RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
14. oktoober, 2020

Analüütikud aitavad tagada metsakasvatuse kvaliteeti

RMK analüütikud Annes Välk ja Mihkel Loks leiavad, et nende ülesanne on metsakasvatajaid oma tööga toetada ja viia inimliku vea faktor võimalikult väikeseks.

Tekst ja fotod: Susanna Kuusik
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees

Analüütikute töö üks osa on andmete kontrollimine välitöödel metsas, teine andmete analüüsimine. Sain piiluda mõnda viimastel aastatel valminud aruannetest, kus analüütikud on Exceli numbrikeele tõlkinud parendusettepanekuteks.

Miks on nii, et metsaseaduses on ühed piirid, aga oma töös olete metsakasvatajatele seadnud kõrgemad nõudmised?
Annes: Küsimus ei ole seaduses, vaid pigem töö efektiivsuses. Kui istutatud 2000 puust suudame välja kasvatada ainult 1000, mis on seadusjärgne piir, siis 50% on liiga suur kadu. Otsime kohti, kuidas MUR-i (metsauuenduse rajamise) ja MUH-i (metsauuenduse hooldamise) käigus tekkivaid vigu parandada. Näiteks taimede hooldamisel välja raiutavate istikute arv sõltub sellest, kuidas taim on istutatud – kui meie kontrollis ei leia taimi, siis on suur tõenäosus, et hiljem hooldamistöid tehes ei leita neid samuti. Kõik muu sinna lisaks, kahjurid ja ulukid.
Mihkel: Meie ülesanne on inimlikku faktorit ohjes hoida. Soovime, et istutaja istutaks kõik määratud puud langile kohta, kus hooldaja selle hiljem saaks üles leida, et ta ei lõikaks seda maha, ja lõpuks olekski puude kadu inimfaktori tõttu väikseim. Nii saame üle anda sellise metsa, nagu tahame. Me tegevuse laiem eesmärk on viia metsamaa tootlikkus maksimumini.


Miks tegite uuenenuks arvestatud alade analüüsis ettepaneku kasvatada enam segapuistuid?
Annes: Meie jaoks on segapuistu plaan B juhuks, kui okaspuukultuur ei õnnestu hästi. Näiteks angervaksa kasvukohatüübis istutatakse 2000 kuuske, millest statistika põhjal jääb alles 1000. Loodetakse saada rohkem, aga see on iganenud arusaam, et kuusk sobib angervaksa kasvukohta tingimusteta. Tänapäeval teame, et selline planeering nõuab tõhusamaid võtteid. Lahendus on, et kuusest tühjaks jäävale alale kasvab lehtpuu. Varem nõuti oksapuukultuurides kuni kümne aasta vanuseni lehtpuu ülepinnalist maharaiumist. Kui me MUH-i puhul näeme, et oksapuu arvukus on madal, siis soovitame lehtpuu alles jätta, sest puudub konflikt. Me ei saanud seal 100 protsenti kuuske, aga vähemalt ei ole ala tühi. Alternatiivina oleme kuuse puhul liigniisketes oludes välja pakkunud MUR-i planeeringuna LUK-IS-e (looduslikule uuendusele kaasaaitamine istutusega) kasutamist, st ainult sobilikele langiosadele istutamist. Nii saab taimede väljalangevust algusest peale vältida ja hoiduda ebaotstarbekast täiendamisest.
Mihkel: Mingil hetkel oli suund, et näiteks männikultuuris püütakse kolm-neli aastat täiendada männikultuuri, mis läheb järjest välja. Kui teisel aastal MUT ei õnnestu, minnakse nüüdse soovituse järgi lehtpuule üle. See on ressursi kokkuhoiu koht, teisalt kasutatakse metsamaad maksimaalselt puidu tootmiseks.

