Mida peaks metsas liikudes teadma seakatkust?
Tänaseks
on sigade Aafrika katk diagnoositud Eestis ühel Valgamaa ja ühel
Viljandimaa metsseal. Seenelised-marjulised ei puutu metsas just tihti
metssigadega kokku,
aga kui see juhtub, tuleks järgida kindlaid ettevaatusabinõusid.
- Kui
leiad metsast surnud või ilmsete haigustunnustega metssea, anna sellest teada metsaomanikule või helista maakondliku veterinaarkeskuse numbrile
ja täida veterinaararsti edasisi korraldusi.
- Kui
telefonikontakti veterinaararstiga ei saa, tuvasta oma asukoht ja helista Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil – automaatvastaja number
on 605 4750. Jäta automaatvastajale teade, oma nimi ja kontakttelefoni number. Väldi
otsest kontakti surnud metsseaga.
- Ära
puutu metsas võimalikke nakatunud esemeid paljaste kätega.
- Ära
jäta toidujäätmeid loodusesse, sest siga võib sedakaudu haigust levitada.
- Kui
kahtlustad,
et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega,
puhasta pärast looduses viibimist oma riided ja jalanõud.
Sigade
Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja
metssigade viirushaigus, mida iseloomustab
palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus
(kuni 100% loomadest). Sigade Aafrika katku ei haigestu teised
loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.
Lisainfo:
www.seakatk.ee
Loe lisaks
2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.