RMK liitus ligipääsetavuse hea tahte märgiga SIIA SAAB, sest pakub looduses puhkamise võimalusi, mida saavad kasutada ka
erivajadustega inimesed.
Võrdõigusvolinik
Liisa Pakosta sõnul on RMK ja teise äsja märgiga liitunud ettevõtte –
Puhta vee teemapargi – tegevus elavaks näiteks,
et ka loodus- ja matkarajad saavad pakkuda elamusi kõigile inimestele
hoolimata kellegi erivajadusest. „Oleme heas mõttes metsarahvas ja
seetõttu on loodusele ligipääsu tagamine märgilise tähtsusega”, rõhutas
Pakosta. “Ja jälle saab kinnitust, et erivajadustega
inimestele ligipääsu võimaldamine aitab tegelikult kõiki inimesi. Kui
uuringute järgi on osa noori ja lapsi on kaotamas sidet loodusega, siis
aitab parem ligipääsetavus loodusega tutvust teha juba lapsekärust või
julgustavad vanavanemaid koos lapselastega ringi
liikuma. Eri meeltele mõeldud tegevused pakuvad elamusi ka neile, kel
kõik meeled töökorras, ent alakasutatud,” lisas Pakosta.
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas tõi
välja, et paljud RMK pakutavad võimalused on kasutatavad nii ratastoolis
liikujatele, vaegnägijatele, vaegkuuljatele kui ka intellektipuudega
inimestele, kuid seni on kõige rohkem jõutud
arendada ratastooli kasutajatele mõeldud võimalusi.
„Võimalus loodusest rõõmu tunda on universaalne inimõigus. Kauni
Eestimaa avastamisel ei tohi takistuseks saada ei ilm, aastaaeg ega
erivajadus. RMK looduskeskused üle Eesti on ligipääsetavad ka
liikumisraskustega inimestele, samuti Elistvere loomapark ja Sagadi
metsakeskus,“ ütles Kallas. Info ratastoolis liikumiseks sobivate matka-
ja õpperadade, lõkkekohtade, puhkeplatside ja metsaonnide kohta leiab
RMK veebiaadressilt www.loodusegakoos.ee.
Puhta
vee teemapargi loodusgiid ja MTÜ Ökokratt juhatuse liige Priit Adler
ütles, et arenenud riikides soovitavad arstid tihti tervise
hoidmiseks ja taastumiseks liikuda looduses. „Puhta vee teemapargi
teraapilises Meelteaias kutsume avastama loodust ja iseennast kõigi viie
meele: nägemise, kuulmise, haistmise, kompimise ja maitsmise abil. See
on arendav kogemus ja sobilik kõigile. 16. sajandil
rajatud metsaparki oleme aga ehitanud loodusrajad, mida saab mugavalt
läbida ka ratastoolis liikudes,“ selgitas Adler. Samuti saavad
erivajadustega inimesed kasutada Puhta vee teemapargi õppekeskust ning
osaleda neile kohandatud õppeprogrammides.
Ligipääsetavuse
hea tahte märgi „SIIA SAAB“ on võtnud kasutusele veel Statistikaamet,
AS Andmevara, Rahvusooper Estonia, Eesti Töötukassa,
Tallinna Tehnikaülikool, Ülemiste Keskus, Eesti Kunstimuuseumi filiaalid
Kumu, Kadrioru ja Niguliste muuseum, Teater Vanemuine, IT Kolledž,
Pimedate Ööde Filmifestival, AQVA Spa & Hotel, Restoran Tuljak,
Metsavenna talu Mõniste vallas ja Võru Tarbijate Ühistu
Maksimarket.
Võrdõigusvoliniku
kantselei loodud hea tahte märk „SIIA SAAB. Ligipääs kõigile“
väärtustab kõigile avatud ja ligipääsetavat keskkonda.
Ettevõtjad ja asutused, kes soovivad parandada oma ruumide, teenuste ja
info ligipääsetavust on kutsutud märgiga
liituma.
Lisainfot, sh kontrollküsimused ligipääsetavuse hindamiseks leiab märki tutvustavalt veebilehelt www.vordoigusvolinik.ee/siiasaab/.
