Praktika RMK looduskaitseosakonna läänepoolses piirkonnas
Praktika RMK looduskaitseosakonna läänepoolses piirkonnas
Blogi
01.09.2020
Ants Animagilooduskaitsespetsialist
RMK looduskaitseosakonna läänepoolses piirkonnas viibis praktikal Maaülikooli keskkonnakaitse eriala üliõpilane Grete Vendel. Käeolevaga edastan Grete esitatud väikese kokkuvõtte nähtust-kuuldust.
Olen Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse eriala üliõpilane ning olin kaks nädalat praktikal RMK looduskaitseosakonnas. Minu peamine juhendaja oli RMK Lääne-Eesti looduskaitse tööjuht Timo Asuja, kes on lisaks heale iseloomule oma ala spetsialist ja tõeliselt hingega asja juures. Timo on hea eeskuju ning praktikajuhendajana andis ta mulle huvitavaid ja jõukohaseid ülesandeid. Olen Timole tema aja, jagatud teadmiste ja saadud kogemuste eest väga tänulik.
Tööala hõlmab Saaremaad, Hiiumaad, Vormsit, Läänemaad ja tükikest Pärnumaad (Lääneranna vald ja Põhja-Pärnumaa vald). Peamiselt tegelesin praktika käigus poollooduslike koosluste (PLK), puisniitude- ja karjamaade, taastamisega. Nende kõrvalt jõudsin ka Saikla jääksoo taastamises osaleda ja mõne aja veetsin RMK kontoris Saaremaal Kuusel.
Pilt millel on kujutatud vljas puuKirjeldus on genereeritud automaatselt
Hiiumaal taastamisel
olev liigirikas niit lubjarikkal mullal
Esimesed puisniidu ja -karjamaailmelised maastikud
võisid tekkida Eesti aladel koos esimeste inimasulatega. Läbi metsa
harvendamise, võsa lõikamise, loomade karjatamise, vihtade ja heina tegemise
jäid maalapile kasvama üksikud puud ja põõsad. Tänapäeval kasutavad karjaloomad
just neid samu puid varjualustena. Poollooduslike koosluste kõrgajal, 19.
sajandi lõpp ja 20. sajandi algus, oli Eestis PLK kogupindala kuni 850 000 ha,
millest väikest osa RMK koostöös Keskkonnaametiga täna taastab. Suur osa Eesti
puisniitudest ja -karjamaadest asubki just Lääne-Eestis, eriti Saaremaal.
Puisniitude ja -karjamaade taastamisprotsess
on üldjoontes järgmine: Keskkonnaamet tellib koosluste inventuurid ja need
kantakse keskkonnaregistrisse, kust RMK ja rendihuvilised neid näevad. RMK
taastab neid alasid, millel on rentnik olemas, vastasel juhul võib taastatud
ala jääda hooldajata ning uuesti võsastuda. Iga objekti hinnatakse
individuaalselt: kas määratud elupaigatüüp on õigesti registreeritud, kas on
vajalik korrigeerida elupaiga piiri, kas on olemas juurdepääs, kas on vajalikud
erinevad taastamistööd. Vajadusel ebakorrapärasused parandatakse enne rendile
andmist. RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi, kellega ka minul oli au
kokku puutuda, vaatab iga töösse mineva objekti üle, koostab taastamistöö lähteülesande, kooskõlastab töö Keskkonnaametiga,
hangib vajalikud load ning annab tööjärje üle Timo Asujale. Rendile
antud ja RMK poolset taastamist vajavad objektid, pannakse hankesse ning kõige
sobivama pakkumise teinud ettevõttega sõlmitakse vastav leping.
Tavaliselt saadetakse esimesena lõikama
võsagiljotiin, millega lõigatakse peenemad puud ja võsa. Edasi tuleb harvester,
millega saab vajadusel eemaldada suuremad puud. Ümarmaterjali järele tuleb kohe
ka puidu kokkuveo veok. Sõltuvalt objekti tüübist (puisniit või -karjamaa)
tuleb edasi tegeleda kändudega – puisniidul need freesitakse ja puiskarjamaal saetakse
käsitsi nõutud kõrgusele. Alad koristatakse raidmetest. Kui tööjuhi poolt on
kõik tööd tehtud, saab looduskaitsespetsialist objekti üle vaadata ja hinnata,
kas on vajalik teha täiendavaid tegevusi või saab maa hoolduskõlbulikuna
rentnikule üle anda.Puisniidul
rentnik niidab ja puiskarjamaal karjatab.
