Läbi raskuste tähtede poole – vahel lõpeb jõud
Hoolimata tahtest ja pingutustest hooldada kaunist puisniitu, võib ükskord ramm lõppeda kui juurdepääs hooldatavale alale on väga keeruline. Hoolimata tahtest ja pingutamisest, vajuvad ühel päeval käed jõuetusest rippu ja aastaid hooldatud puisniit jääb võsastuma.
Matsalu
rahvuspargis Kirikukülas, kaugel metsade keskel, on Tuudi jõe ja Petaaluse
kraavi vahel üks lapike puisniitu, mis on keskkonnaregistri andmetel 10 ha
suurune. Sellest kolme hektari jagu paikneb riigimaal ehk, et see on RMK
hallata ja hooldamiseks ka rendile antud. Rentnik on kohusetundlikult püüdnud ala
hooldada. Alale pääsuks ületanud ta mingil kummirõngal Tuudi jõe, kaasas trimmer, reha ja tuletegemise vahendid. Niidetud hein tuli kokku koguda ja alalt eemaldada,
kuid viia seda kusagile ei olnud. Seetõttu pandi heinakuhjad lihtsalt põlema.
Aga kui kaua sa sedasi käsitsi trimmerdades ja heina põletades vaeva näha jõuad? Sel aastal jäigi ala hooldamata ja
ilmselt hooldamine ei jätkugi. Töö oli üle jõu käiv ning saadav tasu ilmselt ei
kompenseeri seda vaeva.
Sel suvel esitati
taotlus, et RMK paigaldaks Petaaluse kraavile truubi, pääsemaks alale lääne poolt. Paraku on soovitud kohani maanteelt 5 km maad, millest 3 km on küll
kruusatee, kuid selle lõppedes on 2 km väga pehmet, mülkalist ja savist
metsateed. Ligipääs on võimalik vaid linttraktori või ATV-ga. Truubi saaks
paigaldada külmal ajal, kuid niitmise hooajal oleks pääs truubini masinatega ikkagi
võimatu.
Nii, et puisniitude suuremate taastamistööde kõrval on ka selliseid
paiku, mis võivad jääda hooldusest välja, metsastumisele.
Puisniidu asukoht. Punase joonega on piiritletud keskkonnaregistris registreeritud puisniit, rohelisega on riigimaa osa. Ida poolses otsas on Tuudi jõgi, mida hooldaja ületas mingisuguse kummiparvega. Lääne pool on Petaaluse kraav. Puisniiduni on maanteelt 5 km, millest 2 km on metsavahelist savikat pinnast. Tähelepanuväärne on muidugi selle puisniidu kuju – metsamassiivis (endisaegsetes puisrohumaades) on registreerija näinud sirgete servadega puisniitu.
Pilt 2015. a veebruarist kui puisniidule pääses üle Petaaluse kraavi rajatud sillakese.
Sild üle Petaaluse kraavi (2015. a veebruar).
Vaade puisniidule 2015. a veebruaris.
2021. a oktoobris on pilt teine – infotahvel on saanud tunda vägilase kätt ja sillake on kokku vajunud.
Silla jäänused 2021. a oktoobris.
Vaade puisniidule 2021. a oktoobris. Hooldamist sel aastal ei toimunud.
Puisniidul jäi käigu pealt silma terve rida metsa vääriselupaiga tunnusliike: härma-kiiriksamblik, punakas mõhnsamblik, säbrik, haava-tuletaelik, kariksammal.
Haava-tuletaelik Põlenud tüügas
Harilik säbrik Punakas mõhnsamblik ja kiiriksamblik
Kariksammal Üks pisike mardikas tammetüvel
Loe lisaks
2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.