RMK teadusklippide sarjas tutvustab Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri
äsja alanud teadusprojekti, mis uurib, kuidas hooldus- ja lageraie metsade süsinikuringet ja kliimasoojenemist mõjutab.
Rääkides metsast ja metsandusest, pööratakse suurt tähelepanu metsade süsinikusidumisele. Selle põhjuseks on kliimamuutused,
eeskätt kliima soojenemine, mis võib olla osaliselt põhjustatud atmosfääri suurenenud süsinikdioksiidi (CO2) sisaldusest. CO2
on üks peamisi kasvuhoonegaase, mis põhjustab kasvuhooneefekti ja seeläbi kliima soojenemist.
RMK
teadusprojekti raames püüab Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide
professor Veiko Uri töörühm selgitada, kuidas metsade
majandamine mõjutab süsinikuringet Eesti metsades. Selleks hinnatakse
taimestikus, sh puudes ning metsamullas salvestatud süsiniku kogust.
Eeldatakse, et mida rohkem on süsinikku metsapuudes ja -mullas, seda
vähem jääb seda atmosfääri. Süsinik metsast vabaneb
atmosfääri aga läbi orgaanilise aine lagunemise ning mullahingamise ja
seepärast mõõdetakse uuritavates metsaökosüsteemides ka aastast
mullahingamise voogu.
Uurimisprojekti käigus keskendutakse detailsemalt kahele metsamajanduslikule tegevusele ja selgitatakse, kuidas hooldus-
ja lageraied mõjutavad metsade süsinikuringet.
On
hästi teada, et peale hooldusraiet hakkavad alles jäänud puud reeglina
paremini kasvama. Kuid kas tänu intensiivsemale
kasvule seovad puud ka rohkem süsinikku või raiejärgselt muutunud
keskkonnatingimused hoopis suurendavad mullahingamist ja seeläbi ka
süsiniku emissioon metsast?
Eesti
metsad enamasti on süsinikku siduvad ökosüsteemid ja suurim on
süsinikusidumine muidugi siis, kui puude juurdekasv
on kõrge ehk noortes ja keskealistes metsades. Kuid lageraie alad on
reeglina süsinikku emiteerivad ehk süsiniku allikad. Teadlasi huvitab
kõige rohkem see, kui kaua selline olukord kestab? Millal hakkab
lageraiealale tekkinud noor mets taas süsinikku siduma?
Seni on levinud üldine seisukoht, et selleks kulub ligikaudu kümme
aastat. Aga kas see ka tegelikult nii on? Projekti üheks peamiseks
tööhüpoteesiks on, et viljakates kasvukohtades ja kiirekasvuliste
puuliikide puhul muutub metsaökosüsteem süsinikku siduvaks
oluliselt varem. Millal see tegelikult juhtub ja kuidas raied,
sealhulgas hooldusraied mõjutavad metsa süsinikuringet? Nendele ja
mitmetele teistele küsimustele loodetakse vastused leida kolme aasta
pärast, kui käesolev uuring lõpeb.
RMK
rahastab projekti „Raiete mõju metsade süsinikuringele“ 226 000 euroga.
Teadusprojekti
juht on Veiko Uri Eesti Maaülikoolist, projekti põhitäitjad Jürgen
Aosaar, Mats Varik, Hardo Becker, Gunnar Morozov, Mai Kukumägi, Krista
Lõhmus, Kaido Soosaar, Ivika Ostonen, Kaie Kriiska ja Katrin Rosenvald.
RMK toetab
säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist
alates
aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti,
mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.
RMK teadusklippide sarjas tutvustab Eesti maaülikooli vanemteadur Mait Lang, kuidas saab laseriga metsa mõõta.
Eestis
teeb kõige rohkem kaugseirel põhinevaid mõõtmisi Maa-amet, kes igal
aastal katab lendudega ühe neljandiku Eestist. Lennukilt tehakse fotosid
ja samal ajal mõõdab
maapinda ka lennuki peal olev laserskanner. Laserskanner ehk lidar
saadab välja laserkiiri ja ning registreerib kiirte peegeldumise
asukohtade koordinaadid.
