Tekst: Kristiina Viiron
Fotod: Karli Saul
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees

Esimest korda prooviti sõralisi okaspuukultuuridest Trico-nimelise preparaadiga hakata eemal hoidma seitse aastat tagasi. Kuna toona osutus Eesti turul uudne preparaat tõhusaks tõrjevahendiks, soetab RMK nüüd hankelepinguga igal aastal ligi 15 000 liitrit Tricot, millega töödeldakse sügiseti enam kui 3500 hektarit mände ja kuuski. See on ligi kolmandik RMK uuendatavatest aladest.
„Suuremas mahus üle Eesti hakkasime taimi pritsima 2018. aastal,“ rääkis RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät. Tema sõnul on pritsimisest tõesti kasu. „Näiteks eelmisel aastal töödeldi Tricoga peaaegu 3700 hektarit ning praegu on nendel aladel ulukikahjustusi kõigest 7 hektaril – seega töötab,“ märkis Väät.
Loomad hoiab kultuurist eemal vahendi lõhn, mis püsib tootja lubaduste kohaselt kuus kuni kaheksa kuud. RMK-s on proovitud ulukeid tõrjuda ka Cervakoli ja Plantskyddiga, ent kõige etem nii oma omadustelt kui ka töötlemise efektiivsuselt on Väädi kinnitusel ikka Trico. „Keeruline on vaid leida pritsimiseks aega, peab olema kuiv ja temperatuur +5 või enam, muidu hangub vahend selgpritsis ära,“ märkis Väät.
Taimede pritsimiseks on kasutusel mitmesugused töövõtted. „Ülepinnaliselt või osapinnaliselt, valitud taimede pritsimine, diagonaalis, ridade kaupa jne,“ loetles Väät. „Samuti oleme praktiseerinud ka seda, et taimed pritsitakse enne istutamist taimekastides. Seda teeme Saaremaal ja Hiiumaal, kus on olnud juhuseid, et pärast istutamist söövad hirved kohe taimed ära või tõmbavad maa seest välja.“

Kümnemeetriste ridade kaupa
Aja jooksul on selgeks saanud, millist meetodit kuskil kandis on otstarbekas kasutada. „Neli aastat tagasi proovisime Tricot esimest korda, püüdsin kitsest targem olla ja pritsisime männilanki, aga kõrval kuusk söödi kõik ära,“ meenutas Kagu piirkonna metsakasvataja Koit Kraav. Tema sõnul polnud kitsed tollal aastaid kuuskede kallal käinud ning ohtu neile ei tundunud olevat. Ka oli Tricot tol korral vähe ning puudusid ka teadmised ja kogemused, kuidas see töötab. „Siis lihtsalt tegelesime piiride kompamisega,“ märkis ta.
Tollal laskis ta langil pritsida ära kõik puud, ent nüüd kasutab Kraav oma Tartu lähistel asuvatel lankidel ridade kaupa pritsimist. Ühe rea laius – nii selle, mida pritsitakse, kui ka selle, mis pritsimata jääb – on umbes kümme meetrit ning pritsitavas reas soovitab ta lambarasvaga katta iga taime.

Kahjustustest ei pääse nagunii. Siin on põder juba mõnda aega tagasi käinud kuuske koorimas, näitavad Kagu piirkonna metsakasvataja Koit Kraav ja raietööline Urmas Sälg. Foto: Karli Saul

„Lõhn mõjub 10–15 meetri kaugusele,“ põhjendas Kraav reavahet ning asjaolu, miks pole tema hinnangul tarvis kõiki langil kasvavaid puid Tricoga kokku teha.
„See on meie katsetus, ei ole teadus. Aga eelmisel aastal pritsisime 900 hektarit ja võin praegu kindlalt öelda, et kitsekahjustust ei ole. On see „tinatõrje“ või Trico teene, aga üks neist aitas,“ muheles ta, meenutades sealjuures ka 2015. aastat, mil tema tööpiirkonnas Reolas sõid kitsed ära 38 hektarit männikultuure – kõik aasta või kaks varem istutatud.

