Bürokraatlik jäikus takistab looduskaitselisi tegevusi

Kaitsekorralduskavaga seotud valed elupaigatüüpide andmed takistavad RMK-l tegemast vajalikke looduskaitselisi töid, kuna lähtuvalt looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tohib poollooduslike koosluste taastamiseks vajalikke töid teostada vaid kaitsekorralduskava alusel.

2017. a veebruaris kirjutasin petlikust keskkonnaregistrist seoses poollooduslike kooslustega. Käesolevas loos teen väikese tiiru Tagamõisa hoiualal Saaremaal, vaadeldes nii metsaelupaigatüüpe kui poollooduslikke kooslusi. Ajendiks said Tagamõisa hoiuala kaitsekorralduskavaga seotud Natura 2000 andmebaasis registreeritud, kuid  tegelikkusele mittevastavad elupaigatüüpide andmed.

Looduskaitseseadusest lähtuvalt on hoiualadel lubatud poollooduslike koosluste ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus vaid kaitsekorralduskava alusel. Enamasti koostatakse kaitsekorralduskava kümneks aastaks ja millegipärast pannakse see kavandatud tegevuste osas lukku. Mõnel puhul võib kümme aastat olla liiga pikk, et päästa mõni looduskaitselise väärtusega objekt, nt kinnikasvav poollooduslik kooslus. Vajalik oleks kaitsekorralduskavade paindlikkus. Kaitsekorraldusperioodi jooksul võiks olla võimalik registrite ilmselgelt vigaseid andmeid parandada ning vajalikke looduskaitselisi töid jooksvalt kavandada ja teostada.


Kaardil on väike valik vaadeldud elupaigatüüpe kaitsekorralduskavaga seotud Natura 2000 andmetest. Rohelise tooniga on vanad loodusmetsad (9010*), sinisega okasmetsad oosidel (9060) ja kollasega vanad laialehised metsad (9020*). Numbritega on märgitud kohad allolevatel fotodel.

Eelnevalt mainin seda, et Eestis on EL loodusdirektiivi elupaigatüüpide määramise aluseks Jaanus Paali “Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat”. Käsiraamat annab piisavalt hea kirjelduse elupaigatüüpide kohta. Veel on olemas Anneli Palo koostatud “Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend”, kuid mõnel elupaikade määrajaist ei paista käsiraamatu ega juhendiga märkimisväärset seost olevat.

Järgnevalt siis kirjeldusi ja pilte nähtust.:

1 – vanad loodusmetsad.
Ülalmainitud allikatest loeme, et elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka looduslike häiringute aladel uuenevaid igas vanuseastmes puistuid. Looduslikud vanad metsad on vähese inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta. Puistu on eriliigiline ja erivanuseline, mis tähendab et põhipuuliikide vanus erineb lehtpuudel vähemalt 20 aastat, okaspuudel vähemalt 40 aastat. Lamapuid ja surnult seisvaid puid on üle 5 % kasvavate puude arvust,  leidub tugevasti kõdunenud lamatüvesid, mis on üleni kaetud sammalde või muu alustaimestikuga. Raiejälgi pole võimalik tuvastada, verežiim ei ole inimese poolt mõjutatud.





Kaardil p 1 vana loodusmetsana kirjeldatud männitukk Harilaiule viiva tee ääres. Tuka taga on karjamaa, valguski paistab läbi. Puude all on ehitiste varemed, mõnikümmend aastat tagasi oli see koht lage.

Natura 2000 kirjeldusest saame sõna-sõnalt lugeda: “istutatud 1960-ndatel, enamasti ühevanune, enamasti metsastatud loopealsetele, kaitsealused liigid Epip artro,Ceph rubr,Plat chlo, väärtuslik kuna sürja-loo kooslused kitsalt levinud Elupaik on tekkinud ühe tüki lahutamisel mitmeks“!

Sellist kirjeldust lugedes, tekib küsimus – kas see on ikka ilmsi?


Kaardil p 1 vastas, üle tee, on loopealsele kasvanud männid registreeritud vana loodusmetsana! Puude vanus on alla 40 aasta.



Kaardil p 10 ristuvad katastriüksuste piirid. Endised karjamaad on määratud vanadeks loodusmetsadeks ja laialehisteks metsadeks.

Andmebaasist leiame kirjelduse: “loometsad, hästi säilinud, vanad samblased, kiviklibu merepool madalamad jändrikumad, liigid tüüpilised loometsale, ohustab raie, kaitsealused liigid Epipactis artrorubens,Cephalanthera rubra,Gymnadenia conopsea,Daphne mezerum“.



Kaardil p 11 – männikultuur kui vana loodusmets!



Kaardil p 12 – tugevalt harvendatud puistu ei saa olla vana loodusmets.



Kaardil p 24. Ka see loopealne lage ala Kõruse külas on Natura 2000 registris vana loodusmetsana.