Lidarit
võib võrrelda lasersihikuga, millega saab seinale täppi näidata. Lidar
monteeritakse lennuki külge ja see saadab välja umbes 100 000 impulssi
sekundis. Mõõteseade
teab suunda, kuhu impulsid saadetakse, lennuki asendit ja mõõdab
laserimpulsi tagasipeegeldusi. Peegelduste koordinaadid salvestatakse
failidesse ja saadakse kolmemõõtmeline maapinna mudel. Kui see
punktiparv on metsa kohalt, saadakse kolmemõõtmeline metsamudel.
Metsas tekivad peegeldused peamiselt puuvõradelt, aga ka maapinnalt ja
selle suhte määrab võrastiku tihedus.
Punktiparvedest
saab hinnata samu takseertunnuseid, mida taksaator metsas hindab. Need
on puistu struktuuri kirjeldavad tunnused, mis on vajalikud
metsamajanduslike
tööde planeerimiseks – metsa kõrgus, puude arv metsas, tüvemaht.
Punktiparvede eelis võrreldes taksaatoriga on see, et nad katavad suurt
ala.
Eesti
metsades tehtud uuringud näitavad, et laserskanneerimise andmete
kasutamisega on võimalik metsataksaatoril oma tööd optimeerida ja
lidarandmetel põhinevadl suurte
alade kohta koostatud kaardid on taksaatorile metsa mõõtmisel
edaspidises töös tõhusaks abivahendiks.
RMK toetab
säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist
alates
aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti,
mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.
RMK
teadusklippide sarjas tutvustab Tartu Ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraut, kuidas
mõjutab raidmete kasutus metsas elavaid putukaid.
Kokkuvõte uuringust:
Aina enam räägitakse fossiilkütuste hinnatõusust ja
keskkonnamõjust ning vajadusest kasutada säästlikumaid lahendusi. Sageli
viidatakse seejuures metsas ja raiesmikel olevale surnud puidule ning pakutakse
ühe võimalusena see kasutusele võtta. Tuleb aga meeles pidada, et raidmed ja
kännud on vajalik elupaik sadadele seene-, sambla ja putukaliikidele. Tartu
Ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraudi eestvedamisel uuriti raiesmikel
elavaid putukaid.
Varasematest uuringutest on teada, et metsa all olevate
okste ja kändude peal ja sees elab väga palju liike, kes on kohastunud elama
surnud puidul, sellised on lausa veerand Eesti metsaliikidest. Kuna aga
põlengute ja tuulemurru tõttu või vanadusse surnud puude hulka on inimene
tugevalt vähendanud, on paljud putukaliigid kolinud ümber raiesmikele.
Uuringu läbiviimiseks koguti raiesmikelt püünistega
mardikaid, kelle liik tuli kindlaks määrata umbes 14 400 Eestis elava
putukaliigi seast. Võrreldes mardikaid kõigi automarkide ja -mudelitega, mis
maailmas on, siis võib öelda, et mardikaliigid on nagu autodki üksteisest
ainult natuke erinevad. Kuid erinevalt autost on mardikad kõigest kahe kuni 20
mm pikkused ja neil ei ole kahjuks saba peale kirjutatud, mis margi või
mudeliga tegu on. Putukaliigid on suguluse põhjal süstematiseeritud
perekondadeks ja sugukondadeks, nii nagu autodest on Škodad sarnased oma
“sugulaste” Volkswagenitega ja need mõlemad märgatavalt erinevad Moskvitšidest.
Selleks, et metsamajandaja saaks raiesmikult võtta
maksimaalse koguse puitu ilma loodust kahjustamata, tuleb leida, milline on
optimaalne kogus liikide säilimiseks. Mardikas on väga väike loom ja kui neid
on raiesmikul ka tuhandeid, ei söö nad ära kümneid või sadu kuupmeetreid puitu.
Võtame võrdluseks inimese igapäevase toidukoguse. Kui meile antakse iga päev 20
g ehk üks viil leiba, on seda selgelt liiga vähe. Poole kiloga päevas oleks
juba võimalik mõnda aega elus püsida. Kui aga iga päev antaks kaks tonni leiba,
oleks see ilmselge ressursi raiskamine.
