2018. a alguses oli RMK looduskaitseosakonna laual läbivaatamiseks Saatumäe tee projekt. Projekt oli saanud kõik ettenähtud kooskõlastused, sh keskkonnaameti seisukoha, milles märgiti, et keskkonnaameti kooskõlastust tee ehitamiseks pole vaja. Seega oli väljastpoolt RMK-d saadud kõik load ja nõusolekud tee ehitamiseks.

Kuna tee oli projekteeritud 130 aasta vanusesse sinilille-tammikusse, äratas see RMK-s kahtlust, et tegemist võib olla väärtusliku metsaelupaigaga. Nägime vajadust asjaoludega tutvumiseks koha peal.

Jaanuaris tehtud paaripäevasel välitööl tutvusin ümbruskonnaga põhjalikult ning selgus, et endistest Üru küla puisniitudest ja -karjamaadest on mõne koha peal nüüdseks kujunenud kõrge loodusväärtusega metsakooslused. Silma paistis III kategooria kaitsealuse kopsusambliku hea levik. Enam kui 130 tamme kandsid kopsusamblikku. Leiuandmed said edastatud keskkonnaametile. Registreerisin kaks vääriselupaika pindaladega 9 ha ja 7,7 ha. Väga suur pindala vääriselupaikade mõistes. Vääriselupaiku jäi lahutama endine metsa kokkuveotee, kuna tee ei vasta vääriselupaiga tunnustele.

Allpool olevatel kaartidel on punase joonega piiritletud 2018. a jaanuaris registreeritud metsa vääriselupaigad.










Verstakaardil on näha teed ja küünid.                       NL topokaardil ei ole siin metsamaa.

Välitööl nähtu põhjal tõmmati Saatumäe tee esialgsele projektile pidurit. Projekteeritud tee oleks rajatud läbi vääriselupaiga tunnustega puistu. Kuna alternatiivsed juurdepääsud ligikaudu 200 hektarile riigi majandusmetsa alale puudusid, pakkusime välja võimaluse kasutada tee ehitamiseks juba olemas olevat kokkuveoteed. Projekti muudeti, arvestades kokkuveotee trassi. Seetõttu sai tee üsna käänuline. Saatumäele ehitatud tee pikkuseks kujunes 1,1 km, millest 550 m lookleb kahe vääriselupaiga vahel. Tee ei ohusta kopsusambliku populatsiooni ega takista kopsusambliku eoste liikumist. Turbulents võib seda isegi soodustada.  Sinilille metsa kasukohatüübis puudub teel ka mõju veerežiimile. Tee tagab oluliselt keskkonnasäästlikuma metsade majandamise võrreldes töö tegemisega raskesti läbitaval maastikul – saadakse suur kokkuhoid masina-, kütuse- ja ajakulus.

Roheline piirjoon näitab kopsusambliku elupaika keskonnaregistris 2018. a alguses. Kuna tegemist ei ole kaitsealaga ning kaitsatvate liikide elupaigad olid eemal kavandatud teest, andis keskkonnaamet seisukoha, et keskkonnaameti kooskõlastus pole vajalik. Kollased punktid on minu poolt välitööl leitud kopsusamblikega puud. Helesinine joon näitab esialgu projekteeritud teed ning kollane joon 2018. a ehitatud teed. Põhilised kogumid kopsusamblikega puid jäävad teest piisavalt kaugele ega ole ohustatud.

Peale vääriselupaikade moodustamist käisid Saatumäel neid uudistamas keskkonnaameti ja ELF-i inimesed. Seejärel tuli keskkonnaameti poolt soovitus teed mitte ehitada, kuna see kahjustavat kaitstavaid väärtusi! Keskkonnaregistrisse kanti koguni 47,5 ha suurune kopsusambliku elupaik. Ka kavandatav tee trass muutus kopsusambliku elupaigaks. Ümbruskonda tundes, tuleb märkida, et uus elupaiga piir ei vasta umbes 50% ulatuses kopsusambliku levialale, hõlmates suures ulatuses liigile sobimatuid biotoope. Elupaik on piiritletud üsna lahtise käega, kattes 2,6 ha ulatuses lageraieala, rääkimata rohkem kui kümnest hektarist tarna ning tarna-angervaksa kaasikutest ja kuusikutest.

Rohelise joonega piiratud ala on uus keskonnaregistrisse kantud kopsusambliku elupaik.

Selline kooslus ei ole sobiv koht kopsusamblikule. Pilt on tehtud põhjapoolsel eramaal. Sarnaseid alasid on kopsusambliku elupaigaks piiritletud üsna suurel pinnal.

Tee trassilt raiutud materjali virnast leiti see üks ja ainus puu, mille küljes oli kopsusamblik. Kui palju on meil hävinud kaitsealuseid liike metsade majandamisel, teede rajamisel, ehitustel jne, ei oska keegi hinnata. Aga, et otsida virnast see ainus puu ja teha sellest ristilöömine - pole sõnu!

Saatumäe tee Saaremaal, Karujärvest edelas. Kahel pool teed on metsa vääriselupaigad. Pinnad on suured ja tagavad kaitstavate ning ohustatud liikide elujõulisuse. Päikesele avatud vanad puud lisavad väärtust veelgi. Majandamist siin ei toimu.

Kopsusamblik ja sulgjas õhik Saatumäe põhjapoolses vääriselupaigas - mõlemad on vääriselupaiga tunnusliigid.                        

Seoses Saatumäe tee projektiga sai Eesti juurde 16,7 ha vääriselupaika.

Viimase aasta jooksul on RMK registreerinud üle 2000 ha uusi metsa vääriselupaiku.

Möödunud aastal lülitati riigimaal majandusest välja 50000 ha metsaalasid laane-salu-sooviku metsakasvukohatüüpide kaitseks.

Aga mis teha - paratamatult on inimesi, kes leiavad igale lahendusele probleemi.