Hävimisohus ebapärlikarbid saavad kasvatusjaama 26.03

Ebapärlikarp on pikaealine selgrootu loomaliik, kelle vananev ja kiiresti kahanev asurkond on säilinud ainult ühes Eesti jões. Paraku pole uuringute kohaselt meie ainus ebapärlikarbi asurkond enam elujõuline, koosnedes vaid üle 40aastastest isenditest. Noorkarpe ei ole viimasel paaril aastakümnel leitud.

Vanad ebapärlikarbid saavad küll järglasi, kuid järglaskond ei suuda halvenenud keskkonnatingimustes enam ellu jääda. Looduses elavad noorkarbid kuni kuueaastaseks saamiseni jõe kruusasesse põhja kaevununa, kus neid ohustavad muuhulgas jõepõhja mudastumine ja veekvaliteedi halvenemine. Ebapärlikarbi noorjärkudele sobiva jõepõhja taastamiseks on alustatud jõe setetest puhastamisega. Liigi säilitamine jõe looduslike tingimuste taastumise ajaks on võimalik vaid siis, kui õnnestub kriitilistel etappidel kasvatada noorkarpe tehistingimustes ja hiljem nad jõkke tagasi asustada.

„Asurkonna päästmiseks on vaja taastada ebapärlikarpide kodujõe ja valgala looduslikkus. Selleks tuleb vähendada setete kannet jõkke, sulgeda jõkke suubuvad maaparandustöödega tehtud kraavid ja ohjata kobraste tegevust,“ tutvustas RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas veekogu seisundit parandavaid töid.

Ebapärlikarbi paljunemiseks on kriitilise tähtsusega ka kodujões oleva meriforelli populatsiooni elujõulisus, sest ebapärlikarbi vastsed kasutavad forelli kui vaheperemeest, kelleta nad looduses hakkama ei saa.

„Ebapärlikarbi sõltuvus nii teistest liikidest kui ka elupaigatingimustest näitab selgelt, kuivõrd tähtis on looduskaitses tagada ökosüsteemi terviklik toimimine,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Ühtlasi on see tõestus, et jõe ökosüsteem on täpselt nii habras kui tema nõrgim lüli. Kasvatusjaama ehitus ja jõe puhastamine toovad kasu kõigile ebapärlikarbi kodujõe elanikele.“

Kuna elupaiga taastumiseks kulub aastaid, tuleb olude paranemiseni liiki säilitada nõnda, et vastsetest kasvatatakse esimestel kõige tundlikumatel aastatel noorkarbid tehistingimustes ning seejärel asustatakse nad tagasi jõkke.

Põlulas tehti möödunud aastal katseid noorkarpide kasvatamiseks, kus karpide kodujõe vee kasutamisel saadi positiivseid tulemusi. „Laboris on võimalik noorkarpe kasvatada ainult poole- kuni üheaastaseks, kuid nende edasikasvatamine eani, mil nad saaksid iseseisvalt looduslikus veekogus hakkama, tuleb siiski korraldada jõe ääres. Seetõttu rajataksegi ebapärlikarbi kodujõe äärde noorkarpide kasvatusjaam. Hoiame pöialt, et sel moel õnnestub ebapärlikarbi väljasuremisohus asurkond päästa,“ on Kunnar Klaas lootusrikas.

Ebapärlikarbi kasvatusjaama rajamine toimub Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” tegevuse “Ex situ liigikaitse investeeringud“ raames ja Keskkonnaministeeriumi otsusel panustatakse sealt 182 000 eurot. Projekti viib aastatel 2021-2023 ellu RMK Põlula kalakasvatustalitus, kes panustab omafinantseeringuna 32 000 eurot.

Ebapärlikarbi tegevuskava on leitav Keskkonnaameti kodulehelt. RMK Põlula kalakasvanduse kohta leiab infot nende kodulehelt.

Lisainfo:
Kunnar Klaas
RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja
kunnar.klaas@rmk.ee
+372 527 8245

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896

Marju Kaasik
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist
marju.kaasik@envir.ee
+372 5133 165