Tekst: Kristiina Viiron

RMK metsakorraldaja Üllart Länik on tulnud hindama metsa Valgamaal Lepal – metsa vanus on sealmaal, et plaanis on see järgmise aasta lõpus ära raiuda. Kuna aga viimased takseerandmed on vanemad kui 10 aastat, tuleb mets uuesti ära hinnata, saamaks täpsemalt teada, mis mõõtu ja liiki puud sealt kasvavad. Selle järgi saavad metsatööde planeerijad prognoosida, mis sorti materjali – palk, paber, küte jne – võiks sealt metsast tulla. Ilma andmete uuendamiseta pole võimalik aga töödeks vajaliku metsateatist esitada.

„Mida värskemad andmed on, seda aktuaalsemad nad on,“ tõdeb Üllar

Mida värskemad andmed on, seda väiksemad on „käärid“ planeerimise ja raietöö tulemuse vahel. Kümme aastat, mis on seaduse järgi metsa inventeerimisandmete „kõlblik kuni“, on üsna pikk aeg, mille jooksul võib metsas olukord palju muutuda.

Metsa hinnatakse eraldiste kaupa. Eraldis on niisugune metsaosa, mis on ühetaoline nii metsa vanuse, kõrguse, koosseisu, päritolu ja kasvukohatüübi poolest. Kui eraldis on ära kirjeldatud, siis on teada, mis vanuses puud seal kasvavad; mitmes rindes puud kasvavad; millised puuliigid seal on; kui tihedalt-hõredalt nad kasvavad; kui kõrged ja jämedad nad on jms.

Tegevused välitöödel

Männikul, mida Üllart hindama asub, on vanust saja aasta ringis, mõned puud metsa servas tunduvad paarkümmend aastat vanemad.

Enne välitöid on ta laadinud oma tahvelarvutisse vanad takseerandmed, värsked aerofotod, mullakaardid, reljeefikaardid – kõik need on uuel hindamisel suureks abiks.

„Ega nüüd olegi muud, kui minna ja hinnata ära vanus, diameeter, kõrgus, liigiline koosseis…,“ loetleb Üllart metsa astudes.

Esmalt mõõdab ta proovitükil relaskoobiga puistu rinnaspindala, mille põhjal koos teiste parameetritega (kõrgus, diameeter) arvutatakse hiljem puistu tagavara ehk kui palju puitu ühel hektaril on. Mõõtes rinnaspindalasid puuliikide kaupa, saab arvutada erinevate puuliikide osakaalu puistus ehk puistu koosseisu, näiteks 83% mändi ja 17% kaske.

Proovitükke teeb ta ühele hektarile enamasti kolm kuni viis, aga päris kindlat reeglit ei ole. See sõltub metsaosa eripärast: suurusest, kujust, kas eraldis on ühetaoline või eriilmeline jne.

Pärast relaskoobiga lugemist haarab ta kõrgusmõõtja ja mõõdab proovitükil ära viie männi kõrguse. „Nende põhjal ma arvutan keskmise kõrguse,“ täpsustab ta. Ka diameetrit mõõdab ta viie puu kaupa, arvutades hiljem proovitükkide keskmiste põhjal välja männi keskmise rinnasdiameetri. Üllarti kogemusel annab proovitükil viie puu kaupa kõrguse ja diameetri mõõtmine üsna hea ja täpse tulemuse.  

Vanuse saab teada puurides

Viimasena asub ta puurima, et määrata ära puistu vanus. Metsakorraldaja sõnul võib silmaga hinnates saada puu vanuse kohta küll mingi aimduse, kuid pelgalt jämeduse, koore välimuse või muude väliste omaduste põhjal puu täpset vanust siiski paika ei pane.

„Täpsemalt saame vanuse teada siis, kui me mõned puud juurdekasvupuuriga ära puurime. Nende põhjal arvutame männi keskmise vanuse,“ selgitab ta. Puuriga puuritakse puutüvesse kuni puu südamikuni peenike auk, et võtta silindrikujuline proovitükk. Sellelt nähtavate aastarõngaste järgi saabki teada puu täpse vanuse ja muudki – näiteks kas puutüves mädanikku pole.

„Olemegi südamikule pihta saanud,“ näitab Üllart silindrikujulist proovitükki. Männi vanuseks loendab ta aastarõngaste järgi 108 aastat.

„On näha, et esimeste aastate rõngad on hästi suured ja edasi kitsamad,“ osutab ta, selgitades, et heades kasvukohtades kasvavad puud noores eas reeglina kiiresti jämedamaks, tihedas metsas jääb aastarõngas kitsamaks, pärast harvendusraiet on need jälle laiemad jne. Näiteks rabas on ka esimeste aastate rõngad kitsad ning muutuvad laiemaks alles pärast maaparandustöid, kui kasvutingimused paranevad.

Kõiki puid Üllart muidugi ei puuri (tegu on ajamahuka tööga), vaid annab hinnangu mitme juhuslikult valitud puu põhjal. Pikema staažiga metsakorraldajatel tuleb ette ka seda, et puude vanuse on ta juba eelmisel korral ära määranud ja siis saab enda tehtud tööd pisteliselt kontrollida.

Veel vaatab Üllart üle metsa kasvukohatüübi - jääb pohla, samuti määrab ta puistu boniteediklassi ehk kasvukoha headuse hinde, mis jääb samuti samaks nagu varasemalt – 2 (boniteediklasside vahemik on 1A kuni 5A. Kiireima kasvuga on 1A metsad).

