RMK kalakasvatustalitus palub teatada märgisega kalade püügist 26.11

Põlula kalakasvatuskeskuses on lõhe ja meriforelli ühe- ja kaheaastaseid noorkalu individuaalmärgistega märgistatud alates 1997. aastast, viimastel aastatel on koostöös Eesti Loodushoiu Keskusega lisandunud Atlandi tuurad.

„Kalade märgistamine ja taaspüügiandmete kogumine on tähtis töölõik. See võimaldab hinnata, kuidas asustatud kalad hakkama saavad ning millised on nende liikumismustrid ja elujõulisus,“ ütles RMK Põlula Kalakasvatuskeskuse nõunik Ene Saadre.

Praeguseks on püügihooaeg lõppemas, kuid olenevalt ilmast ja püügikohast võib lõhe- ja meriforellipüük toimuda aastaringselt, isegi hilissügisel ja talvel. „Enamik taaspüügiteateid märgistatud lõhede kohta tuleb meil merest,“ lisas Ene Saadre. “Aeg-ajalt püütakse meie märgistega lõhesid ka teistes Läänemere-äärsetes riikides – Soomes, Lätis, Leedus. Taaspüügiteateid on tulnud ka Poolast ja isegi Taanist.”

Kui kalastaja on unustanud märgistatud kalast teatada, saab seda teha tagantjärele. “Kõige tähtsam on pildistada või täpselt üles kirjutada märgise number. Kirja peaks panema ka püügi aja ja koha, kala pikkuse ja kaalu ning püügivahendi liigi,“ rõhutas Ene Saadre.

Kui täpseid andmeid enam meeles pole, sobivad tema sõnul ka ligikaudsed. Oluline on kirja panna ka oma kontaktid, et vajadusel oleks võimalik ühendust võtta ja püügiandmeid täpsustada.

Ene Saadre juhtis eraldi tähelepanu olukorrale, kui tegu on alamõõdulise lõhe või kaitsealuse tuuraga. „Noored rannikumeres toituvad tuurad satuvad omapärase kehakuju tõttu kalavõrkudesse üsna sageli. Tihtilugu on nad püünises veel elus ja kaluritel õnnestub kala vabastada. Kaheaastased lõhed laskuvad varsti pärast jõkke asustamist merre. Nemad on õrnemad ning võrkudesse sattudes on neil võimalus ellu jääda väiksem. Räimemõrdadesse ujunud noorlõhesid õnnestub tähelepanelikul kalamehel vahel ka päästa. Elusalt püütud märgisega kala puhul pole aega mõõtmistega jännata, piisab märgise numbrist ja umbkaudsetest andmetest pikkuse ja kaalu kohta. Tuleb meeles pidada, et elusalt vette tagasi lastud kalale tuleb märgis kindlasti külge jätta,“ toonitas Saadre.

Eri projektide raames märgistavad kalu ka teised Eesti asutused, näiteks Tartu Ülikool (ahven, haug), Eesti Maaülikool (angerjas), Eesti Loodushoiu Keskus (mitmed kalaliigid). Mõnikord satuvad kalurite püünistesse teistes riikides märgistatud kalad. Näiteks Soomes märgistatud meriforellidel ja merisiigadel on kombeks tulla toituma Eesti rannikumerre.

Kõigi Eesti vetes püütud märgistatud kalade kohta võib saata andmed RMK Põlula kalakasvatustalituse kontaktidel. „Meie püüame igal juhul märgistatud kalade päritolu kindlaks teha ja asustajat taaspüügist informeerida. Alati see ei õnnestu, näiteks Venemaaga praegu kontakt puudub. Päris hea koostöö on meil Soome, Läti, Leedu ja Poola kalamärgistajatega,“ kinnitas Saadre. „Püüdjalt saadud info anname alati märgistajale edasi,“ lubas kalakasvatusnõunik.

Aastatel 2018 kuni 2024 on RMK Põlula kalakasvatustalituse kontaktidel teatatud kokku 656 märgisega kala püügist. „Tagastatud kalamärgiste arv kõigub aastati tugevalt, olenedes peamiselt sellest, kas ja kui palju eelmistel aastatel erinevate projektide käigus kalu oli märgistatud.

Kalurite panus aitab täiendada meie teadmisi ja tegutseda selle nimel, et kalapopulatsioonid püsiksid tugevad ka tulevastele põlvedele.

Mida teha, kui püüdsite märgisega kala?

• Märkige üles kalamärgise number, püügi aeg ja koht, kala pikkus ja kaal ning püünise liik. Kui olete kala elusana tagasi lasknud, siis andke ka sellest kindlasti teada .Tähtis on teatada märgise number!
• Kui andmed ei ole täpsed, võib saata ka umbkaudse info – iga teadmine on väärtuslik.
• Teateid märgistatud kalade kohta võtame vastu ka juhul, kui kalamärgis on pärit teiste Eesti või välisriikide asutustest.
• Kõik märgisega kaladest teada andnud inimesed saavad soovi korral 6-eurose tasu, väikese kingituse – landi – ning teabe püütud kala asustamise kohta. Selleks tuleb RMK Põlula kalakasvatustalitusele saata oma kontaktandmed.
• Märgisega kalast võib teatada Põlula kalakasvatustalituse e-posti aadressil margis@rmk.ee, RMK kodulehel asuva ankeedi kaudu või helistades märgisele trükitud telefoninumbrile.