RMK metsaviktoriinil sai tulemuse kirja 8317 õpilast

Uudis
15.05.2017

Kolm nädalat
väldanud interaktiivsest viktoriinist võttis osa 771 klassi 205 koolist. Enim äratundmisrõõmu
pakkus Sammalhabeme rotitõrjetaim.  

16. korda toimunud RMK metsaviktoriinil otsisid 1. –
12. klassi õpilased vastuseid metsa ja metsanduse, looduse ja looduskaitse
kohta ning tutvust tehti ka aasta linnu ja looma, orhidee, liblika ja mullaga.
„Metsaviktoriin on mõeldud abistama õpetajaid loodusainete õpetamisel,“
selgitas RMK Põhja-Eesti teabejuht Tiina Neljandik, miks küsimustiku koostamine
igal aastal uuesti ette võetakse. Vastuste leidmiseks soovitatakse õpilastel
teha koostööd ja lubatud on kasutada abimaterjale. Selgub, et üksinda viktoriinil
kaasa lüües tulemusi kirja ei saagi. „Osaletakse klasside kaupa ja selleks, et klassi
tulemus arvesse läheks, peab vastama vähemalt 75% õpilastest,“ lisas Tiina
Neljandik. Üldtabelist leiavad oma tulemuse aga kõik osalejad.

Kõige keerulisemaks osutusid küsimused,
millele internetis või raamatutes ei leidunud ühte kindlat vastust vaid ainult
põhimõtted, millest õige vastuse pidi tuletama. „Aasta mulla kirjelduses on
öeldud, et see on väga kuiv ja toitainetevaene ning enamasti kasvavad seal
männikud,“ tõi Tiina Neljandik näite. „Piltidel oli aga peale õigeks vastuseks
olnud samblikumänniku veel jämedate tüvedega laanekuusik, sõnajalgadega
lehtmets ja lopsakas viljapõld, mis sellisel mullal  kindlasti kasvada ei saa.“ Oodatust vähem
punkte saadi  ka neis küsimustes, kus
vastuseid võis ühe asemel olla mitu. Nii võib aasta sammalt nimetada
rahvapärase nimetusega käolina, kui ka enam tuntud nimega karusammal.
Limatünnik on aga nii haruldane kaitsealune I kaitsekategooria liik kui ka
seen, mille viljakehad ilmuvad kevadel. „Üllatuslikult on kõik lapsed vist
Naksitrallide raamatu läbi lugenud,“ muheles Tiina Neljandik. Nimelt sai
keeruliseks peetud küsimus Sammalhabeme rotitõrjetaime kohta kõige rohkem
õigeid vastuseid. „Loodame, et ka paljud teised taimed, puud, linnud ja
liblikad said metsaviktoriini kaudu pisut tuttavamaks.“

Viktoriini kahes nooremas vanusekategoorias
said mitu klassi võrdselt maksimumpunktid ning jagasid esikohta. Väga häid
tulemusi näitasid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilased, kes ka vanemas grupis
esikoha võtsid. Parimad klassid saavad
auhinnaks loodusõppeprogrammi RMK looduskeskustes. Auhinna juurde kuulub bussikompensatsioon
programmile sõiduks iga vanuserühma kümnele parimale klassile. Auhindadega tunnustatakse
ka parimate klasside juhendajaid-õpetajaid. Auhinnaprogrammid
toimuvad enamasti septembris-oktoobris.

Järgmisel aastal on plaanis
metsaviktoriiniga veel sammuke edasi astuda. Nimelt, kui sel aastal oli mängus
kaks küsimustekomplekti ja 5.-12. klassi õpilased  vastasid  samadele küsimustele, siis edaspidi on plaanis
kõigile vanusegruppidele  eraldi küsimused
koostada. „Oleme igal aastal viktoriini täiendanud ja kaasajastanud,“ selgitab
Tiina Neljandik, „ja kuigi nooremate õpilaste vastuseid hinnatakse omaette
vanusekategoorias, on neil siiski raske mõnd pikemat – keerulisemat küsimust
mõista ja sellele keskenduda.“

Suur tänu kõigile, kes viktoriinist osa
võtsid, vastuseid otsisid ja uurisid ning loodusteadmisi juurde said!

Lisainfo:
Tiina Neljandik
RMK Põhja-Eesti teabejuht
5099397
metsaviktoriin@rmk.ee

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Jalase MKA soode veerežiimi taastamine

2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
03.02.2025
Blogi

Kuula: miks RMK märgalade taastamisega tegeleb?

Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
31.01.2025