Matsalu lahe piirkond on lisaks sookurgedele ka Eesti tähtsamaid hanede ja laglede, eriti aga valgepõsk-laglede, läbirände- ja peatuspaik.

Sassi poolsaare hiiglaslikel lagedatel on rändlindudele peatumiseks palju ruumi. Nii kevadel kui ka sügisel rändab siit läbi ligikaudu 150 000 valgepõsk-laglet ja korraga peatub siin kuni 50 000 laglet. Ehk siis jagub neid ka kaamera alla. Valgepõsk-laglede ränne hakkab alles hoogu koguma ja paari nädala pärast peaks neid siinkandis olema massiliselt.

Valgepõsk-laglede peamised peatuspaigad asuvad peale Sassi poolsaare veel Haeskas, Saastna poolsaarel ja Liustemäe - Keemu rannikul, ööbimispaigad asuvad Lõpe lahes, Haeska rannikul, Topi lahes ja Salmi lahes (nn Salmi sopp).

Lisaks siinsetele rannaniitudele käivad lagled päeval söömas ümbruskonna põldudel kuni 20 km kaugusel. Sageli toituvad ja ööbivad lagled sookurgede lähedal. Lisaks valgepõsk-lagledele peatub Matsalus ka tuhandeid rabahanesid ja suur-laukhanesid ning kuni paarkümmend väike-laukhane.

Eile oli näha lahe madalas vees tegutsemas umbes 350 rabahane, üle lendamas sadu suur-laukhanesid ning paarkümmend hallhane. Väiksematest lindudest paistis silma kiivitajate parv, linavästrikute seltskond ja põldlõokesi, kes aeg-ajalt tegid väga lühidalt kevadisele laulule sarnast häält.

Sassi poolsaarel on läbi aegade vaadeldud ka linnuharuldusi. Sel sügisel on soome linnuvaatlejad Põgari-Sassil näinud juba lumehane.