RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
24. november, 2023

Liivaaugu tamme pole istutanud Rootsi kunn

Väga võimas mitmeharuline Liivaaugu tamm kasvab Keila linna servas Kulna küla maadel. Paljudel tähelepanuväärsetel tammedel on rahvasuus oma legendid, mis sageli seostuvad Rootsi kuningaga, kes on siin Maarjamaal pärimuste järgi palju puid istutanud nii teadlikult kui ka kogemata.

Liivaaugu tamm. Foto: Tiit Hunt

Vägeva Liivaaugu tamme saamisloo kohta aga rahvasuu jutte ei pajata. Kui seda tamme pole istutanud just Rootsi kuningas, siis küllap külvas selle siia hoopis pasknäär, kes on siinmail tammesid levitanud aastatuhandeid.

Liivaaugu tamm. Foto: Tiit Hunt

Rahvajuttude järgi on Karl XII Eestimaale palju puid istutanud. Nende seas mitte ainult tammesid, vaid ka kadakaid, pärnasid, künnapuid ja mände. Enamasti olevat puu kasvama hakanud maasse torgatud jalutuskepist, millele kuningas luges peale oma tähenduslikud sõnad. Küll aga on ajalooallikatest teada, et ühe puu on Rootsi kuningas tõenäoliselt istutanud, see on Laiusel kasvav Kuninga pärn. Pärna olevat Karl XII istutanud 29. mail 1701. aastal Põhjasõja ajal, kui Laiuse linnus oli talle talvituspaigaks. Järelkasvupuuriga määratud vanus on istutamise aega ka kinnitanud.





Liivaaugu tamme vanust ei tea me tänini, kuid puu suur ümbermõõt on tinglikult võrreldav Eesti kõige vanema ja jämedama puuga – Tamme-Lauri tammega. Liivaaugu tamme ümbermõõduks sai Hendrik Relve 1998. aastal 702 cm (mõõdetud 1,1 m kõrguselt) ning puu kõrguseks 24 m. Mõned päevad tagasi mõõtsin tamme uuesti samalt kõrguselt ning sain ümbermõõduks 766 cm. Tamme-Lauri tamme ümbermõõt umbes 30 aastat tagasi oli Relve mõõdetuna 820 cm ning sellel aastal 852 cm.


Võrreldes kahte tamme, kellest ühel on vanus teada ning mõlemal puul ümbermõõt, ei saa kuidagi selle teadmisega teise tamme vanust määrata. Midagi siiski spekuleerida võib. Minu spekulatsioon oli see, et Liivaaugu tamme ei saanudki istutada Rootsi kuningas Karl XII, kes on olnud kõige kauem Eestis järjepanu viibinud suurriigi valitseja, sest ta polnud veel sündinud, kui Liivaaugu tamm oli juba raieküps.


Uuringute järgi läks Tamme-Lauri tamm kasvama 697 aastat tagasi, aastal 1326. Ühe loo järgi on mängus jälle Rootsi kuningas, kes maasse kepi torkas ja sellest võimas tammepuu sirgus. See kuningas sel juhul ei saanud küll olla keegi teine, kui Rootsi ja Norra valitseja Magnus VII, kelle valitsemiseaeg oli aastatel 1319–1343. Ei tea, kas Magnus VII on üldse Eestimaale jalga tõstnud?


Tamme-Lauri tamme ja Liivaaugu tamme ümbermõõtude vahe on 86 cm, üks neist on Eesti jämedaim ja vanim, teine aga Harjumaa jämedaim, kellel tuleks vanus kindlaks teha.


Aga kas valitseja Peeter I on ka puid Maarjamaale istutanud? Peetri puu kasvab Elvas, männi kohta käib ka legend, mille järgi olla Peeter I rännakul Riiga susanud männioksa maasse ja nii see puu kasvama hakkaski. Mänd oksast küll kasvama ei lähe ja eks nende jalutuskeppide elutahtega on ka kahtlane lugu.

Lisa kommentaar

Email again: