Kui RMK tuleb õue alla raiuma
Läbirääkimised asulalähedaste metsade raietööde üle on praegu käimas kaheksas Eestimaa paigas. Osade puhul on valmis esimesed esialgsed kavad, mida koostades on kuulatud ja arvestatud ka kohalike elanike ettepanekuid.
Juba enne, kui RMK kõrgendatud avaliku huviga metsades majandamisplaane seadma hakkab, kutsub ta kohaliku rahva kokku, et üheskoos arutada, milliseid töid oleks tarvis teha ning kuidas teha neid nii, et tulevikumets ega ka kohalikud kogukonnad ei kannataks. Nii ka kõigi praegu arutlusel oleva kaheksa ala puhul – igas paigas oli koosolek kokku kutsutud ja rahvast omajagu kohal, välja arvatud Leevil, kus huvilisi kohal polnud.
Miks üldse raiuda?
Põhjuseid, miks RMK üldse asulate lähedal metsatöid plaanib, on mitmeid. Ehkki vahel kiputakse arvama, et need metsad võiks üldse puutumata jätta – eks see ole ju ka üks võimalus – kuid metsi kasvatades vaatab metsamees ajas kaugele ette. Ka järeltulevatel põlvedel on vaja metsa, mis oleks samaväärne praegusega.
Seetõttu võetakse ka kõrgendatud avaliku huviga aladel küpset metsa maha ja istutatakse selle asemele uusi puid. Seda tehakse teistmoodi kui tavapärases majandusmetsas – väiksemate tükkidena, paljude säilikpuudega, järkude kaupa jms. Ent tarvis on ka raiuda metsa hõredamaks või hoopis koristada tormi murtud või üraskite tõttu kuivanud puid. Igas paigas käib see isemoodi, just vastavalt sellele, missugune mets sealkandis kasvab. Sõltumata sellest, mis nime all mingeid raietöid tehakse, peab RMK silmas eesmärki, et puhkamiseks sobilik mets neil aladel peab praegu ning ka kaugemas tulevikus säilima.
Kuivanud puud ja valikraie
Näiteks kuivanud või kuivavate puude raie on seekord mitmes kohas päevakorras. Valgerannas ei olegi aruteluks muu, kui vaid nende puude raie, mis võivad murduda ja kukkuda sealsetele metsaradadele. Enamasti on need puud juba kuivanud. Ka Antsla, Kivivõhma ja Taevaskoja küla (NB! Jõe ja seega ka liivapaljandite ümbruse mets on looduskaitse all ja seal ei ole mingeid töid plaanis) ümbruse metsades on hulk kuuski, mis on üraskite tõttu kuivanud ja vajaks mahavõtmist. Vaiblas aga oleks vaja teha veidi alla hektari suurusel eraldisel lageraie, mille käigus saaks ära koristada ka tormimurru.
Tõsi on, et jutt ei käi ainuüksi kuivanud või kuivavate puude raiest. Antslas on plaanis teha ka aegjärkset raiet – see tähendab, et vana metsa raiutakse etapi kaupa ning uus mets hakkab kasvama vana metsa all. Samuti jäävad alale kasvama säilikpuud kokku lepitud koguses. RMK teeb Antslas ettepaneku ka kolmel metsaeraldisel alustada valikraiega, et neist kujundada püsimetsaalad, kus kasvaks tulevikus erivanuseline mets. Kindlasti säilivad läbi metsa kulgevad ratta-, discolfi- ja jalutusrajad.
Niisamuti arvestab RMK discgolfirajaga Harjumaal Kiiul, kus korvide ümber jäetakse kasvama puude puhver. Veel on Kiiul kohalikega läbi räägitud, et männikus jäävad pooled puud kasvama.
Metsa kasvatamine tulevastele põlvedele kõrgendatud avaliku huviga aladel ongi sageli nagu rätsepatöö, mida masstoodangu seast ei leia ja kus oluliseks võib osutuda just mõni väike nüanss.
Neid nüansse on praegugi veel võimalik timmida, sest RMK ootab kava projektidele pärast nende valmimist kolme nädala jooksul ettepanekuid.
Metsatööde kavade projekte saab lugeda siit: https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad/kirjeldused-ja-metsatoode-kavad
Kava projektidele tehtud ettepanekuid saab lugeda siit: https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad/ettepanekud-ja-protokollid
RMK kohalikega peetud koosolekuid on kajastanud ka mitmed meediaväljaanded, ilmunud artikleid saab lugeda siin:
Fotod: Susanna Kuusik
Lisa kommentaar