RMK taastas tänavu ligi 300 hektarit niite ja karjamaid
Sel aastal on RMK taastanud kaitse- ja hoiualadel kokku 270 hektarit poollooduslikke kooslusi, et oleks võimalik neid taas heina- ja karjamaadena
kasutusele võtta.
Taastamistööde käigus raiuti
aladelt maha puud ja põõsad, freesiti maha kännud ja vajadusel ka mättad ning
ebaühtlane pinnas tasandati – kõike selleks, et saaks neil maadel taas heina
teha ning loomi karjatada. Poollooduslike koosluste taastamine ning hilisem
niitmine ja karjatamine on vajalikud selleks, et need alad kinni ei kasvaks
ning säiliks neile omane liigirikkus.
RMK looduskaitsetööde juhi
Küllike Kuusiku sõnul ongi kõikide taastatud maade jaoks juba olemas rentnik,
kes ala pärast taastamist hooldusele võtab.
Kõige suuremas mahus tehti
taastamistöid tänavu Tartu- ja Viljandimaal Alam-Pedja looduskaitsealal ja
Võrtsjärve hoiualal kokku 180 hektaril. Saaremaal, Hiiumaal ja Osmussaarel sai
oma endisaegse ilme tagasi 68 hektarit poollooduslikke kooslusi. Suurimad
taastatud alad Saaremaal asuvad Tahula-Reo hoiualal ja Loodeninal. Läänemaal taastati
kokku 20 hektarit niite ja karjamaid.
„Taastamistööde tegemiseks oli
päris hea aasta, sest oli suhteliselt kuiv,“ tõdes Küllike Kuusik. Näiteks nii
Alam-Pedja looduskaitseala kui ka Võrtsjärve hoiuala poollooduslike koosluste
puhul on tegemist püsivalt liigniiskete ja ajuti ka üleujutatavate
luhaniitudega, kus taastamistööde võimalikkus sõltub suuresti ilmaoludest. RMK
looduskaitsespetsialisti Priit Voolaiu ütlust mööda ongi seetõttu varasematel
aastatel tööd Alam-Pedjal kohati ka takerdunud, sest pinnas ei ole masinaid
kandnud.
Mõlema ala luhtadelt raiuti maha
lehtpuuvõsa, freesiti maha kännud ja mättad. „Võrtsjärvel saime raiutud
puitmaterjali ka välja vedada, kuid Alam-Pedjal on vahemaad nii suured, et
puitu polnud otstarbekas välja tuua ning koondasime selle taastatud ala serva,“
kirjeldas Voolaid tänavusi töid.
Lisaks taastamistöödele tegi RMK
Alam-Pedjal ja ka teistel poollooduslikel kooslustel järelhooldust, et luua
vajalikud tingimused ala edasiseks hooldamiseks. „Võsa kasv pärast raiet ja freesimist
on eriti intensiivne ja see tuleb ära niita,“ selgitas Voolaid.
Kokku tegi RMK tänavu
järelhooldust 350 hektaril. Suuremaid hooldustöid tehti Saaremaal Loode
tammikus, Laidevahe looduskaitsealal Metsaküla puisniidul ja Väljakülas,
Väinamere hoiualal Vormsi saarel ning Läänemaal Käntu-Kastja hoiualal.
Koos tänavuse aastaga on RMK
alates aastast 2016 taastanud üle 3200 hektari poollooduslikke kooslusi.
RMK hallataval riigimaal leidub
poollooduslikke kooslusi rohkem kui 30 000 hektaril, millest suurem osa on
ettevõtjatele ka hooldusse antud.
RMK on Eesti suurim
looduskaitsetööde tegija.
Lisainfo:
Küllike Kuusik
RMK looduskaitsetööde juht
kyllike.kuusik@rmk.ee
+372 503 8556
