RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
30. juuli, 2021

Mägrad on ühed salapärased loomad

Mägrakaamera oli Saaremaal viimati 2018 aastal Nasva lähedal niidul oleval mullakünkal. See oli ainuke ja erandlik suvi kogu mägrakaamera ajaloo jooksul, kui mägrapere viibis üllatavalt sageli oma mägralinnas. Ehk nädal oli pikim aeg, kui ühtegi looma polnud näha. Kaks aastat varem, selles samas mägralinnas, kadusid mägrad oma poegadega juuni alguses ja tulid tagasi alles augustis. Selle aja jooksul käis siin harvadel kordadel ja lühiajaliselt vaid üksik mäger.

Tekst ja pildid: Tiit Hunt

Sellel kevadel, aprilli viimastel päevadel, sai mägrakaamera üles seatud Koimla kanti, kus on ligi 200 m vahega kaks mägralinnakut. Tundus põnev, sest ühe teooria kohaselt kolivad mägrad talvekorterist suveajaks suvemajja, mis pole eriti kaugel möödunud talvel uinakut peetud mägralinnast. Varsti peale kaamera paigaldamist välul oleva künka juurde läksidki mägrad metsa teise mägralinna ning külastasid harva oma talvepesa.

Urg jämeda kuuse all.

Sellel ajal, kui kaamera jälgis mullakünkal toimuvat, tegid mägrad kõvasti tööd hoopis metsas 32 uruavaga urusüsteemis– tüngategijad sellised. Kevadel oli siin aasta-paar jõude olnud mägralinnas kohendatud ja värskelt liiva välja kaabitud kolmest urust ning siis, kui kaamera edasi metsa paigutasime, oli seal umbes kuu jooksul juba kolmekümnest urust liivavalle välja kaevatud. Uskumatu, et kaks mäkra suudaks seda teha, kui neid ikka kaks oli. Pilt oli igal juhul paljulubav ning tundus, et siin on vaeva näinud terve kaevurite kollektiiv ja näeme kaamera vahendusel ka meie seda suurejoonelist ettevõtmist.

Aga taaskord tüng! Muidugi, võib ju arvata, et kaamera paigaldamine urgude juurde võib loomi lühiajaliselt häirida. Meenub siiski üks varasem mägrakaamera paigaldus, kui vaevalt kolmveerand tundi peale urgude juurest lahkumist toimetasid ja uudistasid loomad nagu poleks siin keegi käinudki.

Kaamera ja urud.

Nüüd palaval kesksuvel näeb loomi üsna harva ja urukaevamist pole üldse näha. Enamgi veel, nädala jagu polnud pilti üldse kaamerast näha, sest andmeside kaablil olid hambajäljed, arvatavasti mägra omad. 

Tean, et Inglismaal lähevad mägrad suvel seiklema, emasmägrad poegadega, isasloomad omapäi. Nad võivad kuni 300 ha suurusel maa-alal liikuda nädalaid nii, et loomad urge ei külasta. Ehk tuligi mäkrade rännukihk peale just siis kui kaamera metsaurgude juurde sai. Saaremaa mäkrade puhul võib varasemate kogemuste põhjal väita, et augusti keskpaigas on neil pikemad reisid läbi ning taas on kodu üks turvaline ja mõnus paik. Mäkrade suvisest “matkahuvist” annab ka tunnistust see, et olen näinud mäkrasid viimase paari nädala jooksul lausa mitmel korral üle maantee või metsatee sibamas.

Näis, kuna sagimine jälle urgude juures lahti läheb.

 


Kaamerajaama antenni mast hakkas kasvama.

Lisa kommentaar

Email again: