Kogukonnaalad
Metsad on eestlastele tähtsad. Mõne metsaga kaasneb aga tavapärasest suurem avalik huvi. Nimetame selliseid metsi kogukonnaaladeks (varasemalt kõrgendatud avaliku huviga ehk KAH alad).
Kus asuvad
kogukonnaalad?
Kogukonnaalad on riigimetsa osad, mis asuvad asulate lähedal ja mida inimesed aktiivselt kasutavad. Nendes metsades käiakse puhkamas, marjul, seenel, matkamas või sportimas. Kogukonnaalad on näha RMK metsatööde kaardil, kus tuleb valida kogukonnaalade kaardikiht ja suurendada huvipakkuvat piirkonda.
RMK hoole all olevast metsamaast moodustavad kogukonnaalad umbes 4% ja selliseid alasid on veidi üle 400. Nende metsade hulgas on nii majandusmetsi kui ka looduskaitse all olevaid metsi.
Kes määrab kogukonnaalade
asukoha?
Kogukonnaalade asukohti ei määra reeglina RMK, vaid need lepitakse kokku kohaliku kogukonnaga. Kohalikke inimesi esindab kohalik omavalitsus. Kogukonnale olulised metsaalad räägitakse läbi ja pannakse üldjuhul paika omavalitsuse üldplaneeringu käigus.
Ala nimetatakse kogukonnaalaks ja fikseeritakse sellisena RMK metsatööde kaardil, kui selle piirid ja paiknemine looduses on kohaliku kogukonnaga kokku lepitud ja kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus fikseeritud.
Miks peab kogukonnaalal üldse metsatöid tegema?
RMK kohustus on kanda hoolt kogu riigimetsa eest, seda hooldada ja uuendada. Mets ei ole piltpostkaart, mis säilib meile harjunud kujul igavesti. Aeg-ajalt on seal tarvis teha töid, et püsiks metsa tervis ja tagatud oleks ka uue metsapõlve teke. Uued puud vajavad kasvamiseks toitu ja valgust.
Me saame aru, et metsatööd armsaks saanud metsas võivad tekitada tugevaid emotsioone. Sestap räägime kogukonnaaladel plaanitavad tööd alati kogukonnaga läbi ja koostame enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kuidas ma saan kaasa rääkida metsatööde plaanides?
RMK teavitab kohalikes avalikes infokanalites, kui hakkab kogukonnaalal metsatöid plaanima. Oma ettepanekuid saab meie kaasamisspetsialistidele esitada kirjalikult ja meie korraldatud koosolekutel.
Kaasa saab rääkida kahes etapis.
- RMK koostab igas kohalikus omavalitsuses kogukonnaalade tervikkava, millele oodatakse huvilistelt tagasisidet. Tervikkava annab ülevaate kohalikus omavalitsuses riigimetsade kasutusest laiemas vaates.
- Täpsemad metsatööd kogukonnaaladel paneme kirja metsatööde plaanides koostöös kohaliku kogukonnaga.
Mille osas ettepanekuid oodatakse?
Meie oskame töid planeerida metsanduslikust vaatest. Kohalikelt tahame teada, millega tuleb töid tehes arvestada. Me tahame teada, mis inimesed neis metsades teevad: kus kulgevad nende jalutus- ja jooksurajad, talvel suusarajad, kus on olulised puud, tähendusega paigad või millised metsosad on olulised puhveralad. Selle info baasil saame hakata koostama metsatööde esialgset plaani. Muud tingimused, näiteks töö tegemise aastaaeg või kellaaeg lepime samuti plaani koostades kokku.
Kas kõigi metsatööde osas saab kaasa rääkida?
Kaasa saab rääkida eelkõige aladel, kus koostame tervikkava koos metsatööde plaaniga.
Kaasa saab rääkida nende tööde osas, mida saab ette planeerida. Kui aga tuleb torm ja murrab puid, puud hakkavad kuivama ning muutuvad ohtlikuks, tuleb töid teha kiiresti ning sellises puhul anname lihtsalt inimestele töödest teada.
Miks mõnikord tehakse kogukonnaaladel ka lageraiet?
Sest on metsi, kus teisiti ei saa uut metsapõlve kasvama. Mõistame, et inimeste ootus on, et teeksime töid nii, et mets koguaeg justkui kasvaks ja samal ajal hakkaks kasvama ka uued puud. Kui see on võimalik, näiteks männikus, siis me seda ka teeme. Lageraie ei tähenda, et mets tuleks täielikult lagedaks raiuda. Saab olla paindlik, jätta kasvama tavapärasest rohkem säilikpuid, säilitada puhvreid tee või majade vahele jne.
Mis on tervikkava ja metsatööde plaani erinevus?
RMK kogukonnaalade tervikkava on terviklik ülevaade riigimetsast ja selle kasutusest ühe omavalitsuse territooriumil. Metsatööde plaanid kuuluvad selle juurde ja on tervikkava oluliseks osaks. Ühe kogukonnaala metsatööde plaanis on kirjeldatud, milliseid töid on kavas seal määratud aja jooksul teha.
Kuidas töid kogukonnaaladel plaanitakse?
- Algus. Kõigepealt alustab RMK kogukonnaalade tervikkava koostamist ühe kohaliku omavalitsuse territooriumil.
- Kogume infot. Kirjeldame mitmekülgselt ära riigimetsa ja selle kasutuse KOV-i piires. Arutame kohaliku omavalitsusega läbi KOV-i prioriteedid, piirangud, plaanid. Selgitame välja kohaliku kogukonna esindajad, kohalikud avalikes huvides tegutsevad vabaühendused ja inimesed, keda meie plaanid mõjutavad. RMK teeb koostööd kohaliku omavalitsusega, et laialt teavitada kohalikke kaasa rääkimise võimalustest.
- Seejärel koostame saadud sisendi põhjal tervikkava kavandi ja avalikustame kavandi ettepanekute kogumiseks.
- Paralleelselt tervikava koostamisega alustame ka metsatööde plaanide koostamisega. Kutsume kokku arutelud kohalike kogukondade ja omavalitsusega metsatööde plaanide koostamiseks. Avalikul arutelul tutvustame metsa seisukorda, kaardistame kogukonna ootused ning arutame, millega metsatöid plaanides ja hiljem neid tehes arvestada. Planeerime töid ja koostame kogukonnaalade metsatööde plaanide esialgsed versioonid, vajadusel tutvustame neid koosolekul ja küsime kogukondadelt tagasisidet. Analüüsime ettepanekuid, vastame neile ja põhjendame otsuseid. Koostame lõplikud metsatööde plaanid, arvestades ka kogukondadelt saadud tagasisidet.
- Lisa tervikkavale. Lisame lõplikud metsatööde plaanid tervikkavale.
- Kohtume omavalitsusega. Korraldame KOV-ga omavahel tervikkava ühise arutelu
- Tervikkava kinnitamine. RMK juhatus kinnitab tervikkava, KOV annab sellele oma nõusoleku.
Kuidas kogukonnaalasid majandatakse?
Metsatööde tegemine kogukonnaaladel on kui rätsepatöö, mida tehes püüame võimaluse korral alati arvestada kohalike elanike soovidega, kui need on metsakasvatuslikult mõistlikud. Metsatööd lepitakse kokku iga konkreetse kogukonnaala metsatööde plaanis.