Kõiki poollooduslikke kooslusi rendile anda ei saa

Blogi
04.06.2020
Ants Animagi looduskaitsespetsialist
looduskaitsespetsialist

Korduvalt on RMK-lt küsitud, et miks ei ole kõik keskkonnaregistris olevad poollooduslikud kooslused rendile antud ega rendile pakutud. Järgnevalt siis mõned põhjendused.

RMK ei paku maid rendile pelgalt keskkonnaregistri andmete alusel. Enne rendile andmist tehakse välitööd, kus selgitatakse kas alale on juurdepääs, hinnatakse elupaigatüüpide õigsust looduses, vajadust ja võimalust taastamistööks. Suur hulk registris (KR_plk) olevaid poollooduslikke kooslusi jääb rendile pakkumata. Endiselt on registris ebakvaliteetseid inventuuriandmeid, on looduses ligipääsmatuid kohti, taastamiseks liiga kinni kasvanud kohti või siis liiga väikeseid alasid, mis pole rendile võtjatele atraktiivsed. Mõned näited:

Üksik 0,4 ha suurune killuke puisniitu on registreeritud metsade keskele, juurdepääs puudub (riigimaad ümbritsevad eramaad).

Inventeerija on leidnud 0,6 ha suuruse sinihelmikakoosluse “perifeerias”. Läheduses muud poollooduslikku kooslust registris ei ole.










Siirdesoo on määratud liigirikkaks madalsooniiduks. Ala on kaetud turbasammaldega, kasvab jõhvikas ning turbahorisont on tüsedam kui 70 cm (mullasondiga põhja kätte ei saa).

Keset madalsood on inventeeritud poollooduslikud liigirikaste madalsooniitude fragmendid. 

16 ha suurune puisniit madalsoos. Taastamine ja hooldamine on praktiliselt võimatu.

Keegi on leidnud 0,9 ha suuruse tükikese loopealset soode ja metsade vahelisel kõrgemal kohal elektriliini all. Väikesepinnaline ala on kaugel asustusest ja muudest plk aladest ning puudub juurdepääsutee.

Mõõkrohusoo (38 ha) on määratud lamminiiduks. Mõõkrohusoos pole karjatamine mõeldav.

Sarnaste näidete tõttu on RMK-l rendile pakkumata ligi 8800 ha poollooduslikke kooslusi.

Viimasel ajal pole rentimisest huvitatuid suhteliselt väikesepinnalistele, asustusest kaugel olevatele aladele. Huvitatuid ei ole leidnud ligi 250 ha pakkumises olevaid poollooduslikke kooslusi.

RMK halduses on ca 33 700 ha poollooduslikke kooslusi, millest rendile on antud 24 670 ha.
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Jalase MKA soode veerežiimi taastamine

2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
03.02.2025
Blogi

Kuula: miks RMK märgalade taastamisega tegeleb?

Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
31.01.2025