsas (7.-9. klass).
- tuua näiteid metsa kasutamisest minevikus ja tänapäeval (4.-6 klass).
- tuua näiteid, milliseid majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid ökosüsteemihüvesid (ehk -teenuseid) pakub mets (7.-9. klass).
- märgata loodusmärke ja aastaajalisi muutusi looduses.
Õpilane mõistab metsade kaitse vajalikkust, kaitse seost jätkusuutliku arenguga.
Õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.
Lisainfo: Vajalik on ilmastikule vastav mugav riietus ja looduses liikumiseks sobivad jalanõud. Soovitame kaasa võtta söögi–joogi.
Õppeprogramm toimub künklikul 4 km pikkusel Peräjärve matkarajal. Rajal on mitu üsna järsku tõusu ja laskumist. Arvestada tuleb, et vihmase ilmaga muutuvad puujuured rajal libedaks.
Õppeprogramm ei kohaldu nägemis-, kuulmis-, vaimupuudega osalejatele. Ratastooliga matkarajal liikuda ei saa.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319
Metsaloodus
7.-9. klass
Soodne kuni 13.06.2025