Uuringu käigus selgus üllatuslikult, et kuigi peale raidmete
energiapuiduks kogumist jäi pool esialgsest raidemete mahust raiesmikule, siis
mardikaliike leidus mõlemat tüüpi – koristatud ja tavapärastel – raiesmikel
sama palju. Sellist teadmist juurde kogudes ning sellest lähtudes oleks võimalik
metsi majandada elurikkuses kaotamata.
Projekti
„Raidmete kasutuselevõtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis“
rahastas RMK ning selle eelarve oli 37 000
eurot. Projektiga tehti algust 2008 aastal ning see kestis kolm aastat.
Projekti lõppraporti leiab siit.
RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist
alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti,
mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.
RMK nõukogu kinnitas 2016. aasta eelarve, kus tuludeks
on prognoositud 173,7 ning kasumiks 37 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta
eelarvega loodab RMK tulusid suurendada 3% ning kasumit 6%.
Valdava osa RMK tuludest annab puidu
müük. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul plaanitakse järgmisel aastal
müüa 3,7 miljonit kuupmeetrit puitu, mis on 6% rohkem kui selleks aastaks
prognoositud ning toob sisse 164,6 miljonit eurot. „Kui sel aastal puidu hinnad
langesid, siis uuel aastal näeme hinnakasvu võimalust 2-3 protsenti,“ sõnas
Kallas. „Energiapuidu osas turu kasvu kahjuks siiski prognoosida ei saa.“
Müüdavast puidust moodustab 3,5 miljonit kuupmeetrit palk, paberi- ja küttepuit
ning 0,2 miljonit kuupmeetrit hakkpuit ja raidmed.
Metsakasvatustööde mahud suurenevad. Riigimetsa pannakse
kasvama 19,8 miljonit puud, mis on 0,5 miljonit rohkem kui sel aastal,
metsauuenduse kogupindala ulatub 8500 hektarini. Metsauuendust hooldatakse
23 500 ning noorendikke 19 000 hektaril. Uuendusraiet kavandatakse
9700 hektaril, mis on ligikaudu 1% RMK hoole all oleva Eesti riigimetsa
pindalast, ning harvendusraiet 10 200 hektaril.
RMK kuludeks on järgmisel aastal arvestatud 136,3
miljonit eurot, mis on 2% rohkem kui sel aastal. „Suurenevad kulutused
metsamaterjali ülestöötamisele, metsakasvatusele ja looduskaitsele,“ loetles
Kallas. RMK üldhalduskulud vähenevad 300 000 euro võrra ehk 1%.
Investeeringuteks näeb RMK uuel aastal ette 23,4
miljonit eurot, millest 22,7 miljonit tuleb RMK omavahenditest ja 0,7 miljonit
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Suurimad investeeringud puudutavad
metsateede ehitust ja kuivendussüsteemide rekonstrueerimist (18,8 miljonit
eurot) ning metsataimede kasvatamist (1,4 miljonit eurot).
Praktilisteks looduskaitsetöödeks suunatakse 2,7
miljonit eurot, mille eest taastatakse poollooduslikke kooslusi ning rajatakse
Alam-Pedja ja Mulluta-Loode looduskaitsealal juurdepääsuteid ja truupe
poollooduslike koosluste hooldamiseks. Samuti taastatakse Lahemaa rahvuspargi
paisjärvede seisundit ning soid Soomaa rahvuspargis ja Endla looduskaitsealal.
Looduses liikumise võimaluste parandamiseks ning
loodushariduseks on eelarves ette nähtud 2,4 miljonit eurot. „Eurotoetuste
osakaal langeb, RMK omapanus suureneb, ulatudes uuel aastal 2 miljoni euroni,“
sõnas Aigar Kallas. Seda on 100 000 euro võrra rohkem kui 2015. aastal.
