Märgalade päeva puhul kogunes Endla LKA ümbruskonnast üle 35 inimese, et veeta mõnus pühapäev Endla soostiku rabades. Matka teemaks oli seekord soode taastamine ja seetõttu oli ka mind kutsutud Kaasikjärve servaaladel toimuvate tööde kohta mõtteid jagama. Vahetu suhtlus kogukonnaga on meile eriti oluline, et leevendada teadmatusest tulenevaid hirme soode taastamise ees. 

Matka peakorraldaja oli Elo Raspel Keskkonnaametist. Eriti tore oli, et mitmed Endla LKA pikaajalised töötajad ja eestseisjad (Kai Kimmel, Katrin Möllits, Vello Keppart) matkaga ühinesid ja oma teadmisi ning kogemusi vahetult jagasid. Erinevaid vaatepunkte aitas esile tuua ning kriitilist diskussiooni arendada metsamees Ülo Vendland. 

Kõik allolevad pildid on teinud Maarika Männil.

Nagu kombeks eelnes ekskursioonile lühike tubane loeng märgalade tähtsusest ja nendega seotud väärtustest.

Tänapäeva looduskaitses on järjest domineerivamaks muutumas nn ökosüsteemi teenuste keskne lähenemine. Ilmselt on siiski tõsiasi, et Endla ja teised Eesti loodusmaastike suuremad kaitsealad on eelkõige moodustatud seetõttu, et need loodusmaastikud oma looduslikkuse (metsikusega) ja mastaapidega puudutavad paljude inimeste hinges midagi, mida ei saa ratsionaalselt seletada. Ilmselt on tegemist armastusega - loodusarmastusega. Ning seetõttu on nende nimel võideldud sõltumata riigikorrast ja valitsevatest maakasutuslikest arusaamadest ning mõtlemata kliima soojenemise mõttelõksus selle peale, et kas looduslikust soost ikka tuleb vähem metaani kui see süsinikku sisaldades suudab kompenseerida jne. Loodust ei saa mõõta ühe või piiratud arvu teenuste kaudu, see on lihtsalt absurd.
Pikas perspektiivis teenusepõhise eetikaga siiski looduskaitset ei põhjenda. Me kas tunnustame ökosüsteemide ja liikide õigust meie kõrval eksisteerida või mitte ja sellest üldisest moraalikategooriast ilmselt sõltuvad ka kõik edasised tegevused.

Alloleval pildil mõõdab Elo kui kiiresti on turbapinnas peale kuivendust oksüdeerunud ja kokku vajunud. 49 aastaga 40 cm, seega 1 aastaga on kadunud 8 mm turvast. Keskmine turba juurdekasv on 1 mm aastas!!


Kohal oli ka telemehed Osooni saatest. Mõtteid on jagamas Kai Kimmel. Veebruaris pidi eetrisse minema.



Kaasikjärve objektil pidi andma selgitusi, et miks metsasihid on nii laiad ja paisud just sellised tehtud. Trassid tuleb raiuda lahti selleks, et saaks kraavi tagasi tõsta kraavide kaevamisel valli ladustatud materjali. Kui vallid jäävad alles, siis nad toimivad reljeefil pikkade vett suunavate paisudena ja takistavad looduslike vooluteede taastumist. Paisude pikad külgtiivad on aga vajalikud, et juhtida vesi välja kraavide ümber turba lagunemisest tekkinud depressiooninõost, mis võib ulatud sageli kaugemale kui 5 m kraavi pervest.


Alloleval pildil vaatame üle 110 aasta vanust labidaga kaevatud kraavi, mis toob Sinilaukast vee raba jalamil asuvasse maaparanduse tõttu kinni kasvanud Kaasikjärve. Kraav on pealt vaevalt 30-40 cm lai, kuid vesi on uuristanud selle rohkem kui 1 m sügavuseks. Sademetevaesel perioodil (nt augusti kuus) tekitab selline kraav enda ümber ulatusliku veelangatusala, kus puude kasv kiireneb ja lagesookooslused hakkavad metsastuma. 



Matkaseltskond Sinilaukal. Hea, et jää kandis.


Mööda kinniaetud kraavitrasse oli päris mõnus matkata. Sihid peaksid taimestuma paari aastaga ja aastate jooksul kasvavad soometsade piirkonnas sinna uued puud.

Hiljem oli tükk tegu, et kraavist üle saada:)!


Ja nagu Endlas ikka, siis matk peab lõppema pildiga Männikjärve rabast. Uued laudteed ootavad Endlas külastajaid.