Koduaia sügisesel koristusel tekib palju lehti, oksi, õunu ja muid taimejäänused. Nende metsa viimine tundub lihtne moodus neist lahti saada, kuid tegelikult võib selline teguviis kaasa tuua mitmeid soovimatuid tagajärgi. 

Võõrliigid levivad metsas ja jõuavad aedadesse tagasi

Taimejäänuste – olgu selleks vanad lillevarred või kärutäis õunu – metsa  viimisega loome soodsa pinnase võõrliikide ja aiakahjurite levikuks. Näiteks on hunnik metsa alla viidud mädanevaid õunu ideaalne toidu- ja paljunemispaik Hispaania teetigudele. Juba ongi kohti, kus nad on metsa all jõudsalt paljunenud ja tungivad sealt omakorda tagasi aedadesse.

Koos aiasaadustega võib metsa alla sattuda ka muid taimede osi, näiteks vereva lemmmaltsa või kanada kuldvitsa seemneid. Need liigid pole Eesti loodusele omased, kuid saavad siin hakkama nii hästi, et mõnigi kohalik liik peab seetõttu taanduma. Võõras pole ka vaatepilt, kui metsa all võib kohata pargitatart – väga jõudsa kasvuga taime, millest lahti saada on äärmiselt keeruline. 

Isegi näiliselt “puhtaid” aiajäätmeid metsa alla viies annad võimaluse levida liikidel, mida seal muidu ei kasvaks. Näiteks hakkab väga kergesti kasvama mets-viinapuu – piisab vaid peotäiest maha visatud võrsetest, et ta juurduks ja metsa all levima hakkaks.  

Aiasaadused on metslooma jaoks ahvatlev kõhutäis

Metsa all asuv aiasaaduste hunnik võib meelitada kohale metsloomi: metskitsi, kährikkoeri, rebaseid, metssigu jt. Õunad või mõni muu maitsev vili on metsloomale kergesti kättesaadav kõhutäis. Loomale võib seetõttu jääda mulje, et inimeste läheduses on ohutu, siit leiab maitsva kõhutäie ning siia tasub ka edaspidi tulla. Seetõttu ei maksa aiasaadusi ka koduaias lahtisesse hunnikusse kuhjata.

Mida aiajäätmetega peale hakata? 

Parimad lahendused on: 

▪  Kompostimine kodus: Puulehed, peenardelt koristatud taimed ja köögijäätmed kompostris – nii jõuavad toitained mulda tagasi. 

▪  Omavalitsuse lahendused: paljud omavalitsused pakuvad võimalust viia haljastusjäätmeid tasuta või väikese tasu eest jäätmejaama. Uuri, millised võimalused on sinu piirkonnas. 

▪  Biolagunevate jäätmete konteiner: sobib väiksema koguse aiajäätmete jaoks, kui kodus kompostida ei saa. 

Mida teha, kui märkad prügistajat? 

Kui märkad looduses prügistajat või jäätmehunnikut, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247. 

Jäätmeseadus näeb looduse prügistamise eest ette trahvi kuni 2400 eurot – ja seda põhjusega, sest meie metsad ei ole prügimäed. 

Igal aastal koristame riigimetsast ära kümnete veoauto koormatäite kaupa prügi. Metsade prügistamine on probleemne piirkonniti, samuti tuleb aegajalt koristada ohtlikke jäätmeid. Prügi metsa viimine ei ole ainult visuaalselt inetu, vaid eluohtlik ka metsaelanike jaoks.

Mets ei ole prügimägi

Suuremalt jaolt tuuakse metsa majapidamisest ülejäänud mööblit ja muid asju, samuti ehituse- ja remondijäätmeid, aga ka hulganisti rehve ja autode lammutuse jääke (istmed, armatuurlauad ja plastdetailid).

Metsa alla kallatakse maha ka vanapaberit, rõivaid, vanu kodumasinaid jms. Leidude seas on ka niisugust kraami, mida saab jäätmejaama ära anda täiesti tasuta, näiteks eelmainitud vanapaber, aga ka erinevast materjalist pakendid. Mõlemaid neid saab panna ka avalikesse konteineritesse. Niisamuti saab jäätmejaama tasuta ära anda sõiduautorehve.

