Kas laane-, salu- ja soovikumetsade range kaitse vajakud on nüüd täidetud?
Peaaegu
nagu muinasjutus – kell oli löömas kaheteistkümnendat tundi, kui RMK esitas reedesel
päeval (1.09.2017) neli minutit enne tööpäeva lõppu (kl 16:56) Keskkonnaministeeriumile ettepaneku
uue looduskaitseala moodustamiseks. Sellega sai üle noatera täidetud
keskkonnaministri korraldus, mille kohaselt RMK pidi koostöös erialateadlastega
esitama 1. septembriks 2017 ettepaneku laane- ja salumetsade range kaitse alla
võtmiseks. RMK poolt esitatud ettepaneku näol on tegemist alles esimese sammuga
protsessis, mis jõustumiseks peab päädima Vabariigi Valitsuse otsusega
moodustada laane-, salu- ja soovikumetsa range kaitse vajakute täitmiseks üks
või mitu uut kaitseala ning muuta osadel olemasolevatel kaitsealadel kaitserežiimi
paiguti rangemaks.
Kehtiv metsanduse arengukava näeb[1]
ette, et aastaks 2020 peab kõikide metsa tüübirühmade osas olema tagatud
metsade range kaitse vähemalt 10% tüübirühma pindalast. Selle eesmärgi sisuline
põhjendus tugineb juba 2004 avaldatud Eesti teadlaste uuringule[2].
Metsade range kaitse vajakutega tegelemiseks moodustas Keskkonnaministeerium 2012
aastal eraldi töörühma, millega RMK-l avanes võimalus liituda 2017 aasta
alguses. Metsade range kaitse vajakute täitmist näeb kehtiv metsanduse arengukava ette peamiselt olemasolevate kaitse- ja
hoiualade arvelt.
Metsade range kaitse üks eesmärkidest – võtta range kaitse
alla vähemalt 10% metsa pindalast – on tänaseks saavutatud, sest range kaitse
all on juba 12% Eesti metsast[3].
Enamikes tüübirühmades on metsa range kaitse miinimumvajadus täidetud või
ületatud. Siiski on laane-, salu- ja soovikumetsa range kaitse all ebapiisavalt
ning selle vajaku katmiseks ongi vaja nimetatud tüübirühmade metsa täiendavalt
range kaitse alla võtta (Joonis 1).
Joonis 1.
Uus looduskaitseala
RMK tegi ettepaneku moodustada RMK hallataval maal 72
lahustükist koosnev uus looduskaitseala (kaardil punasega), mis kataks ära 26 428 hektarit
laane-, salu- ja soovikumetsa range kaitse vajakuid. Ettepaneku kohaselt hõlmab
uus looduskaitseala lisaks laane- salu- ja soovikumetsale ka muid, kaasnevaid
kasvukohatüüpe kokku enam kui 5500 ha, mida pole võimalik välja jätta (Joonis
2). Siiski õnnestus alade valikul saavutada tulemus, kus range kaitse
eesmärgiks seatud kasvukohatüüpide osakaal moodustab keskmiselt 80% alade
pindalast.
Joonis 2.
Kaitsekorra karmistamine
olemasolevatel kaitsealadel
Lisaks täiesti uue looduskaitseala moodustamisele, tegi RMK
ettepaneku kaitsekorra karmistamiseks 8755 hektaril RMK hallatavates salu- ja
laanemetsades olemasolevatel kaitsealadel. See ettepanek puudutab kokku 157
erinevat kaitseala, püsielupaika ja hoiuala, mille rakendamiseks tuleks
Keskkonnaministeeriumil ja Keskkonnaametil avada nende alade kaitse-eeskirjad, muuta
ära tsoneering, viia läbi avalikustamine, st. viia läbi seadusega nõutud terviklik
menetlusprotsess. Menetlustega kaasnev administratiivkoormus on märkimisväärne
ja see võib tekitada küsimuse, miks RMK oma ettepanekus ei pakkunud metsade
range kaitse vajakute katmist 100% ulatuses majandusmetsa arvelt.
RMK poolt vaadatuna oli vajakute täitmiseks hoiualadelt ja kaitsealade
piiranguvöönditest lisa otsimine kõige loogilisem valik, sest ka metsanduse
arengukava rõhutab vajadust vajakud katta esmajoones kaitse- ja hoiualade
arvelt. Kaitsealade mets on täna juba kaitse all, majandamise intensiivsus seal
on madal ja elurikkus ning looduslikkus üldiselt kõrgem kui tavapäraselt majandatavas
metsas. Olemasolevate kaitsealade sees piirangute karmistamine ei mõjuta RMK
majandustegevust nii oluliselt kui majandusmetsas range kaitse kehtestamine,
kuna piiranguvööndite ja hoiualade kaitsekord on juba seni suutnud üsna
efektiivselt kaitsealadelt majandamist eemal hoida ja RMK koguraiest tehakse
kaitsealadel marginaalne osa.
