RMK taastas tänavu ligi 300 hektarit niite ja karjamaid 08.12

Taastamistööde käigus raiuti aladelt maha puud ja põõsad, freesiti maha kännud ja vajadusel ka mättad ning ebaühtlane pinnas tasandati – kõike selleks, et saaks neil maadel taas heina teha ning loomi karjatada. Poollooduslike koosluste taastamine ning hilisem niitmine ja karjatamine on vajalikud selleks, et need alad kinni ei kasvaks ning säiliks neile omane liigirikkus.

RMK looduskaitsetööde juhi Küllike Kuusiku sõnul ongi kõikide taastatud maade jaoks juba olemas rentnik, kes ala pärast taastamist hooldusele võtab.

Kõige suuremas mahus tehti taastamistöid tänavu Tartu- ja Viljandimaal Alam-Pedja looduskaitsealal ja Võrtsjärve hoiualal kokku 180 hektaril. Saaremaal, Hiiumaal ja Osmussaarel sai oma endisaegse ilme tagasi 68 hektarit poollooduslikke kooslusi. Suurimad taastatud alad Saaremaal asuvad Tahula-Reo hoiualal ja Loodeninal. Läänemaal taastati kokku 20 hektarit niite ja karjamaid.

„Taastamistööde tegemiseks oli päris hea aasta, sest oli suhteliselt kuiv,“ tõdes Küllike Kuusik. Näiteks nii Alam-Pedja looduskaitseala kui ka Võrtsjärve hoiuala poollooduslike koosluste puhul on tegemist püsivalt liigniiskete ja ajuti ka üleujutatavate luhaniitudega, kus taastamistööde võimalikkus sõltub suuresti ilmaoludest. RMK looduskaitsespetsialisti Priit Voolaiu ütlust mööda ongi seetõttu varasematel aastatel tööd Alam-Pedjal kohati ka takerdunud, sest pinnas ei ole masinaid kandnud.

Mõlema ala luhtadelt raiuti maha lehtpuuvõsa, freesiti maha kännud ja mättad. „Võrtsjärvel saime raiutud puitmaterjali ka välja vedada, kuid Alam-Pedjal on vahemaad nii suured, et puitu polnud otstarbekas välja tuua ning koondasime selle taastatud ala serva,“ kirjeldas Voolaid tänavusi töid.  

Lisaks taastamistöödele tegi RMK Alam-Pedjal ja ka teistel poollooduslikel kooslustel järelhooldust, et luua vajalikud tingimused ala edasiseks hooldamiseks. „Võsa kasv pärast raiet ja freesimist on eriti intensiivne ja see tuleb ära niita,“ selgitas Voolaid.

Kokku tegi RMK tänavu järelhooldust 350 hektaril. Suuremaid hooldustöid tehti Saaremaal Loode tammikus, Laidevahe looduskaitsealal Metsaküla puisniidul ja Väljakülas, Väinamere hoiualal Vormsi saarel ning Läänemaal Käntu-Kastja hoiualal.

Koos tänavuse aastaga on RMK alates aastast 2016 taastanud üle 3200 hektari poollooduslikke kooslusi.

RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi rohkem kui 30 000 hektaril, millest suurem osa on ettevõtjatele ka hooldusse antud.

RMK on Eesti suurim looduskaitsetööde tegija.