Loodusesse ei või jätta ega ühessegi meie kogumiskonteinerisse panna järgmisi jäätmeid:

• ohtlikud jäätmed: süstlad, ravimijäägid võta alati endaga kaasa ja vii jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti.
• elektroonikaseadmete jäätmed: purunenud mobiiltelefonid, GPS-seadmed, fototehnika jms võta kaasa ja vii lähimasse elektroonikaromude kogumispunkti või jäätmejaama.
• patareid ja akud: vii tasuta ükskõik millisesse poodi, kus neid müüakse.

Teadlik metsahüvede kasutaja ei jäta loodusesse midagi, mis sinna ei kuulu.

Ka loodusest hooliv matkaja, marjuline või jalutaja ei jäta oma prügi metsa alla maha, vaid võtab endaga alati kaasa. Metsas puhates palun järgida põhimõtet: kõik, mis jaksan kaasa tuua, jaksan ka ära viia.

Suurema osa looduses tekkivast prügist moodustavad toidu ning toiduvalmistamisega seotud jäätmed. Selle hulgas on biojäätmed, pakendid ja toidu valmistamise ning tarbimisega seotud olmejäätmed.

Olgugi, et oleme looduses mitmesse kohta paikutanud prügikaste, on need peamiselt mõeldud seljakotimatkajatele. Autoga tulijail palume oma prügi ise ära viia.

Mida prügiga peale hakata?

Kui vähegi võimalik, palun võta tekkinud jäätmed loodusest kaasa ja viska ära kodus. 

Kui see ei ole võimalik, siis: 

• Toidu- ja muud biojäätmed pane vastavasse konteinerisse või kompostrisse.
• Väikeses koguses toidujäätmeid (v.a tahked jäätmed, näiteks kondid) võid visata kuivkäimlasse.
• Puhtad papist ja kartongist toidukarbid võib viia paberi- ja papikonteinerisse.
• Määrdunud papist ja kartongist või puidust toidupakendit ja paberit võid väikeses koguses põletada lõkkes või metsaonni avatud kaminas tuletegemist lubaval ajal.
• Ära viska kunagi alumiiniumfooliumi või plasti sisaldavaid pakendeid lõkkesse, need võivad jätta biolagunematuid jääke ja eraldavad mürgiseid gaase.
• Väga määrdunud pakendid ja ühekordsed nõud on olmejäätmed. Ära pane neid segapakendi hulka.
• Veendu, et ühekordne grill on enne konteinerisse viskamist täiesti jahtunud!
• Toidujäätmeid ei tohi visata lahtiselt loodusesse – isegi biolagunevad jäätmed ei kao sealt tundide või päevadega. Maha kallatud toidujäägid on ebameeldiv vaatepilt ja ohuks metsloomadele, kellele inimese töödeldud toit enamasti ei sobi. Kui toidujäätmeid pole kuidagi võimalik kaasa viia, võib väikese koguse pinnasesse matta.
• Mingil juhul ei tohi biojäätmeid valada veekogusse!
• Määrdunud biolagunevad toidunõud võib panna olmeprügi konteinerisse või olemasolul kompostrisse või biojäätmete konteinerisse.
• Kasutatud köögipaberi võib panna lõkkesse, kuivkäimlasse või kompostrisse.

Lemmikloomaga looduses:

• Lemmiklooma väljaheidete koristamise jaoks kanna kaasas väikest kotti. Avalikuks kasutamiseks mõeldud aladel, nagu matkarajad, telkimisalad, lõkkekohad jm objektid, tuleb omanikul oma lemmiklooma järelt koristada.
• Lemmiklooma väljaheited viska eelistatult (ilma kotita, see on olmeprügi) kuivkäimlasse või kaeva selleks tarbeks auk kõigist veeallikatest, radadest või laagriplatsist kaugemale. Kata auk pinnase ja taimestikuga.

Mida teha, kui märkad prügistajat? 

Kui märkad looduses prügistajat või jäätmehunnikut, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247. 

Jäätmeseadus näeb looduse prügistamise eest ette trahvi kuni 2400 eurot – ja seda põhjusega, sest meie metsad ei ole prügimäed.