Majandatava metsa range kaitse alla võtmine tähendab otsest
mõju riigi tuludele ning seetõttu on oluline leida metsade range kaitse
vajakute täitmiseks selline lahendus, mis looduskaitseliselt täidab seatud
eesmärgi, kuid võimaluste piires arvestab ka RMK-le seatud tulu teenimise ülesandega.
On ilmselge, et ühe või paari uue looduskaitseala eeskirja menetlemine võtab
vähem aega kui 157 erineva olemasoleva kaitseala kaitse-eeskirja menetlemine,
kuid hea lõpp-tulemuse saavutamiseks on mõlemad vajalikud.
Tööprotsess
Uue kaitseala moodustamise ettepanekule eelnes enam kui pool
aastat pingelist tööd, mis RMK looduskaitseosakonna jaoks tähendas, et
tavapärased tööülesanded jäid sel ajal tahaplaanile ja tuli loobuda oma
suvistest puhkuseplaanidest. Protsessi vedanud bioloogilise mitmekesisuse
spetsialistil kogunes selle aja peale rohkem uneta öid ja töiselt veedetud
nädalavahetusi kui on ühel käel sõrmi. Pea kõik looduskaitseosakonna töötajad
said teha tuhandetel hektaritel välitöid, et saada paika alade piirid ja tekitada endale ülevaade
metsa olemist, taristust ja piirinaabritest.
Oma aja ja teadmistega andsid laane-, salu- ja soovikumetsa
range kaitse ettepaneku valmimisse olulise panuse ka Tartu Ülikooli teadlased,
Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajad, teiste RMK osakondade ning Keskkonnaameti
ja Keskkonnaministeeriumi töötajad, kes kõik üsna üksmeelselt tajusid võimalust
teha midagi olulist Eestile omase vanametsa elustiku säilimise jaoks
pikaajalises perspektiivis. Ainsa võrreldava metsade kaitsele keskendunud initsiatiivina
meenub siinkohal Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku projekt aastatel 1999-2001,
mille tulemusena tehti ettepanek ca’ 38 000 hektari metsa range kaitse alla
võtmiseks, mis toona erinevatel põhjustel väljapakutud mahus ei realiseerunud.
.
Kokkuvõtteks
RMK esitas omapoolse ettepaneku
salu-, laane- ja soovikumetsa range kaitse vajaku täitmiseks, mis 75% ulatuses
kaetakse majandusmetsa moodustatava uue looduskaitsealaga ning 25% ulatuses
olemasolevate kaitsealade kaitsekorra karmistamisega. Ettepaneku esitamise väga
piiratud ajaraami arvestades ei olnud RMK-l võimalik arvestada kõikide
võimalike nüanssidega. Muuhulgas ei viinud RMK läbi uue looduskaitseala
avalikustamist, mis viiakse läbi Keskkonnaameti poolt edasise menetluse osana.
Samuti ei süvenenud RMK põhjalikult maardlate teemasse, mis uue looduskaitsealaga
võivad kattuda. Kindlasti on teisigi aspekte, mis võivad mõjutada laane-, salu-
ja soovikumetsa range alla võtmist ning millele seetõttu tuleks tähelepanu
pöörata.
Uute kaitsealade moodustamisega kaasnevate kõikvõimalike aspektide
kaalumine ja poliitiliste valikute tegemine on Keskkonnaministeeriumi ülesanne.
Näiteks – kas ja kus eelistada metsade range kaitse vajakute täitmist piirkondlikule
maavarade varustuskindlusele? Kas täita olemasolevate kaitsealade asemel
vajakuid 100% ulatuses majandusmetsast, vältides nõnda riigiasutuste jaoks
kaasnevat administratiivset koormust aga sealjuures oluliselt kärpides riigi
tulubaasi? Kui reaalne on vajakute katmine täiendavate vääriselupaikade inventeerimise abil? Keskkonnaministeerium saab nüüd teha oma tööd ja kaaluda metsa range kaitse
eesmärgi saavutamiseks võimalikke erinevaid valikuid.
Postituse pealkirjas esitatud
küsimusele tuleb hetkel vastata eitavalt. Uue kaitseala moodustamise ning
olemasolevatel kaitsealadel kaitsekorra karmistamise ettepanek ei tähenda veel
ranget kaitset. Laane-, salu- ja soovikumetsa range kaitse vajakud võib lugeda
täidetuks siis, kui Vabariigi Valitsus uute sihtkaitsevööndite moodustamise ja olemasolevate
laiendamise kinnitab. Tahaks väga loota, et seekord läheb teisiti kui milleeniumivahetusel
toimunud EMKAV projektis ja metsade range kaitse vajakud saavad täidetud. Umbes
kahe aasta pärast saame lugeda tibusid.
[1] http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/mak2020vastuvoetud.pdf
[2] Lõhmus, A., Kohv, K.,
Palo, A. and Viilma, K. 2004. Loss of old-growth, and the minimum need for
strictly protected forests in Estonia. –Ecol. Bull. 51: 401-411.
[3] Aastaraamat Mets 2016.
2017. Keskkonnaagentuur
