Tekst: Kristina Traks
Fotod: RMK
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees

RMK külastuskorraldusosakonna maastikukaitsespetsialist Kaidi Maran sõnab, et looduspuhkusega kaasneda võivad keskkonnamõjud on üsna mitmesugused ning sõltuvad suuresti konkreetsest kooslusest, looduskülastuse viisist ning ka külastaja teadlikkusest.

Tallamise mõju on üsna paratamatu. Kõige õrnemad on tallamise suhtes samblikumännikud, luite- ja soomaastikud. Samas on ka kooslusi, kus kontrollitud mõõdukas tallamine võib olla positiivseks mõjuks, näiteks liivikutel. „Suure tallamiskoormuse tagajärjel võib aga alustaimestik, sambla- ja samblikurinne taanduda või väheneda nende kasvukõrgus – see on eriti hästi märgatav sammalde juures. Samuti võivad puujuured paljandunda ja kahjustuda, pinnas tiheneda, mineraalpinnas paljandunda ja kaotada oma esialgse struktuuri. Paljandunud mineraalpinnas on avatud päikesele, tuulele ja sademetele, võib tekkida vee- ja tuuleerosioon, mis on juba ajas süvenev probleem. Soomaastikel on tugevama tallamiskoormuse mõjul turbalasund tihenenud, taimed hukkunud või sootuks veega kaetud,“ selgitab Maran.

Kõige suuremat mõju ei jäta aga mitte inimeste jalad, vaid mootorsõidukid, millega sõidetakse seal, kus see pole lubatud, ehk väljaspool teid. Rannaäärses männikus püsivad autojäljed aastaid ning rabamaastikult ei kao sinna uljalt sisse sõidetud ATV jäljed ka paljude aastatega.

Parem teadlikkus hoiab loodust
Kui hästi tunneb loodus ja selle asukad end pärast seda, kui seal on viibinud inimesed, sõltub paljuski inimeste teadlikkusest. „Külastusobjektide juures kasvavate puude vigastamine, omavoliliste lõkkekohtade rajamine ja loodusesse prügi jätmine on suuresti teadlikkuse ja suhtumise küsimus. Õnneks on selliste tegevuste maht viimase paarikümne aastaga vähenenud,“ sõnab Maran.

Oluline roll on loodusharidusel ka lindude ja loomade elu tutvustamisel. Kevadisel pesitsusajal on rekreatiivse kasutuse mõju lindudele suurem kui ülejäänud ajal aastas. On liike, kes häirimist sugugi ei talu, sellepärast on loodud ka ajalised liikumispiirangud nende pesitsuspaikades.

Uuringud näitavad, et sõltuvalt liigist kohanevad linnud ja loomad oma elupaiga lähedusse rajatava matkaraja või mõne muu külastusobjektiga. Näiteks võivad teatud liigid jääda küll rappa pesitsema, kuid teevad seda laudteest ja sellel liikuvatest inimestest kaugemal. Tavaliselt on õpperaja või muu objekti rajamisel teadaolevate kaitseväärtuste ja riskiteguritega juba arvestatud. Küll aga mõjutavad linde ja loomi ootamatud kohtumised inimesega koos rajal lahtiselt jooksva koeraga. Koer tuleb looduses liikudes hoida rihma otsas!

Kuidas mõõta jalajälge?
20 aastat tagasi sai alguse külastuse keskkonnamõjude uurimine RMK külastusobjektidel. RMK tellis uuringu valitud külastusobjektide keskkonnamõjude hindamiseks ning sellesse oli kaasatud ligi 100 maastike seisundist tulenevalt prioriteetset või probleemset külastusobjekti üle Eesti. Uuringute käigus töötasid nende läbiviijad välja, testisid ja rakendasid praktikas ühtse ja Eestis uudse metoodilise aluse, mis on praeguseks kohandatud kujul seire raames kasutuses.

Fotodel maastik Päikeseloojangu metsamaja juures 2005. ja 2021. aastal - tallamisõrnal nõlval liikumise piiramiseks oli fotode vahepealsel ajal piire, mis aitas taimkattel taastuda. 

