RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
26. veebruar, 2015

Kes on nolgus?

Eesti vetes elab enam kui kolmveerandsada kalaliiki. Ühed neist on meile väga tuttavad ja teistest pole paljud võibolla kuulnudki.
Viimaste hulka kuulub ka veidra nimega kala nolgus (Myxocephalus scorpius). Ega seda kala kalalettidel näe ja põline rannarahvaski kutsub elukat ekslikult enamasti merihärjaks või merikuradiks. Kalurid heidavad nolguse pikalt süvenemata üle parda. Miks peakski tundma kala, keda ei panda pannile ega supipotti?

Aga võiks, sest tegu on täitsa põneva kalaga – tavatu välimusega, suure ja laia peaga kirju loom võib isegi urisevat häält teha. Mere põhjas elav, arktilist päritolu külmalembene elukas kasvab põlisel levialal Põhja-Jäämeres kuni 60 cm pikkuseks. Peale jää-aega Läänemerre saabunud kalaliik siin nii suureks ei kasva, 35 cm pikkused isendid on juba haruldased.

Nolgused koevad talvel. Praeguseks on enamus emaskaladest marja kinnitanud kivi või vetika pinnale ja isaskalad kaitsevad ning aereerivad mune “pesalt” lahkumata umbes viis nädalat kuni vastsete koorumiseni.

Nolguse sagedasem saakloom on merikilk, kes samuti saabus siia arktilisest merest. Toidusedelisse kuuluvad veel kirpvähid, hulkharjasussid, balti lamekarp ja mitmed kalaliigid, kellest jõud üle käib.

Sagedamini satub nolgus püünistesse Saaremaa ja Hiiumaa läänepoolsetes vetes ning Liivi ja Soome lahes sügavamast veest.


Merikilk.


Kirpvähk.

Lisa kommentaar

Email again: