Selle aasta alguses ekraanidele ilmunud Ameerika zombi-apokalüpsise film „The Last of Us“ („Viimased meie hulgast“), mille tegevus toimub seennakkuse põhjustatud pandeemia ajal, tekitas rahvusvahelises üldsuses tõsist ärevust, mis pole ka ime, kuna üsna hiljuti kogesime pandeemiaõudusi tegelikkuses. Nii vanad kui ka noored hakkasid esitama küsimust: kas sellised seened, nagu on pildil tegelikult olemasolev korditseps, mis nakatab oma eostega putukaid, et nendega manipuleerida, on võimelised sama tegema inimestega? Seeni uurivad väljapaistvad teadlased lükkasid selle võimaluse peaaegu üksmeelselt tagasi, väites, et inimkeha temperatuur ei võimalda seentel midagi niisugust teha, ja kui võimaldakski, siis nõuaks evolutsiooniprotsess terveid aastatuhandeid või isegi rohkem. Ühesõnaga karta pole midagi.

Harilik kedristõlvik (Cordyceps militaris)


See seen on laialdaselt levinud Euroopas, Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Inglise keelt kõnelevad inimesed andsid talle nimeks liblikatapja (Caterpillar killer). Tõepoolest, see korditseps valib oma ohvriks maasse maetud liblikanukud.

See on tõsi, kuid ainult tingimusel, et Homo sapiens ei sega oma katsetega evolutsiooni loomulikku kulgu. Miski ütleb mulle, et „seltsimehed teadlased, dotsendid ja kandidaadid”, kui neile antakse ülesanne ja, mis kõige tähtsam, hea rahastus, siis loovad nad kõike, isegi täpilisi banaane, isegi jalgpallisuurusi maasikaid, isegi katseklaasist pärit mammuti, mitte ainult lammas Dolly. See pole legendaarne Hodza Nasreddin, kes võttis ette eeslile inimkõne õpetamise. Siin on kõik aus.

Aga ma kaldusin veidi kõrvale. Niisiis, enne, kui filmiga seotud kired ja teadlaste järgnenud rahustav „nii ei saa olla“ olid vaibunud, saabus uus ebaõnn: esimest korda ja taas sellel aastal nakatus inimene seenhaigusse, mis, nagu usuti, ähvardab ainult taimi. Seene nimi on Chondrostereum purpureum. Iroonilisel kombel nakatus Indias Bengali osariigis elav mükoloog. Kusjuures haigus kulges üsna raskelt.

Kui siia lisada veel USA-s kiiresti leviv seen Candida auris, mis põhjustab haiglanakkusi surmariskiga kuni 30%, siis tundub olukord päris hirmutav.

Nii pole kunagi juhtunud ja...

Ja lõpuks jõuame veel ühe haruldase seeneriigi tegelaseni, kes on küll kahjutu, kuid mitte vähem tähendusrikas, ja kes sel aastal näitas end nii varakult nagu ei kunagi varem. Avastasime selle abikaasaga 11. aprillil, kui jää ei olnud veel järvedelt sulanud ja kohati oli metsas lumi. Limatünnikut pole kunagi nii vara leitud. Eelmisel aastal juhtus see 8. mail. Ilmselt hakkasid seene algmed moodustuma sügisel ja need muutusid kevadel juba lume all noorteks viljakehadeks.


Lähemalt olen sellest seenest ka varasemalt siin blogis kirjutanud.


See seen on väga haruldane, teda võib kohata ühes paigas mitu aastat järjest, mõnedel andmetel aga vaid kord 8 aasta jooksul. Sellise looduse ime leidmine on suur õnnestumine!
Vanarahvatarkus ütleb: „Inimene peab oma elus tegema kolme asja: istutama puu, ehitama maja ja üles kasvatama poja.“

Seeneliste jaoks võib lisada veel ühe punkti: ja nägema Sarcosoma‘t!