Parem pritsida kui hiljem asendada
Just kitsede pärast tulebki Kraavi sõnul Tartu ümbruse okaspuulanke pritsida. „Kits elab põllu ja metsa piiril, siin on metsa vähe ning on vaja see kitse käest päästa,“ märkis ta. „Olen Kagu piirkonnas ainulaadne, kes püüab tervet okaspuufonti päästa.“
Ka tänavu töödeldi tema töömail 900 hektarit okaspuukultuure. Seda tööd teevad RMK raietöölised ja lepingulised partnerid.
Pritsida laseb ta kõiki kevadel istutatud lanke, sest kits naksab juba madalat taime. „Kui kits männil ladvapunga ära võtab, siis on taimega finito,“ selgitas Kraav. Kuusest võib pärast ladva mahakaksamist midagi veel tullagi, aga kultuur tahab tublimat hoolt ja vigane puu ei sirgu jõudsalt.
RMK raietööline Urmas Sälg laseb kuusele selga sahmaka lambarasvast valmistatud peletusvahendit. Kui lank on suur ja korralikult hooldatud, siis suudab ta päevas ära pritsida 3 hektarit kultuure. Väikeste ja/või hooldamata lankide puhul vähem, 1–2 hektarit. Foto Karli Saul

Kagu piirkonna metsakasvatusjuht Indrek Karolin märkis, et valdavalt pritsitakse vastseid istutusi, ent ka vanemaid kultuure. „Oleme pritsinud ka noorendikumõõtu, 2–4-meetrisi kultuure,“ täpsustas ta. „Eelisjärjekorras hooldame väiksemaid kultuure, proovime esimesel aastal võimalikult palju kaitsta erinevate kahjustuste eest.“
Kagu piirkonnas pritsiti tänavu kokku 1900 hektarit noori okaspuid.
Koit Kraav on arvutanud, et ühele hektarile kulub pritsimise peale sama palju raha, kui hiljem läheks 200 männi või 150 kuuse asendamiseks.
„Meie meetodi puhul kulub Tricot umbes poolteist liitrit pluss pool liitrit hektarile, aga neil, kes ülepinnaliselt teevad, kulub 7–8 liitrit,“ teab ta, tõdedes, et pritsida on ikkagi etem kui hiljem istutust täiendada. „Asendus ei kasva ju õigel ajal välja,“ põhjendas ta.
Kui kaua Trico toimib, enne kui loomad aru saavad, et tegelikult sünniks ka pritsitud puust suutäisi haugata, seda metsakasvatajad kindlalt veel ei tea. „Lätlased ütlevad, et hirv harjub ühe repellendiga paari aasta jooksul ja hakkab ikka sööma, tuleb vahetada. Meil hetkel seda teadmist ei ole, kuid mõned märgid saartelt, kus hirvi palju, on tulnud,“ märkis Toomas Väät. „Aga põder vist ei ole nii tark, et lambarasvaga ära harjuks.“
Kraavi sõnul ei ole seni põhjust arvata, et kitsed oleks Trico omaks võtnud.

Istutatakse ka sõraliste jaoks
Juba okaspuid istutades arvestab RMK teatud riskiga, et osa taimi tõenäoliselt ära süüakse. Näiteks männi puhul pannakse mulda 3200 taime hektarile, kuid kriitiliseks läheb asi siis, kui alles on jäänud vähem kui 1500 taime.

Tricoga kaetud kuusk. Trico lõhn mõjub nii, et sõralised hoiavad eemale. Foto Karli Saul

„Suurem algtihedus ei ole siinjuures lahendus, sest me kasvatame ikkagi metsa,“ märkis Väät, et lausa külg külje kõrval ei ole plaanis taimi istutama hakata.
Otstarbekas ei ole tema hinnangul ka näiteks metsakasvatusõpikust leitav soovitus lükata põdra tõrjumise eesmärgil valgustusraiet edasi ning hoida puistus suuremat tihedust.
„Eeldus, et jätan paar aastat valgustuse tegemata, lasen istutatud männid käest ära, sest äkki tuleb muidu ulukikahjustus, on asjatu lootus,“ lausus ta, toetudes soomlaste tehtud uuringule. Sellest selgus, et rohkem kahjustusi tuli ette just tihedates noorendikes, kus loom tunneb end turvalisemalt ja kus kasvab rohkem eri puuliike.
„Me ei saa teha halvemat metsakasvatuslikku otsust, sest äkki on ulukikahjustuse oht,“ rõhutas Väät. Pikas perspektiivis on kultuuride kaitsmisel kõige õigem lahendus, nii et metsaomaniku taluvuspiir väga ületatud ei saaks, tema sõnul ikkagi ulukite ohjamine. „Sest töötlemine tähendab, et kuskil jäävad taimed alles ja loom leiab need siis kuskilt mujalt,“ põhjendas ta.