Riigimetsas on kõrge
looduskaitselise väärtusega alasid ehk vääriselupaiku (VEP) inventeeritud
alates 1999. aastast. Tänaseks on selliseid metsaosi leitud ja kaitse alla
võetud 18 616 hektarit; viimane suurem inventuur viidi läbi möödunud aastal,
mille tulemusel lisandus nimekirja veel 3000 hektarit uusi vääriselupaiku.
RMK
juhatuse liikme Kristjan Tõnissoni sõnul on ülejäänud RMK metsades VEP-de
esinemise tõenäosus üsna madal. „Sellest hoolimata käivitame käesoleval aastal
vääriselupaikade inventuuri veel 57 000 hektaril. Kontrollime neil metsaaladel
vääriselupaiga tunnuste esinemist, et välistada väärtuslike alade sattumine
raiesse,“ selgitas Tõnisson.
Vääriselupaikade
inventuuri teostavad 65 RMK metsakorraldajat, kellel on olemas vastav litsents.
Vaatluse alla võetakse metsaosad, kus olemasolevate inventeerimisandmete alusel
on VEP-i esinemise tõenäosus kõrgem.
Vääriselupaigad
on haruldaste ja ohustatud liikidele sobivad elukohad majandataval
metsamaal, kus on erinevatel põhjustel säilinud mitmeid loodusmetsadele omaseid
struktuure nagu näiteks väga vanad puud, suured lamavad ja surnud puud või
põlenud puud. Kuna majandatavates metsades esineb selliseid metsaalasid vähe ja
hajusalt, on haruldaste ja ohustatud liikide püsimajäämiseks oluline taoliste
tunnustustega metsaosad säilitada.
Vääriselupaigad
liigituvad riigimetsas rangelt kaitstava metsa alla, mida on RMK hallatavast
metsamaast 28%.
RMK
ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligi 30% kogu Eestimaast, seal
asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste
mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa,
hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses
liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
Lisainfo:
Kristjan
Tõnisson
RMK
juhatuse liige
kristjan.tonisson@rmk.ee
Tel.
5691 8728