Alates järgmisest aastast võtab RMK üle AS Eesti
Metsataime tegevuse. RMK koondeelarvet mõjutab see aga minimaalselt, kuna ka
varem olid AS Eesti Metsataime aktsiad RMK valitsemisel ning RMK ostis ära
valdava osa ettevõtte kasvatatud metsataimedest.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste
hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu,
kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks
loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab
loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere
loomapark, Tartu puukool ja Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700 inimese.
Lisainfo:
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
tel 528 1299
e-post aigar.kallas@rmk.ee
www.rmk.ee
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kutsub selgi aastal jõulupuud metsast ise tooma. Klassikalise talveilma puudumine võib meele küll kurvaks teha, ent sobiva kuuse leidmist see isegi lihtsustab.
Kui mõni aasta tagasi oli samal ajal lund nii palju, et metsa jõudminegi oli raskendatud, siis praegune ilm muudab sobiva puu leidmise RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väädi sõnul isegi lihtsamaks. „Nii ei pea iga võimalikku kuuske enne lumest puhtaks raputama, et veenduda, kas on ikka ilus puu,“ selgitas ta ning tuletas meelde, et kuuske tohib võtta sealt, kus tal pole lootust suureks kasvada. „Teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt,“ loetles Väät sobivaid kohti. Kuuski ei tohi raiuda metsanoorendikest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kus neist on sirgumas palgipuud.
Sobiva kuuse otsimist tuleks Toomas Väädi sõnul alustada riigimetsa kaardi uurimisest. „Seal on tumerohelisega tähistatud see osa riigimetsast, kust tohib kuuske võtta. Tumepruuniga on tähistatud kaitstavad alad ja helerohelisega teiste omanike metsamaa, kust kuuse võtmine on keelatud,“ sõnas ta.
Riigimetsa kaardi leiab RMK kuuseveebist www.rmk.ee/kuuseke ja mobiilirakendusest. Metsas olles saab oma asukohta kontrollida RMK mobiilirakenduse abil. Riigimets on looduses ka valdavalt siltidega tähistatud.
Kuuse eest tuleb tasuda enne selle raiumist või saagimist. Jõulupuude hinnad on samad, mis eelmistel aastatel – kuni 1meetrine kuusk maksab 3 eurot, 1-2meetrine 8 eurot ja 2-3meetrine 13 eurot. Maksta saab mobiilimaksega või pangaülekandega, makset tõendav SMS või panga väljavõte peab metsas kaasas olema.Küsimuste korral aitab kuuseke@rmk.ee või RMK kuuseabi telefon 676 7500, mis töötab 1.-31. detsembrini iga päev kell 9-18, v-a 24.-27. detsembril.
Eelmisel aastal toodi RMK metsast 9600 kuusepuud. Nagu paljudel varasematelgi aastatel, kingib RMK ka tänavu asenduskodudele üle Eesti sadakond tasuta jõulupuud.
RMK
on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja,
kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab
metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK
looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab
loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere
loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700
inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) andis koostöös Menu kirjastusega pühade eel välja Loone Otsa kirjutatud ja Hiis Lessingu illustreeritud lasteraamatu jõulukuuse otsimisest talvises metsas ning kingib selle lasteaiarühmadele üle Eesti.
Ahjusoe raamat “Lumise metsa rõõm ehk Kuidas Sass ja Laura kuuske toomas käisid” räägib ühe arvutitest ja nutiseadmetest hõivatud linnapere seiklustest Karulas jõulukuuse otsides. “Kõik raamatus räägitu on sulatõsi ja oma pilguga kogetud,” sõnas raamatu autor Loone Ots, kelle pere sattus esmakordselt Karulasse kümme aastat tagasi. “Me käime liiga vähe metsas ja liiga palju ostlemas. Kuuse toomise teekond tasub end alati kuhjaga ära, sest mets sunnib meid võtma aega ja nägema imesid,” ütles Ots, kes on ühtlasi ka MTÜ Lastekaitse Liidu president. „Soovitan kõigil peredel pühade ajal metsaretk ette võtta, et tehisilu asemel looduse oma imetleda.“
RMK kommunikatsioonijuhi Katre Ratassepa sõnul on südamliku raamatu eesmärk tutvustada ja hoida elus vana kommet tuua endale ise pühade eel metsast kuusk. “Raamatus leiab perekond metsast kena kuuse, aga selle kõrval leitakse üles ka vanad sõbrad, võetakse rohkem aega üksteise jaoks ning saadakse teada mitmed looduse saladused,“ sõnas ta. Põhiloo kõrval leiab raamatus lisainfot Eesti puude, taimede ja loomade kohta ning raamatu lõpus õpetab ETV2 Lastetoast tuntud Mari Viik valmistama kolme looduslikku kuuseehet: tammetõrutitte Kreeka pähkli koores, paberist linnukest ja kuusekäbiehet.
