RMK koristas eelmisel aastal metsast hiigelkoguse prügi

Uudis
26.02.2016

Riigimetsa
Majandamise Keskus (RMK) koristas enda hoole all olevast riigimetsast
2015. aastal 572 tonni prügi, mis
on ümberarvestatult umbes 38 rongivagunitäit. Võrreldes aasta varasemaga
koristas RMK metsast kaks korda rohkem prügi, raha kulus selleks
145 000 eurot.

„Olukord
on ootamatult kehv ja loomulikult ajab see, kui keegi oma prügi metsa
alla sokutab, metsamehel südame täis,“
kommenteeris RMK juhatuse liige Tiit Timberg. Tema sõnul suurendas
mullust prügi kogust seegi, et RMK sai enda valdusesse mitmeid seni
reformimata riigimaa tükke, kuhu oli aja jooksul kerkinud isetekkelisi
prügimägesid. „Näiteks Jõelähtme vallas Harjumaal saime
mullu enda käsutusse maatüki, kust koristasime vastse maaomanikuna
esimese asjana ära 146 tonni prügi,“ meenutas Timberg.
 

Kõige
hullem ongi olukord prügiga Harjumaal ja Ida-Virumaal, kust pärines üle
poole mullu RMK koristatud prahist. „Otsime
probleemile lahendust mitmel moel,“ sõnas Tiit Timberg. „Oleme
paigutanud tõenäolisematesse prügistuskohtadesse valvekaameraid ja tänu
nendele on esimesed prügistajad juba ka karistada saanud, aga on selge,
et tulemuslikum on tegeleda probleemi tekkepõhjustega.“
Nii plaanibki RMK sel aastal tihedamalt suhelda kohalike omavalitsustega
eeskätt Harju- ja Ida-Virumaal, et teha selgeks, kui paljud sealsed
majapidamised on vabastatud liitumisest olmejäätmete veosüsteemiga või
pole selle süsteemiga muul põhjusel liitunud.
„Kui selliseid majapidamisi on üle 2%, näeb jäätmeseadus ette kohaliku
omavalitsuse vastutuse tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastekulu
katmisel.“
 

Samuti kutsub RMK üles kõiki valvsaid inimesi metsareostajaid teolt tabades pildistama,
nende autonumbreid üles kirjutama ning edastama tõendusmaterjali keskkonnainspektsioonile (telefon 1313, e-post 1313@112.ee)
või kohalikule omavalitsusele. Vastavalt jäätmeseadusele saab eraisikust
prügi metsa alla viijat praegu karistada kuni 1200-eurose rahatrahviga.
Juriidilisest isikust prügistaja puhul on trahvisumma kuni 3200 eurot.

Valdava osa (83%) möödunud aastal riigimetsast koristatud prügist moodustavad olme- ja ehitusjäätmed, ülejäänu on metall,
ohtlikud jäätmed, klaas.

2014. aastal koristati riigimetsast prügi 270 tonni ning selleks kulus
52 000 eurot. 2015. aastaga võrreldavas koguses pole metsast prügi välja
toodud ühelgi aastal pärast 2008. aasta „Teeme ära“ aktsiooni, toona
sai RMK mets puhtamaks 1500 tonnist prahist.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja.
RMK hoole all on pool Eesti metsast. RMK
teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja
korraldab
metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi
oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu
kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning
Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700
inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.  
 

Lisainfo:
Tiit Timberg

RMK juhatuse liige

tel 504 5761

e-post tiit.timberg@rmk.ee

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Jalase MKA soode veerežiimi taastamine

2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
03.02.2025
Blogi

Kuula: miks RMK märgalade taastamisega tegeleb?

Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
31.01.2025