Täies elujõus puu tüve alumises osas paikneb iseäraliku kujuga umbes 70 cm laiune pahk.

Pahk võib tekkida taimedel nii tüvele, okstele kui ka lehtedele. Putukate poolt tekitatud pahad esinevad lühiajaliselt ja enamasti noortel taimeosadel. Näiteks tamme-pahkvaablane eritab lehe sisse rakkude vohamist aktiveerivat vedelikku, mille tagajärjel kasvavad tamme lehe alaküljele jõhvikaid meenutavad pahad, igas neist areneb vastne.

Männi tüvel on aga paha kasvama pannud seen või bakter.

Harilikult olemegi harjunud nägema pahkasid puude tüvedel ja ei oskagi seostada, et kuskil lehe all või võrsel olevat putuka põhjustatud munakest kutsutakse ka pahaks.

Pahaga mänd

Muhu kiriku kõrval kasvaval ligi 6 m ümbermõõduga vanal saarepuul on hulgaliselt pahkasid tüvel ja okstel.