“Lumise metsa rõõm ehk Kuidas Sass ja Laura kuuske toomas käisid” on mõeldud eelkõige lasteaiaealistele ja esimeste klasside lastele. RMK saatis omalt poolt tasuta ligi 3000 raamatut üldraamatukogudele ning 3–7-aastaste laste lasteaiarühmadele üle Eesti. 72-leheküljeline kõvade kaantega raamat on müügil ka suuremates raamatupoodides. Raamatu hind jääb poodides 11 ja 13 euro vahele.
RMK pakub riigimetsast kuusetoomise võimalust juba kaheksandat talve, aastaid on tasuta jõulupuid kingitud Eesti asenduskodudele. Sobiva jõulukuuse leidmist riigimetsast lihtsustab RMK mobiilirakendus, mille abil saab mugavalt ka puu eest tasuda. RMK paneb kõigile metsa minejatele südamele, et kuuske tohib raiuda vaid sealt, kus tal ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest ning liinide ja vana metsa alt. Lisainfot sel teemal leiab veebilehelt www.rmk.ee/kuuseke ja RMK mobiilirakendusest.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.
Lisainfo
Katre Ratassepp
RMK kommunikatsioonijuht
tel 509 6650
e-post katre.ratassepp@rmk.ee
Loone Ots, raamatu autor
tel 5591 2536
e-post loone31@gmail.com
Seekordses teadusvideos selgitab Eesti maaülikooli metsakorralduse
professor Andres Kiviste, kuidas me ikkagi teame, kui palju mingi mets kusagil kasvab.
Modelleerimiseks
vajalikud algandmed kogutakse metsa mõõtmise käigus. Üks katsemetsadest
asub Kesk-Eestis, Laeva
ümbruses. Sinna on alates 1995. aastast rajatud enam kui 100
proovitükki, mida regulaarselt iga viie aasta tagant mõõdetakse.
Proovitükid on loodud selleks, et teha nn üksikpuu kasvumudelit.
Üksikpuu mudel on matemaatiline võrrand, mille väljundiks on puu
diameeter
või diameetri juurdekasv ja sisenditeks on puuliik, puu diameeter ise ja
kasvukohatingimused, lisaks andmed ümbritseva metsa kohta.
Eesti
metsa kasvukäigu modelleerimisega alustas 1960ndate lõpus
emeriitprofessor Artur Nilson. Metsamudeleid
on vahepeal mitmeid loodud. Senine üksikpuude modelleerimine on aga
näidanud, et loodud juurdekasvumudelid töötavad keskmises Eesti metsas
keskmiste majandamistingimuste juures üsna rahuldavalt.
Näiteks
on Laeva proovitükil asuvaid puid mõõdetud juba 20 aastat, käes on
viies mõõtmiskord. Alles nüüd tulevad
välja vead ja alles nüüd on võimalik vigu välja eraldada. Seega on alles
pikaajaliste mõõtmiste tulemusel võimalik luua mudeleid, millesse võib
uskuda. Olemasolevaid mudeleid saab ka praegu kasutada, aga kui on vaja,
et puistu mudelid oleks rakendatavad ka
piirsituatsioonides, siis selliste mudelite tegemiseks tuleb veel
andmeid juurde koguda.
Projekti „Puistu takseertunnuste juurdekasvu mudelite täiustamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 76
000 eurot. Projektiga tehti algust 2008. aastal ning see kestis kolm aastat. Projekti lõppraporti leiab siit.
RMK toetab
säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist
alates
aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti,
mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.
