Alu jääksoo korrastamine

Blogi
29.12.2019
Ants Animagi looduskaitsespetsialist
looduskaitsespetsialist

2019. aasta oktoobris lõppesid Alu jääksoo korrastamistööd. Korrastataval 93 ha suurusel objektil raadati 49 ha puistut ja 10 km kraavitrasse, sulgeti 32 km kraave ning rajati 94 turbapaisu. Tööd teostas RMK hankel Tekamer OÜ. Töö maksumuseks oli 83664 €, millest 15% kaeti RMK poolt ning 85% EL Ühtekuuluvusfondist.








Alu jääksoo ehk endine turbatootmisala asub Pärnumaal Nätsi-Võlla raba lääneserval.


Turba kaevandamine toimus seal aastatel 1958–1992, kaevandajaks oli Pärnu EPT. Tootmine lõpetati vähelagunenud turba ammendumise tõttu. Tootmisala jäeti korrastamata ja kraavide kuivendav mõju ümbruskonnale kestis kuni nende sulgemiseni 2019. aasta sügisel.

Korrastatav objekt jagunes põhja- ja lõunapoolseks osaks. Freesturba tootmine toimus vaid põhjapoolsel alal. Lõunapoolne ala oli freesturba tootmiseks eelkuivendatud, kuid tootmiseni seal ei jõutud. Lõunapoolsele, eelkuivendatud alale külvati 1973. a ja 1976. a jõhvikat. Jõhvika kasvatamine ei õnnestunud liiga kõrge veetaseme tõttu, alal hakkas vohama pilliroog ja tarn.

Korrastustöö käigus raadati põhjapoolselt alalt kõik puud, lõunapoolsel alal raadati vaid kraavitrassid. Kõik kraavid, kokku 32 km, täideti ning kraavidele rajati 94 turbapaisu. Taastamistegevuse esmane eesmärk oli saada soo pealt valguv vesi liikuma ühtlaselt üle taastamisala, jäljendades looduslikus seisundis soode hüdroloogiat.


September 2019. Põhjapoolselt freesturbaväljalt on puud raadatud, järgneb kraavide sulgemine. Paremal pool on Nätsi-Võlla raba.


September 2019. Lõunapoolsel, eelkuivendatud alal suletud kraav. Siin kultiveeriti jõhvikaid, kuid muu taimestik sai võimust ja jõhvikakasvatus ei õnnestunud.


Oktoober 2019. Korrastustööd on lõppenud, kraavid suletud, paisud rajatud. Vesi koguneb – kaevandatud ala on ümbruskonnast madalamal.


November 2019. Vett üha koguneb. Põhjapoolne, freesitud ala.


November 2019. Ka lõunapoolsel, eelkuivendatud alal on vesi tõusnud looduslikule tasemele. Kuivenduse tõttu oli siingi toimunud turba lagunemine ja pinnas madalamale vajunud.


Oodatult on veetase tõusnud. Edasised madalsoostumise ja rabastumise protsessid võtavad aastakümneid, pigem aastasadu. Eeldused on tekitatud.


Oktoober 2019. Sajad veelinnud olid leidnud uue veeala.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Jalase MKA soode veerežiimi taastamine

2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
03.02.2025
Blogi

Kuula: miks RMK märgalade taastamisega tegeleb?

Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
31.01.2025