Käesoleval talvel on meie mäkradega läinud samaviisi, kui harilikult nende liigikaaslastel levila lõuna- ja lääneosas, kus talved ongi umbes sellised nagu meil praegu õues paistab. Mõistagi, ei ole mäkradele talveuinak kuidagi kohustuslik ega mingi traditsioon või rituaal, vaid ikka loomupärane reaktsioon ellujäämise nimel karmil aastaajal.
Meie mägrad siin linna servas, nagu videost paistab, on jätkuvalt aktiivsed, veeretavad hoogsalt pesa tarbeks kulupalle ja jagub ka lustlikku meelt.

Teistest loomaliikidest on lõppeval kuul õnnestunud näha kolmest siin varem luusinud rebasest vaid ühte looma, kes tuleb sageli uru juurde ja uudistab selle seeski.
Detsembris tihti rambivalgust nautinud halljänes on enne uue aasta saabumist jäljetult kadunud, kärntõvest räsitud rebane pole tagasi tulnud, metskitsed aeg-ajalt näitavad end.