Möödunud aastane vana hein, kamalutäis vilja ja posti otsas olev lakusool
hirvi enam maikuus söödaplatsile ei meelitanud. Miks peakski, kui värsket toitu
on kõikjal sõraga segada. Paaril korral siiski mõned hirved sattusid
söödaplatsi serva rohtu nosima ka lehekuul, aga see oli pigem juhuslikku laadi.
Videost paistab, millised elukad möödunud
kuul, peale hirvede, veel siia metsaserva asja tegid.
Rebased käisid kaamera eest läbi vähemasti
paar-kolm korda päevas ja arvata võib, et nad on koduks võtnud siit umbes
neljasaja meetri kaugusel mullakünkas olevad vanad mägraurud. Küllap neil seal
pojad urus, miks muidu on siit vana rebane mitmeid kordi läbi sörkinud, toidupoolis
lõugade vahel. Mäger ise on eetrisse jõudnud harva, metsnugis samuti.
Peale hirvede huvi kadumist söödaplatsi
vastu kevadisel ajal, hakkasid siin hommiku ja õhtutundidel käima julgemalt metskitsed.
Ei meenu, et kogu hirvekaamera ajaloo
jooksul oleks varem kaamera ees näinud halljänest. Aprilli lõpus oli
kaamerapildis askeldamas korraga kolm looma, mais on platsil märgatud ühte
halljänest.
Maikuu kõige
suuremad üllatajad olid muidugi metssead, kes olid seakatkust räsituna
kaamerapildist kadunud juba kolm pikka aastat. Nüüd siis korraga viis emist
tosina põrsaga.
Hirvekaameraga
jätkame sügisel, ehk õnnestub alustada jooksuajal.
Ps:
Hirvekaamera on juba Saaremaalt kolitud mandrile, ühte põnevasse paika
Pärnumaa metsade keskel, kus näeme enam kiskjaloomade tegemisi. Kohe,
kui andmeside saab vajaliku kiiruse – hakkame pihta.