Eesti kõrgeimaks puuks
tunnistati äsjaste täpsusmõõtmiste tulemusel Põlvamaal Veriora vallas kasvav
48,6-meetrine kuusk. Kena boonusena selgus kohapeal, et rekordi püstitas ka
kuusest kõigest sadakond meetrit eemal sirguv 46,6-meetrine mänd.
Varem teati, et Eesti
kõrgeim kuusk on 44,1 ning kõrgeim mänd 42,4 meetrit. Eesti kõige-kõigemate
puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve ristis uued rekordpuud
Ootsipalu oru hiiglasteks, sest puud kasvavad lohus, aga nende tipp ulatub sama
kõrgele kui mitmel ümbritseval puul. Takseerkirjelduste järgi on puude vanuseks
133 aastat, ent Hendrik Relve hinnangul võib see ulatuda 140-160 aastani.
Eesti uute kõrgeimate
puude avastamise au kuulub RMK Kagu regiooni metsakasvataja Kaarel Tiganikule,
kes tunneb Põlvamaa riigimetsi juba aastakümneid. „Siinkandis on ikka ilusad
kõrged puud olnud ja see konkreetne kuusk jäi silma juba mõne aja eest,“
meenutab Tiganik. „Kui kaks aastat tagasi Ootsipalus valgustusraiet hindasin,
tekkis mõte puu ametlikult üle mõõta. Esialgu tegime seda metsniku töövahendiks
oleva kõrgusmõõtjaga, aga et nii pikkade puude puhul täpset tulemust saada,
palusime appi maaülikooli teadlased. Ise lootsin, et ehk küündib kuusk 45
meetrini, aga et lausa 48,6 meetrini, oli korralik üllatus.“
Maaülikooli teadlased Ahto
Kangur ja Harli Jürgenson mõõtsid puud elektrontahhümeetriga. „Mõõtmise käigus
suunatakse laserkiir erinevatesse kohtadesse puuladvas, püüdes leida kõrgeimat
punkti, millelt seade peegelduse saab. Siis lastakse masinal leitud kõrgeim
punkt vertikaalselt maapinnale märkida. Mõõtes seejärel nende kahe punkti
vahelise kauguse, saame teada puu täpse kõrguse,“ selgitas Ahto Kangur. Enne
elektrontahhümeetriga mõõtmist hinnati puu kõrgust ka aero-LiDARi andmete
põhjal.
Kui kuusk üle mõõdetud,
võeti RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepa sõnul huvi pärast ette ka kolm
läheduses olnud mändi. „Neist esimene kasvas otse kuuse kõrval ja oli kõrgem
kui senine kõrgeim mänd Järvseljal. Mõõtes veel paari lähedal olnud lageraielangile
kasvama jäetud säilikpuud, selgus, et rekordeid aina purunes,“ meenutas ta.
Teadlased plaanivad uusi
puuhiiglasi veel täiendavalt mõõtma minna. RMK omakorda piirab piirkonnas
raietegevust, et ümbritsev mets ei jääks liiga hõredaks ja tuul ei pääseks puid
murdma. „Kindlasti saavad Ootsipalu hiiglased ka väärikalt esile toodud
infotahvlitel,“ kinnitas metsaülem Andres Sepp.
Metsamehed ja teadlased
peavad üheks põhjuseks, miks Põlvamaal kasvab ühe koha peal nii mitu
rekordpuud, seda, et puud asuvad kausjal pinnal, osalt kalde peal, osalt lohus.
See pakub looduslikku kaitset tugevate tormide ja tuulte eest ning tagab
sadevee ja toitainete valgumise lohu põhja, varustades puid piisava vee ja
toitainetega.
RMK on
Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja,
kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab
metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK
looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab
loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere
loomapark, Põlula kalakasvandus ja Tartu puukool. RMK-s töötab üle 700 inimese,
riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.
Lisatud fotod Ootsipalu
oru hiiglastest, fotode autor Hendrik Relve.
Põhjalik artikkel
mõõtmistest on ilmumas detsembri Eesti Looduses (Hendrik Relve „Uusi andmeid
võimsate okaspuude kohta“).
