Koprakaamera lõpetas ülekande Penijõel
Matsalu Rahvuspargis Penijõe kalda
elustikku jälginud koprakaamera lõpetas ülekande.
Veebikaamera oli paigutatud kobraste kuhilpesa kõrvale sooviga näha lähemalt aasta looma ja tema tegemisi. Kuigi kuhilpesa elanikud eriti sageli eetrisse ei tikkunud, õnnestus vaatajail lisaks kobrastele näha tegutsemas-häälitsemas siin Läänemereäärse suurima roovälja servas hulgaliselt erinevaid imetaja- ja linnuliike.
Meeldiva üllatuse tegi kevadel kaamera ette
postile laskunud kassikakk, tõendades et
Matsalus on haruldane kakuliik endiselt olemas.
Kassikakk on Eestis nii haruldaseks jäänud, et
ka läbi looduskaamera sellise harulduse nägemine saab olla ainult erakordne
juhus, neid elab meil hinnangute kohaselt veel vaid vähem kui 50 paari. Arvata võib,
et videost nähtud isendi elukoht asub Matsalu metsas.
Penijõe võrratud ööpäevaringsed linnukontserdid
on jäänud kevadest kesksuvesse ja ritsikate väsimatu saagimine juuli lõpust
septembri algusesse. Hüübid, hallhaigrud, roolinnud, naerukajakad,
linavästrikud, ööbikud ja umbes veel 80 linnuliiki panid oma panuse sellesse
kuid kestnud kontserdisse.
Siiagi on nüüd saabunud veidi vaiksem
hetk, kui välja arvata pea igaõhtune šaakalite ulg, veiste ammumine ja esimeste
rändel olevate sookure- ja haneparvede hääled, sekka veel teisigi rändajaid.
Kahe šaakali kuhilpesarevisjon ei
jäänud märkamata, loomad sörkisid kaamera eest läbi pesa taha jõe äärde ja pole
teada, mida nad seal nii pikalt tegid – ehk pidasid valvet maitsvale
saakloomale.
Kui roog oli veel põdrast madalam, võis
neid vahest näha lähemal ja kaugemal roostikus jalutamas aga Penijõe
forsseerimist kaamera läheduses võis näha küll vaid korra. Põdral oli tükk
nuputamist, kus on see parim paik jõe ületamiseks, enne kui keset jõge plartsatas ja teisel pool kallast
kuivale sai.
Mingid ja kaamerapildis määramatud
hiireliigid vilksatasid valges
ja pimedas…
PS: Veebikaamera on juba jõudnud
tuttavale hirveplatsile Saaremaal ning saab peagi nähtavaks. Hirvede
jooksuaegset võimast möirgamist on praegu kuulda lähedalt ja kaugemalt.
Loe lisaks
2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.