Taastamisraie Kiisamaal sai valmis 2020. a aasta lõpuks ning rentnik võttis ala vastu, et jätkata edaspidiste hooldustöödega ise. RMK pakub võimalust teha ühekordset juure- ja kännuvõsude purustamist taastamisraiele järgneva vegetatsiooniperioodi lõpu poole, kuid antud juhul rentnik seda ei soovinud. Kui ala on piisavalt heas seisundis ja võsastumine seda väga ei ohusta, siis on rentnikul mõttekam see hooldusesse võtta, saades nii võimaluse riiklikeks toetusteks aasta varem.

Järgnev pildimaterjal kajastab taastamis- ja hooldustööd sellel 10 ha suurusel tükil. Samas piirkonnas on veel mõned pooleliolevad taastamistööd, kuid neist on paras juttu teha järgmisel aastal kui tööd on lõpetatud.

Nõukogudeaegselt topokaardilt on näha, et aastakümneid tagasi oli taastamisel olnud objekt (keskel, teest paremal) üksikute puude ja põõsastega, soisevõitu lage ala. Kaardile märgitud ka mitmeid heinaküüne (sarai). Tänasel päeval neist küünidest jälgi ei leia.

Taastamisraie algas 2020. a aprillis. Vasakul on tee vaatega Ahaste poolt Kiisamaa poole.

Kümneid aastaid hooldamata puisrohumaa oli tihedalt peamiselt haaba ja kaske täis kasvanud.

Varakevadel rohelust ei ole, kuid tiheda puu- ja põõsarinde tõttu oli rohumaale omane niidukamar hävinud. Taastamise ajal oli maa paiguti n-ö must.

2020. a detsembriks oli taastamisraie tehtud, raiutud materjal tee äärde ladustatud.

Taastatud ala 2020. a detsembris. Kännud on maapinnaga tasa freesitud ning raiejäätmed koristatud.

2021. a juunis oli rohelust küllaga. Rohttaimestiku tekkimine on imekiire.

Pilt 2021. a juunist.

Taastatud ala 2021. a juunis. Paremal, põõsa varjus, on näha siberi võhumõõga õit (sinine).




















Juuni keskel oli taastamisalal sagedasti näha kaitsealuseid kahelehist käokeelt ja siberi võhumõõka.

2021. a augustis oli rentniku töövägi tegemas hooldustööd.

Hooldust tehti suurte jõududega. Alal niitsid ja kogusid heina kaks niidukit ja ...

... lisaks niidukitele puhastasid puude ja põõsaste ümbrust seitse trimmerdajat, kes küll olid parasjagu läinud vihmavarju.

Niidetud ala 2021. a augustis.

Niidetud ala 2021. a augustis. Puisniitu rendib ja hooldab Urmas Vahur.

20. saj alguses hinnati Eestis puisniitude ja puiskarjamaade pindalaks 850 000 ha, ligi 18% maismaa pindalast (Kukk, Kull 1997). Tänapäeval on neist maailma kõige liigirikkamatest kooslustest Eestis hoolduses pisut üle 700 ha. Kadu on rohkem kui 1000-kordne. Puisniitude hooldamise katkemine sai alguse peale II maailmasõda kui töökäte vähesuse ja ühismajandite loomisest tulenevate piirangute tõttu jäid puisniidud kasutusest kõrvale. Peamiseks põhjuseks puisniitude kadumisele peetakse käsitsi niitmise asendumist masinatega niitmisega. Masinatega varuti talvesööta peamiselt kultuurrohumaadelt.

Viimastel aastatel oleme siin-seal, kus veel midagi taastamisväärset on säilinud, puisniitude taastamistöid teinud. Paraku need paar-kolmsada hektarit taastamistöid jäävad üsna piskuks võrreldes kunagiste hiilgeaegadega kui nõudlus rohumaade järele oli väga suur. Aga anname oma väikese, kuid olulise panuse ikka.