Mürgine harilik kikkapuu (Enonymus europaeus)

Blogi
25.09.2014
merike.bezrodnaja

Just praegu püüab pilku kikkapuu oma roosakaspunaste ja arvukate
laternaid meenutavate kuparviljadega.

Piklik-munajad, terava tipuga ning saagjate
servadega lehed on juba värvumas kollasteks ja punasteks. Kuni viie meetri
kõrguseks kasvav kikkapuu on enamasti vormilt põõsas, kuid võib kasvada ka
väheldaseks puuks. Tema kandilised oksad on noorelt rohelised ja hiljem
värvuvad pruunikashalliks, kogu taim on tugevalt mürgine.

Haruldase taime loodusliku levila põhjapiir
ulatub Koiva jõeni. Siin jõe kallastel ongi kikkapuu päriskodu, kuid teda
leidub kümnekonnas paigas ka mujal Eestis ja paljudes aedades ilutaimena.

Möödunud aegadel valmistati kikkapuu väga
kõvast puidust saapanaelu, õmblusnõelu, klahve, kedervarsi, värtnaid ja muid
väikesi ja vajalikke esemeid.

Tänapäeval kuulub kikkapuu ohustatud
liigina LK II kategooriasse.

Kikkapuu põõsas Koiva jõe kaldal 21.
septembril.

Puukujuline kikkapuu Koorkülas Valgamaal.

Viljad on valminud.

Hariliku kikkapuu leiukohad Eestis.

http://efloora.ut.ee/Kuusalu/species/3469.html

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Jalase MKA soode veerežiimi taastamine

2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
03.02.2025
Blogi

Kuula: miks RMK märgalade taastamisega tegeleb?

Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
31.01.2025