Uuringu viis läbi Kalle Karolese juhtimisel algselt toonane Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus ning hiljem Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituut. Uuringust pärineb teave rekreatiivse kasutuse mõjust looduskeskkonnale, lubatud muutuste piirid, majandamissoovituste alusel rakendatud maastikukaitse meetmed ning metoodika, mis on täiendatuna jätkuvalt kasutusel ka RMK külastusobjektide seiresüsteemi olulise osana, et hinnata külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku seisundit. Selle uuringu tulemused näitasidki, et on vaja välja töötada seiremetoodika, mis kirjeldaks mitme kriteeriumi põhiselt külastusobjektide seisundit, majandamis- ja arenguvajadusi üle-eestiliselt ühtsetel alustel.

2008. aastal alustas RMK külastuskorraldusosakond külastusobjektide seisundi seiret. Selle raames hinnatakse alalistel seiretransektidel ka pinnase ja alustaimestiku seisundit. Seire keskendub pindobjektidele ehk aladele, kus külastaja viibib pikemat aega ning kus on seetõttu ka mõju looduskeskkonnale tavaliselt suurem kui loodusradadel. Jälgitakse regulaarselt eri kahjustuste ulatust, mis annab sisendi kavandamis- ja majandamisprotsessi jaoks. RMK külastusmahuseire ja külastajauuringu kõrval on nimetatud seire üheks planeerimise töövahendiks – teadmispõhise planeerimise ja majandamisega hoitakse looduspuhkusega kaasnevad keskkonnamõjud lubatud piirides. Marani sõnul on RMK ettevalmistatud külastusobjektide puhul riskiteguritega arvestatud, seisundit ja selle muutusi jälgitakse ning vajaduse korral rakendatakse maastiku- või looduskaitse meetmeid mõjude vähendamiseks.

Maastikukaitseliste meetmete rakendamine muudab maastiku ilmet, kuid sageli annab see looduskeskkonnale ka võimaluse külastuskoormusega toime tulla ning vajadusel taastuda. 2006. ja 2021. aastal tehtud fotodel on maastikus toimunud muudatused Taevaskodade matkarajal, mis oli loos viidatud uuringu esimeseks objektiks. 

Külastuskoormust saab reguleerida paljude võtetega. Näiteks saab külastust suunata, hajutada või reguleerida parkimistaskute, piirete, treppide, laudteede ja viitadega. Vajaduse korral on võimalik ka külastusobjekt huvilistele sulgeda. „Ei saa unustada, et ka külastusobjektide rajamisel, rekonstrueerimisel ja pideval hooldusel on maastikule oma mõju, mille reguleerimine on oluline meede,“ lisab Maran.

Taevaskodade matkarada 2002. ja 2021.aastal. 

Igaüks saab palju teha!
Kuidas iga looduses puhkaja saaks seda teha võimalikult loodussõbralikult? „Parim kaitsemeede on teadlikkus ja looduspuhkuse hea ettevalmistus – seda nii RMK ettevalmistatud taristul liikudes kui ka laiemalt looduskeskkonda avastades,“ ütleb Maran. „Igaühel meist on vastutus, et suurema kasutuskoormusega alal ei saaks algust ulatuslik radade võrgustik, mille kasutamisel mõjud aina süvenevad. Siit tuleneb ka soovitus ettevalmistatud loodusradadel liikumisel – püsi rajal! Ja koer ikka rihma otsas, nii et uudishimulik „loodusuurija“ oma rännakul linde ja loomi nende elupaigas ei ehmataks!“

Telefoni tasub laadida RMK äpp „Loodusega koos“, milles on looduskaitse põhilised kaardikihid, sh ajaliste liikumispiirangutega alad. Äpi kasutamine aitab ennetada ka äraeksimist. Looduskeskkonnas käia ja käituda tuleks hea tava alusel, teavet leiab veebilehelt www.loodusegakoos.ee. Räätsamatkamise puhul tuleks aga jälgida räätsaturismi head tava, mille leiab veebilehelt www.kaitsealad.ee.