Lisainfo:
Andres Sepp
RMK Põlvamaa metsakonna
metsaülem
tel 676 7932, 505 5932
e-post andres.sepp@rmk.ee
RMK teadusklippide sarjas tutvustab Maaülikooli professor Hardi Tullus turberaiet
kui alternatiivi lageraiele.
Kokkuvõte uuringust:
Tavaliselt lõpeb
metsa raiering Põhjamaades lageraiega. Sel juhul pea kõik puud raiutakse,
jäetakse mõned säilikpuud elurikkuse jaoks ja mõned puud seemet andma
seemnepuudena. Maastik aga jääb teatud perioodiks lagedaks.
Auto aknast
lageraielanki nähes võib tavainimesel tekkida arvamus, et mets on
likvideeritud. Metsamees aga teab, et sinna kasvab peagi uus mets asemele, kas
istutatuna või looduslikult tekkinuna. Selleks, et vähendada negatiivset
suhtumist lageraietesse, kasutatakse turberaiet, mille käigus vana mets
uuendatakse aeglaselt, sujuvalt. Turberaie korral ei raiuta kõiki puid korraga,
vaid jäetakse osa alles. Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus uurib, kuidas
turberaied mõjutavad uue metsapõlve arengut.
Turberaie on
lageraie kõrval alternatiivseks uuendusraie meetodiks. Turberaie jaguneb
omakorda kolmeks variandiks: aegjärkse raie korral raiutakse mets ühtlaselt
hõredaks, häilraie puhul tehakse ringikujuline raie ja veerraie tähendab
raiumist ribadena.
Katsealal looduslikult
seemnest tekkinud või istutatud taimi mõõdetakse igal aastal, igal puul on oma
number. Uurides aegjärkse raie alal noori männitaimi on näha, et kolme aastaste
puukeste ladvavõrse on suhteliselt lühike, okkad on väikesed ja
helerohelised. Põhjuseks, miks puu nii aeglaselt ja kehvasti kasvab, on
ümberringi kasvav liialt tihe mets. Kuigi valguse puudust taimel ei ole – päike
jõuab võrade vahelt maapinnani –, on maa sees vanade puude juured, mis
kasutavad ära enamuse toitaineid, kuivadel suvedel ka vee. See põhjustab
taimede aeglast kasvu.
Lisaks
konkureerivale vanale metsale ohustavad noori puid ka sõralised, kelle seas
põhiliseks metsakahjustajaks on noorte puude võrseid sööv põder. Läheb mitu
aastat enne, kui puu jõuab metsloomade kahjustuspiirist välja kasvada. Tihti on
taimed nakatatud ka okkahaiguste poolt, mida näeb okaste kollaseks ja pruuniks
muutumisest. Nii võib puuke hukkuda ja metsaomanik ei saa loodetud tulemust.
Võrreldes
aegjärkset raiet häilraie ja veerraie katsealaga, on näha, et kasvama hakanud
puud on palju ilusamad, pikemad ja rohelisemad. Ladvavõrsed on võrreldes
aegjärkse katsealaga pikemad, sest puudub liialt tiheda vana metsa mõju. Häilu
või veeru keskele vanade puude juured ei ulatu ja seal saavad uued,
looduslikult tekkinud või inimese poolt istutatud puud palju edukamalt,
kiiremini ja elujõulisemalt kasvada. Veer- ja häilraie aladel esineb ka vähem
okkahaigusi. Kiire ladvavõrse kasv tagab varasema sõraliste kahjustuspiirist
välja sirgumise ja uuenemine on edukas.
Uurimistulemused
näitavad, et vana metsa võib turberaie abil uuendades raiuda julgemalt
hõredamaks, teha suuremaid häile. Turberaie on alternatiivina lageraiele
edukalt rakendatav.
Projekti „Turberaiete ökoloogilis-majanduslik analüüs ja
näidis-püsikatsealade võrgustiku rajamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 139 000 eurot.
Projektiga tehti algust 2011. aastal ning see kestis kolm aastat. Projekti
lõppraporti leiab siit.
RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast
2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on
praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.
Lisainfo: www.rmk.ee/teadus