Kas ülikoolist on viimasel ajal tulnud teadmist, mis metsakasvatust toetaks?
Mihkel: Metsakasvatuse põhialused on vanad ja kardinaalseid muudatusi ei saagi tulla, pigem panustab teadus järjest efektiivsema metsanduse arendamisse. Kevadel tegime mineraliseerimise teel kase looduslikule uuenemisele kaasaaitamise efektiivsuse analüüsi, mille lähteandmeteks kasutasime üht Eesti Maaülikooli eelmisest kümnendist pärit projekti.
Annes: Me kasvatame nii suures mahus, et riigimets on Eesti Maaülikoolile väärtuslik uurimisallikaks, sest ülikoolil endal pole võimalik nii suurt andmehulka koguda. Erametsakeskus tellis uuringu algtihenduste kohta, mille tulemusteni olime mitu aastat tagasi jõudnud ja mida rakendanud.
Mihkel: Teaduslik soovitus algtihenduste kohta on endiselt kõrgem kui see, mida praktikas rakendatakse. Seda pole pikka aega muudetud. Mulle tundub see igati õigustatud, et me ei istuta siin nii palju puid.
Annes: Tehnoloogia on edasi arenenud. Siis ei tuntud sellist maapinna ettevalmistust kui mätastus – tehnoloogiliselt pole võimalik teha nii palju istutuskohti. Mätastus aga võimaldab seda, et hooldama peab vähem ja hooldamise käigus taimede väljalangemine väheneb.
Mihkel: Ajaga on taimed läinud elujõulisemaks, suuremaks. Repellentide kasutamine vähendab sõraliste kahjustusi, RMK teeb seda juba 3500 hektaril aastas. Ning ka kärsaka vastu taimede liimimine, vahatamine – kõik kokku tagab selle, et meil pole vaja nii palju „kahuriliha“ metsa viia ehk paneme vähem, aga saame enamuse kasvama. N-ö igaks juhuks panemine pole RMK mahtude juures mõistlik.
Annes: Näiteks kase loodusliku uuenemise (LU) ja mineraliseerimise teel looduslikule uuenemisele kaasaaitamise (LUK-MM) võrdlevast analüüsist selgus, et maapinna mineraliseerimisel on kase uuendamisele vähe mõju. Sellest loobumisel vabanenud raha saab hoopis kasutada mätasmaapinna tegemiseks, mis on hädavajalik kuuse kultiveerimiseks niiskemates oludes.

Olete aastate jooksul kirjutanud mitme magistritöö jagu aruandeid. Mis nõudmised see töö teile seab?
Annes: Asi on meetodis. Me käime metsas, meil on konkreetsed asjad, mida hindame, ja meil on analüütiline meetod, mis toob välja nii üldpildi kui ka vead. Kui me midagi ütleme, siis ka põhjendame, selgitame ja toome täiteid.

Olete mõlemad varem RMK-s töötanud, Mihkel spetsialisti ja metsnikuna ning Annes metsniku-metsakorraldajana. Mille poolest on praegune töö lihtsam või keerulisem?
Annes: Analüütikul on väga vastutusrikas töö, metsniku-metsakorraldajana vastutasin vaid oma andmete õiguse eest. Praegu hindame metsakasvatajate tööd nii, et sellel on tagajärjed. Ka aruannete koostamine on keeruline, nõuab head analüüsivõimet. Samas ka metsniku-metsakorraldaja amet nõuab spetsiifilisi isikuomadusi.
Mihkel: Kahe peale käime kuue kuu jooksul välitöödel ligi 1000 eraldisel, ca 1500 ha, mis paiknevad lahustükkidena üle Eesti, metsnik-metsakorraldaja käib oma piirkonnas aastas minimaalselt 1600 hektaril. Meie lähme siis kontrollima, kui metsakasvataja on oma töö ära teinud. Läheme justkui tagantjärele targutama, et mida oleks võinud teha nii või naa. Metsakasvatajal on esimese otsuse tegemine keerulisem kui meil hiljem olukorda hinnates.
Annes: Mul on alati hea meel, kui käin objektil ja kõik on korras ega pea kvaliteedihindeid maha võtma. Me ei otsi vigu, vaid hindame vastavust. Meie andmete alusel on ju enam kui 90 protsenti väga hästi tehtud, seega kui saad sõltumatu tagasiside, et sinu planeeritud ja ellu viidud metsakasvatusvõtted on 100 protsenti õiged, siis on ju ilmselt ka väga hea tunne ja see on suur tunnustus.

