„Kärbsepaber“
Huulheinaliste sugukonda Droseraceae kuulub umbes 200 liiki putuktoidulisi taimi, kes jagunevad kolme perekonda, kellest meil ja mujal Euroopas on esindatud üksnes huulheinad Drosera.
Eestis elab üldse kümme liiki putuktoidulisi taimi: kolm-neli liiki huulheinasid Drosera (oleneb sellest, kas ümaralehise D. rotundifolia ja pikalehise huulheina D. anglica hübriidi värd-huulheina D. anglica x rotundifolia/Drosera x obovata arvestatakse eraldi liigina; lisaks esineb meil pigem harva vahelmine huulhein D. intermedia), kaks liiki võipätakaid Pinguicula ja neli liiki vesiherneid Utricularia.
Huulheinad Drosera võivad oma väiksuses olla küll tähelepandamatud ja ülejäänud rabapinnast eraldamatud, aga on sellegipoolest oma eelkirjeldatud tavapäratu unikaalse välimuse tõttu meie putuktoidulistest taimedest tuntuimad; iseasi, kas looduskaugem huviline, kes harva (kui kunagi) rappa sattub, oskab huulheina üldse otsida ja näha, sest punasekarvaliste turbasammalde vahelt imepisikest sama tooni taimekest annab leida. Samas on huulheinaga sama lugu nagu seentega sügiseses metsas – kui teed ühe kindlaks, siis märkad kohe järgmist.
Kui huulheinaliste sugukonda
kuuluva perekonna kärbsepüünis Dionaea esindajad meenutavad tõesti
„Trifiidide päevast“ tuntud kiskjalike elukommetega lihasööjaid tapjataimi (või
pigem siis on trifiide kujutanud illustraatorid inspiratsiooni saanud Ameerika-maistest
kärbsepüünistest), siis sarnanevad perekonna huulhein Drosera esindajad
oma püügimeetodilt pigem kärbsepaberile – pahaaimamatu tegelane (loe: saak)
kakerdab päikeses pärlendavate limatilkadega varustatud näärmekarvakestega
lehtedel ja jääb sinna kinni. Kui tegu oleks ulmefilmiga, siis lööks taim selle
peale lahti oma verd täis valgunud punased põlevad silmad ja asuks häälekalt
lõksu langenud looma sööma; tegelikkuses tõmbuvad näärmekarvad ümber saagi
koomale ja leht seedib valke lõhustava seedeensüümi toimel putuka ära. Taime
kohta tavatu toitumisharjumus on põhjustatud huulheina toitainevaesest
elukeskkonnast happelises rabapinnases, kus elutegevuseks vajalik lämmastik
tuleb hankida toitudes lagundades loomset valku.
Ingliskeelne nimi sundew viitab aga päikeses kastena läikivatele kleepuvatele tilgakestele taime näärmekarvadel. Ingliskeelne rahvapärane lustwort (’lust’ tähendab iha ja ’wort’ on sõnaliide, mis viitab taime traditsioonilisele meditsiinilisele kasutusotstarbele – eestikeeli võiks see siis kõlada nagu iharohi) on hoopis kelmikat päritolu nimetus, mis on tulnud taime kunagisest kasutusest afrodisiaakumina.
Euroopas laialdasemalt on huulhein tuntud ülemiste hingamisteede infektsioonide puhul köha vaigistava teetaimena või köharohu koostisosana.
