RMK juhatuse esimees Aigar Kallas valiti Euroopa riigimetsa majandajate assotsiatsiooni asepresidendiks

Uudis
09.09.2020

Eilsel Euroopa riigimetsa majandajate assotsiatsiooni EUSTAFOR üldkoosolekul valiti organisatsiooni uueks asepresidendiks RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, kes vahetab asepresidendi kohal välja oma Soome kolleegi. Organisatsiooni juhtimist jätkab Baieri Liidumaa riigimetsa juht.

Aigar Kallas Foto: Jarek Jõepera

EUSTAFOR on 25 Euroopa riigi riigimetsa majandajate ühendus, mille põhiülesandeks on parimate metsanduspraktikate jagamine liikmesorganisatsioonide vahel. Organisatsiooni peakontor asub Brüsselis, kus koostöös teiste metsandusorganisatsioonidega ollakse kompetentsikeskuseks ka Euroopa Liidu metsandusalases õigusloomes.

„Nii Eesti kui kõigi teiste Euroopa riigimetsa majandajate suurimaks lähiaja väljakutseks saab olema Euroopa ühtse metsastrateegia väljatöötamine, mis suudaks tasakaalustada nii metsaga seotud elurikkuse säilimise, kliimamuutuste ohjamise kui ka puidukasutuse suurendamise,“ lausus RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

EUSTAFOR-i liikmed haldavad kokku ligi kolmandikku Euroopa metsadest. EUSTAOR-i 50 miljonit hektarist veidi enam kui 80% moodustavad metsad ja ligi 20% muud kõlvikud. Võrdluseks, RMK hallata on 1,4 miljonit hektarit, millest veidi üle 1 miljoni moodustavad metsad.

„RMK tugevuseks peetakse kolleegide hulgas eelkõige võimet ühendada metsa majanduslikke ja looduskaitselisi väärtusi, samas on meil kolleegidelt palju õppida metsa- ja maakasutuse mitmekesistamise vallas,“ hindas Aigar Kallas oma võimalusi uuest ametist Eestile kasu tuua.

Euroopa riikide metsandusalaseid dokumente, statistikat ja uudiseid näeb EUSTAFORi kodulehelt eustafor.eu.

Lisainfo:
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
e-post: aigar.kallas@rmk.ee
telefon: +372 5281 299

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
e-post: sille.ader@rmk.ee
telefon: +372 5666 5896
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026