2 – okasmetsad oosidel.
Käsraamatust loeme, et siia tüüpi tuleb arvata moreenist kõrgendike – mõhnade, voorte ja ooside – lagedel ja nõlvadel kasvavad okaspuu domineerimisega metsad. Mitmekesine rindeline struktuur (sealhulgas selgelteristuvate rinnete puudumine) ja puistu koosseis. Puistu erivanuselisus ja mõõdukas loodusmetsaelementide esinemine. Positiivsete pinnavormide ülaosas valitseb puurindes enamasti harilik mänd, nõlvadel lisandub rohkem kuuske, segus võib kasvada ka lehtpuid, alusmetsas ja järelkasvus leidub peaaegu alati ohtralt sarapuud ja laialehiste puuliikide järelkasvu (vaher, jalakas). Ümbritsevate tasasemate aladega võrreldes on nende metsade ökoloogilised tingimused hoopis varieeruvamad. Märgatav keskkonnatingimuste erinevus on päikeseliste- ja varjunõlvade vahel.

Vaadeldud piirkonnas paraku oose ei ole. Tundub, et inventeerija on pidanud mõnesid ümbruses leiduvaid merelise aluspõhja laugeid klibuvalle oosideks.


Kaardil p 2. Taamal on “okasmets oosidel”. Tegelikult ei ole siin oosi ega okasmetsa, on haavaenamusega puistu.

Natura 2000 kirjeldus on järgmine: “mida vanem seda rohkem Ku domin,vanad laanemetsa ilmelised, ebatüüpilised ei sobi paali KKT, sürjametsale kõige sarnasemad, kohati raie,piirata raiet, omapärased kitsa levikuga metsad enamasti puutumata, kaitsealused liigid Epipactis artrorubens,E.helleb“.



Kaardil p 3. Lodust on saanud okasmets oosil!



Kaardil p 4. Endised karjamaad ja põllulapid on määratud okasmetsadeks oosidel.



Kaardil p 9. Esinduslik endine puiskarjamaa on tembeldatud okasmetsaks oosil. RMK hallataval maal ei ole taastamistegevus lubatud, kuna kaitsekorralduskava alusel siin puiskarjamaad ei ole.



Kaardil p 13. Puiskarjamaa on Natura 2000 andmetel hoopis okasmets oosidel. RMK hallatav ala.



Kaardil p 16. RMK maa, millel puiskarjamaa taastamistegevust teha ei saa, sest seda tööd pole kaitsekorralduskavaga ette nähtud! Siin tuleb säilitada “okasmetsa oosidel”!



3 – vanad laialehised metsad.
Käsiraamatus kirjeldatakse tunnuselemendina mitmekesist rindelist struktuuri (tavaline on kaks rinnet või selgelt eristuvate rinnete puudumine) ja laialehiste puude esinemist puistu koosseisus (kokku rinnetes vähemalt 50% laialehiseid puuliike – tamm, saar, pärn, vaher, jalakas, künnapuu, metsviljapuud). Rohke mitmes kõdunemisstaadiumis lamapuit, st lamapuitu on tekkinud juurde pidevalt, pika aja vältel. Iseloomulik on metsakoosluse pikaaegne kasvamine samas paigas, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus.



Kaardil p 5. Kes peab seda 40-aastast puistut vanaks laialehiseks metsaks? Puuduvad laialehised puuliigid.

Andmebaasis kirjeldatakse: “Endised puisniidud, nüüd salumetsad, ilusad eri vanusega seisund paraneb, kaitsealused taimed, kaunid puutumata metsad rikastavad maastikku“.


Kaardil p 6. Endine karjamaa on nüüd “vana laialehine mets”.



Kaardil p 8. Siin on lodust tehtud “vana laialehine mets”.



Kaardil p 14. Keset “vana laialehist metsa” suubub Killatu jõgi Ooklema järve.



Kaardil p 15. Ooklema järve põhjakaldal olev “vana laialehine mets”.



Umbes 20-hektariline ala “vana laialehist metsa” Ooklema järve põhjakaldal!



Kaardil p 19. Vaade Killatu järve kaldalt itta – “vana laialehine mets”.



Kaardil p 25. Kus on vana laialehine mets? Vastus – Natura 2000 andmebaasis. Tegelikult on siin peale II Maailmasõda kinnikasvanud loopealne.



Kaardil p 26. Puisniit RMK maal, mida naaberkinnistu omaniku isa 40 aastat tagasi niitis. Täna seda ala poolloodusliku kooslusena keskkonnaregistris ei ole. Kaitsekorralduskava järgi on see vana laialehine mets.


Ülaltoodut kokku võttes võib öelda, et leidub kohti, kus elupaigatüüpe on määratletud täiesti süüdimatult. Kehtivava Tagamõisa hoiuala kaitsekorralduskava elupaigatüüpide osa on praak ja seda ei ole võimalik kasutada töödokumendina. Valede andmete tõttu seatakse maaomanikele nii mõneski kohas piiranguid ülekohtuselt.
Siinkohal märgin, et mitte kõik ei ole valesti ega halvasti, kuid parandamisruumi jätkub nii Tagamõisa hoiualal kui mujalgi.