Hirvekaamera 8. hooaeg

Blogi
18.11.2020
Maria Plink

Hirvekaamera edastab reaalajas taaskord punahirvede tegemisi Saaremaal, juba kaheksandat hooaega aastate jooksul tuttavaks saanud hirveplatsilt. Näis, mis seekord juhtub.

Siinkohal võikski meenutada hirvekaamera ees aegade jooksul toimunud mõnedest eredamatest hetkedest ja juhtumistest.

 

Kõige kuulsam ja võimsamate sarvedega hirvepull, kellel oli nimeks Hubert, rõõmustas oma sagedase kohaloluga hirveplatsil pea neli aastat, enne kui ta oma kaheksateistharuliste sarvedega kaotsi läks.

 

Mõned korrad söödaplatsile sattunud kummalise välimusega, tumeda ja pika sassis karvkattega noor hirvepull aga jäigi piisavate asitõendite puudumise tõttu mõistatuseks – kas oli punahirv või hoopis natuke punahirv.  

 

Koomiline hetk saabus, kui platsile jalutas “turbaniga” häbelik ja häiritud hirvepull, kelle sarvede ümber oli takerdunud paras pahmakas silopalli õrnõhukesi lehvivaid kiletükke. Kord tuli pull, kel sarve küljes jäme ja pikk lohisev nöör. Otse-eetris sai ühel kevadel vaadata, kuidas üks hirv teisel lõi jalaga
sarve peast.

Möödunud hooajal tuli aga juba 15. jaanuaril kaamera ette hirvepull, kellel oli peas vaid üks neljaharuline sarv. Muidugi polnud ükski hirv hirvekaamera ajaloo jooksul, ka kõige vanem isend, ajanud maha sarvi nii varakult. Nagu selgus, ei kukkunud sellel ühe sarvega hirvepullil teine haru kaugeltki loomupärasel viisil. Tegelikult jäi loom oma ehtest ilma juba 2. jaanuaril söödaplatsilt 3-4 km kaugusel Piirimetsa küla teel, kus vaene loomake rammis seda sama maastikuautot, mis on aastaid toonud hirvedele toiduks silo, heina, porgandeid ja vahest õunugi. Kokkupõrge niitis peast vasaku sarve, millel oli viis haru.

 

Kord lendas pasknäär hirve tagumikule ja “sõitis” jupp aega
rahulikult astuva pulli seljas. Veidrana paistis juhtum ärritunud hirvega, kes
vihastas lombis ujuvate sinikaelpartide peale ja peletas neid kordi hasartselt
veesilma teise serva.

Vahva oli vaadata, kuidas hilissügiseselt paks mäger ja samavõrd
rasva söönud kährik ninad vastamisi ahnelt õunu lätsutasid või metsnugist, kes
õunahunnikust pikalt kõige paremat õuna otsis ja oma peasuuruse viljaga kase
otsa ronis…

Kord käis isegi jõuluvana…  

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Jalase MKA soode veerežiimi taastamine

2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
03.02.2025
Blogi

Kuula: miks RMK märgalade taastamisega tegeleb?

Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
31.01.2025