„Kasvukohatüüp on oluline, sest selle järgi saab esiteks teada, millise ilmaga ja mis aastaajal seal raiuda saab. Teiseks paneb seadus paika, kui suur võib langi pindala erinevates kasvukohatüüpides olla,“ selgitab ta.

Metsa keskmine kõrgus on eelmise mõõtmiskorraga võrreldes aga meetri võrra suurem. Oma osa on Üllarti sõnul ilmselt sellel, et vahepealse ajaga on kasutusel olevad mõõtmisseadmed täpsemaks läinud. Igatahes saavad selle metsaeraldisel, mis andmebaasis on tähistatud TH007-7, kirja järgmised andmed: mänd: kõrgus 25 meetrit ja diameeter 30 sentimeetrit.

Korraliselt käiakse metsa hindamas vähemalt iga kümne aasta jooksul. Kui metsas on tehtud uuendusraie, uueneb kirjeldus RMK andmebaasis automaatselt – senised andmed puistu kohta eemaldatakse ning raiesmik on kirjeldatud lihtsalt lageda alana. Esimest korda pärast uuendusraiet läheb metsakorraldaja metsa siis, kui metskasvataja annab teada, et raiesmik on uuenenud (umbes kolm kuni viis aastat pärast raiet, kui seal kasvab kindlas koguses ja kõrguses puid). Siis kirjeldatakse noor mets ära ja andmete põhjal saab anda hinnangu ka metsakasvataja tööle. Uuesti kirjeldab metsakorraldaja metsa alles pärast viimast valgustusraiet. 

Torm, lumi ja üraskid annavad tööd

Erakorraliselt minnakse metsa hindama siis, kui metsas on tekkinud värske kahjustus, näiteks tormimurd, üraskirüüste, lumemurd. Viimati mainitu ongi Lõuna-Eestis tänavu väga sage, möödunud talv räsis sealseid metsi korralikult, murdes maha nii puude oksi ja latvu kui ka terveid elusaid võrasid, vaalis kaasikuid ja noorendikke, painutades puude latvu vastu maad.

Ühte sellist kahjustatud metsaosa vaatabki Üllart üle. Tegemist on suhteliselt noore metsaga (vanus 40 aastat), mida lumi on tublisti hõredamaks murdnud. Murtud puud on tarvis ära koristada, ent kahjustusi hindamata ei saa töödeks metsateatist küsida. Varasemalt üsna suure metsaeraldise TH025-8 on Üllart jaganud vastavalt kahjustustele neljaks väiksemaks TH025-8;-33;-34 ja -35 ning selle järgi saab raietööde juht otsustada, kuidas lumemurru koristamist ja raietöid korraldada.

„Keskel on suurema kahjustusega ala (TH25-35), kus lumemurd on päris-päris tõsine,“ selgitab ta. See ala (0,3 ha) tuleb koristada sanitaarlageraie korras, kõrvaleraldistelt, kus lumi nii suurel määral kurja teinud pole, saab kahjustuse likvideerida ka sanitaarraiega. See tähendab, et maha võetakse vaid viga saanud puud, terved jäetakse kasvama. Või harvendusraiega, seda otsustab raietööde planeerija metsakorraldaja koostatud kirjelduse põhjal.

Mõneti ongi lumi teinud seda, mida metsameestel tulnuks sellel, 1998. aastal külvatud ja üsna tihedaks kasvanud metsatükil (TH025-14) niikuinii varem või hiljem ette võtta – puistut hõrendanud. Tihe männimets kasvatab küll kõrgust ja laasub hästi, kuid tüved jämedust ei kogu, sestap ongi tarvis harvendusraiet teha.

Mis saab aga siis, kui metsakorraldaja leiab metsast midagi haruldast, mida seal enne nähtud ei ole – kaitsealuse taimeliigi, linnupesa või muud kaitset väärivat?

„Siis ma annan sellest teada RMK looduskaitseosakonnale,“ märgib Üllart ja lisab, et ta on leidnud näiteks musta toonekure pesa, millest senini polnud midagi teada. Avastatud harulduste kaitse alla võtmise üle otsustab keskkonnaamet.

Kõik riigimetsa kirjeldavad andmed on avalikud ja kõigile kättesaadavad metsaregistris. Need liiguvad sinna pärast uuendamist RMK andmebaasis. Lisaks leiab riigimetsa kohta andmeid RMK kodulehel nii metsatööde kaardilt kui ka valikust „Metsaandmed“. Kes soovib teada, milline on riigimets tema kodukandis, sellel on soovitav vaadata „Kohalike omavalitsuste riigimetsa tutvustusi“. Kõik on leitavad RMK kodulehel www.rmk.ee esiküljelt.

Metsakorraldusel on kolm peamist rolli

• Üks on see, et läbi kirjelduse on võimalik metsas erinevaid tegevusi kavandada. Riigimetsa andmed on vajalikud erinevate tööde tegemiseks metsakasvatajatele, praakeritele, metsaülematele, looduskaitsespetsialistidele. Metsa kirjeldavate andmete põhjal teevad kõik oma otsuseid, kuhu mingeid tegevusi kavandada ja kuhu mitte.

• Teiseks annab kirjeldus töödele hinnangu, näiteks missugune on mets pärast harvendusraiet või metsa uuendamise perioodi lõppemist.

• Kolmandaks, saab kasutada andmeid suurema pildi saamiseks, palju metsa on, missugune on näiteks liigiline koosseis, tagavara, vanuseline jagunemine, missugused on keskmised näitajad.