Mis aitab tagada objektiivsuse?
Annes: Me käime metsakasvatajate tööd hindamas vaheldumisi.
Mihkel: Et Annes oma sõpradele Ida-Virumaal häid hindeid ei annaks (Muhelevad – S. K.). Tunnen, et metsakasvatajad aktsepteerivad meie tööd – kui on halb hinne, siis enamasti on see põhjendatud. Kui metsakasvatajal on mõistlik selgitus, siis saame seda arvestada ja hinnet parandada.
Annes: Meil on kindlad kriteeriumid, põhjendused ja faktid. Meie ettepanekud on metsakasvatajate tööd lihtsamaks teinud.

Kuidas analüütiku töö metsakasvatajaid toetab?
Mihkel: Noorendike hindamisel mindi üle kõrgusklassipõhisele hindamisele, mis hoiab tunduvalt aega kokku. Selleni on jõutud suuresti tänu meie ettepanekutele.
Annes: Ka arvutiprogrammi algoritmide koostamise taga on meie analüüsid. MKT (metsakasvataja töölaud) korjab andmed üles ja annab metsakasvatajale automaatselt info peapuuliigi, maapinnavõtte, hoolduste eeldatavate aegade kohta. Suur hulk andmeid, mille seaduspärasused me leidsime, on nüüd algoritmides ja aitavad metsakasvatajat.
Mihkel: Ise näeme oma tööd metsakasvatajat toetavana.
Annes: Töö läheb lihtsamaks ja teisalt sisekontroll motiveerib tegema paremini. Üks kasvataja ütles, et kui mingi asi on ripakil, analüütik just sinna satubki.
Mihkel: Ometi on objektide nimekirja koostamiseks random-funktsioonid. Teeme nimekirjad ära ja siis vaatame kaardilt, kuhu sattusime.

Metsakasvatuse talituse juht Toomas Väät märgib, et ei kujuta ette tööd ilma teieta ning et metsakasvatus on üks paremini sisemiselt hinnatavaid ja mõõdetavaid üksusi. Kuidas ise koostööd iseloomustate?
Annes: Arvan, et see on väga hea, et oleme kahekesi, oleme hea kombinatsioon. On väga hea tunne, kui saad teisele loota.
Mihkel: Annesel on rohkem tahtmist minna detailidesse, mina olen üldsõnalisem.
Mihkel: Aja jooksul on meile samm-sammult ülesandeid lisandunud vastavalt sellele, kuidas ametis arenenud oleme. Selline usaldus on hästi positiivne.

Mis on analüütiku töös kõige pingelisem aeg?
Annes: Sügisesed välitööd.
Mihkel: Sügisese välitööde aja teine pool.
Annes: Just! Siis kui kella keeratakse, päevavalgust jääb vähemaks, rohkem objekte on vaja kiiremini ära teha, töö läheb pingeliseks ja tuleb end sundida. Sõitmist on palju.

Metsakasvatustalituse analüütikud
Talituse kahe analüütiku töö on mõõta tehtud töid kindla metoodika alusel proovitükkidelt ja hinnata vastavust RMK kvaliteeditingimustele. Nende tulemustele toetudes muudame oma tööprotsesse ning saame ühtlase ja objektiivse tulemuse üle Eesti: kas planeeringud on olnud õiged, kuidas töid tehakse, kas kvaliteet vastab meie ootustele, kas vastuvõetud töö kogus ja andmed on õiged. Iga metsakasvataja juures hinnatakse aasta jooksul 30 eraldisel tehtud töö kvaliteeti: 10 istutust, 10 hooldamist ja 10 valgustusraiet. Hindame ka näiteks planeeringu õigsust, maapinna ettevalmistamise kvaliteeti, täiendamise otsuse õigsust, kahjustuse kirjeldamise õigsust, uuenenuks arvestamise tingimustele vastamist, eesmärgi täitmist ja kvaliteedikriteeriume. Töö aastaring on järgmine: märtsist jaanipäevani välitööd, siis aruandlus, augustist kuni novembri lõpuni välitööd, detsembrist kuni märtsini analüüsid, aruandlused, arendused. Tööpiirkonnaks on terve Eesti. Nad teevad „lähedase nädala“, mil jõuavad igal õhtul koju tagasi, järgmise nädala aga „kauge nädala“, st kolm-neli päeva ollakse kodust ära.

Toomas Väät, metsakasvatustalituse juhataja

Lisa kommentaar

Email again: