Metsaorav

Blogi
30.12.2014
merike.bezrodnaja

Oleme nii
harjunud julgete linna- ja pargioravatega, et nende metsas ja maal elavate
liigikaaslaste käitumine võib üsna pentsik tunduda.

Veel enamgi – me ei
pruugi metsas käies pelglikku oravat tihti üldse kohata. Selle väikse
kohevasabalise pintselkõrvadega tegelase olemasolust annavad tunnistust üksnes
pisike jäljerida lumel või puu all vedelevad näritud kuusekäbid. Ei ole neid
kuuse- ega muus metsas kuskilt igast kaarest juurde jooksmas, et peopesalt
palakest nuruda nagu seda vahest linnaoravatega võib juhtuda.

Päris metsaoravaid,
saledamaid kui linna omi, võib talvel vilksamisi kohata sagedamini kuusikutes,
kus oravate põhiline toit ripub ladvaokstel. Eks orava kuusekäbilembusele
viitab ka tema rahvapärane nimetus –  käbikuningas.

Talvel toitub orav lisaks
kuusekäbidele ka sügisel “sahvrisse” varutud pähklitest, seemnetest, tõrudest
jm peidetud sobivast kraamist.

Praegu, kõige pimedamal
aastaajal, on ainult valges tegutseval oraval toidu otsimiseks vaid loetud
tunnid. Pika pimeda öö saadavad loomakesed mööda kõleda tuule eest kaitstud
paikades – kas oma ehitatud pesas, mõnes puuõõnsuses või ka sobivasse kohta lindudele
pandud pesakastis.

Vanasti oli talvises
kasukas orav hinnatud karusloom, aga tänapäeval Eesti oravad jahimeest kartma
ei pea ja nii ongi metsaorava hirmuäratavaim vaenlane metsnugis.

Sedasi toimetas arglik
metsaorav 29. detsembril. Ehk tuli uurima, kus saaks “parajat polaarööd”
hubasemalt veeta.

Suvekarvas orav. Saare-
ja Hiiumaal võib kohata ka väga tumedaid, peaaegu musti oravaid.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Jalase MKA soode veerežiimi taastamine

2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
03.02.2025
Blogi

Kuula: miks RMK märgalade taastamisega tegeleb?

Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
31.01.2025