Kogu seda tööprotsessi käisimegi erinevatel
objektidel vaatamas ja kontrollimas, kas kõike tehakse ikka kokkulepitult ja
reeglitepäraselt. Kuna objekte oli palju ja kõik olid erinevates
taastamisetappides, sain näha kõiki kasutatavaid masinaid ning PLK erinevaid
ilmeid läbi tööprotsessi.
Värskelt taastatud
Maasi puisniit Saaremaal
Objektidel käimise vahel on aga palju
erinevaid tööülesandeid. Puidumaterjali kokkuvedamisel tuleb kokkulaotud ümar-
või hakkepuidu ladu mõõta ja seejärel arvele võtta. Puidulao mõõtmist sain teha
lugematul arvul kordi ning see sai lõpuks päris selgeks. Samuti selgitas
juhendaja Timo erinevaid märgistusi puiduladudel. Töövahenditeks olid
kõrguslatt, mõõdulint, märkmik ja spreivärv. Puidulaole tuleb märkida (pildil)
omanik (RMK), puidumaterjali liik (8Y, haava küttepuu) ja kvartali number
(QE487).
Pilt millel on kujutatud vljas seen rohi kiviKirjeldus on genereeritud automaatselt
Ümarpuidu ladu
Metsakülas Saaremaal
Objektide vahel ringisõitmist oli väga palju.
Kahe nädala jooksul jõudsime teha peamiselt Saaremaa objekte, aga käisime ka
Vormsil, Hiiumaal ja mandril. Sõidu ajal sain kõrvalistmel teha erinevaid
ülesandeid: mitmed Exceli tabelid, puidulao arvele võtmine, metsateatiste
esitamine ja üheks minu lemmikuks osutus Vormsi objektile kokkuveoteede
joonistamine QGIS-is. Kokkuveoteid joonistades sain omandatud ülikooliteadmisi rakendada ja pidin arvestama mitmete asjaoludega, kuna tegemist oli rannaniiduga – mullatüüp, maapinna kandvus, hetke ilmastik, et kokkuveoteed oleksid võimalikult kompaktsed ja võimalusel saaks ühildada mitu metsatukka ning, et tee läheks võimalikult läbi metsa, kus maapinna kahjustus oleks kõige minimaalsem. See valmis, läksime kohale ja
käisime minu tehtud teed üle ning hiljem tegime korrektuure nähtu põhjal.
Vormsi objekti
metsamaterjali kokkuveoteed Qgis-is
Objektidel käies sain lähemalt tutvuda
töömasinatega ja nii mõnigi masinajuht tegi mulle hea meelega sõitu ning
rääkisid, kuidas nende töö käib ja kuidas neile see töö üldiselt istub jne.
Näiteks sain sõita puidumaterjali kokkuveo veokiga, väikese roomiku Terri ja
Tinger-iga. Viimasega sõitsime Saikla soos mööda pehmet ja märga pinda, mille
jaoks antud roomik ka loodud on. Timo ütlemise järgi saab sellega ka veepinna
peal sõita, aga tol korral me seda katsetama ei hakanud puhtalt minu ebausu
pärast.
Pilt millel on kujutatud vljas rohi veoauto autoKirjeldus on genereeritud automaatselt
Väike roomik Tinger
(esiplaanil)
See kokkuvõtlik jutt on tegelikult vaid
killuke tervest kogemusest, mille kahe nädala jooksul RMK-st sain. Peamiselt
oli üdini positiivne ja väga äge praktika – nägin Lääne-Eestis ja saartel
kohti, kuhu eraelus tõenäoliselt kunagi ei satuks ning see pani mõistma, kui
palju on tegelikult kodumaal ja -saarel veel avastada.
Tänan siiralt Antsu ja Timot ning soovin jõudu
ja ainult edu edaspidiseks, RMK-ga oli põnev!
2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
