RMK lõpetas täna tööd Eesti ja Venemaa ajutise kontrolljoone
Eesti poolsel piiriribal. Kokku puhastati võsast ja metsast 136 kilomeetri
pikkune ala suurusega 366 hektarit, sellest 70% ka freesiti.
Keskmiselt on puhastatud piiriala 10 meetri laiune, ent on
ka kohti, kus see ulatub 300 meetrini. Kogu piirialalt saadi 28 600 tihumeetrit
puitu ja 6000 tihumeetrit raidmeid ja tüveseid, millest tehti hakkpuitu. Piiripuhastustööd
läksid maksma 1,3 miljonit eurot, sellest kändude freesimise kulu moodustas 400
000 eurot. Tööde kulud saavad kaetud metsamaterjali müügist saadavast tulust.
RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul oli piiripuhastus RMK
jaoks eriline nii mitmeski mõttes. “Esmalt muidugi suur sümboolne väärtus, mis
sellega kaasnes, ja siinkohal tänan meie partnerettevõtjaid hea töö eest,”
lausus ta, tuues välja Diksoonia OÜ, Kuldar Kiisler Sarapiku talu FIE, Dammix
ASi ning käsisaemehed Peipsi Kalamees ASist. “Praktilisema poole pealt
iseloomustasid töid keerukad looduslikud olud – palju soist pinnast, künkad ja
mäed. Eriti suured olid kallakud Piusa jõe ääres, mis tegi masinatel seal liikumise
raskeks,” rääkis Uuetalu. “Ka ilm ei soosinud meid ei möödunud aastal ega
tänavugi, aga nüüd on suur töö tehtud ja RMK panus riigipiiri väljaehitamisse
antud.”
Piiripuhastustöid hakkis omajagu asjaolu, et ala oli
jagunenud paljude maaomanike vahel. Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud
piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme sõnul olid läbirääkimised
maaomanikega personaalsed ja hõlmasid endas lisaks ettepanekute tutvustamisele
ka täiendavat selgitustööd, lisaks anti maaomanikele aega ettepanekutesse
süüvida ning pidada nõu spetsialistidega. Mõnel juhul muutusid läbirääkimiste
käigus omanikud ja protsess tuli uuesti läbi teha. Oma aja võtsid ka toimingud
notarite juures. „Personaalse lähenemise tulemusel kujunes kogu protsess küll
planeeritust mõnevõrra pikemaks, kuid aitas maaomanikel paremini mõista tehtud
ettepanekute sisu ja tänaseks on läbirääkimised pea täies mahus lõppenud,“
sõnas Neider-Veerme.
RMK alustas Eesti ja Venemaa vahelist kontrolljoone ala puhastamist
31. oktoobril 2014. Tööde käigus raius RMK piirialal oleva metsa ja võsa,
freesis kände ja korraldas raadatava metsamaterjali äraveo. Lisaks maismaa
võsast puhastamisele koristas RMK piirialadelt ka mahalangenud puud ja
kopratammid.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste
looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa
majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja
looduskaitsetöid. Lisaks pakub RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja
kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi
metsakeskus, Elistvere loomapark ning Põlula kalakasvandus.
Lisainfo:
Tavo Uuetalu
RMK juhatuse liige
tel 504 5069
e-post tavo.uuetalu@rmk.ee
Keskmiselt on puhastatud piiriala 10 meetri laiune, ent on
ka kohti, kus see ulatub 300 meetrini. Kogu piirialalt saadi 28 600 tihumeetrit
puitu ja 6000 tihumeetrit raidmeid ja tüveseid, millest tehti hakkpuitu. Piiripuhastustööd
läksid maksma 1,3 miljonit eurot, sellest kändude freesimise kulu moodustas 400
000 eurot. Tööde kulud saavad kaetud metsamaterjali müügist saadavast tulust.
RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul oli piiripuhastus RMK
jaoks eriline nii mitmeski mõttes. “Esmalt muidugi suur sümboolne väärtus, mis
sellega kaasnes, ja siinkohal tänan meie partnerettevõtjaid hea töö eest,”
lausus ta, tuues välja Diksoonia OÜ, Kuldar Kiisler Sarapiku talu FIE, Dammix
ASi ning käsisaemehed Peipsi Kalamees ASist. “Praktilisema poole pealt
iseloomustasid töid keerukad looduslikud olud – palju soist pinnast, künkad ja
mäed. Eriti suured olid kallakud Piusa jõe ääres, mis tegi masinatel seal liikumise
raskeks,” rääkis Uuetalu. “Ka ilm ei soosinud meid ei möödunud aastal ega
tänavugi, aga nüüd on suur töö tehtud ja RMK panus riigipiiri väljaehitamisse
antud.”
Piiripuhastustöid hakkis omajagu asjaolu, et ala oli
jagunenud paljude maaomanike vahel. Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud
piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme sõnul olid läbirääkimised
maaomanikega personaalsed ja hõlmasid endas lisaks ettepanekute tutvustamisele
ka täiendavat selgitustööd, lisaks anti maaomanikele aega ettepanekutesse
süüvida ning pidada nõu spetsialistidega. Mõnel juhul muutusid läbirääkimiste
käigus omanikud ja protsess tuli uuesti läbi teha. Oma aja võtsid ka toimingud
notarite juures. „Personaalse lähenemise tulemusel kujunes kogu protsess küll
planeeritust mõnevõrra pikemaks, kuid aitas maaomanikel paremini mõista tehtud
ettepanekute sisu ja tänaseks on läbirääkimised pea täies mahus lõppenud,“
sõnas Neider-Veerme.
RMK alustas Eesti ja Venemaa vahelist kontrolljoone ala puhastamist
31. oktoobril 2014. Tööde käigus raius RMK piirialal oleva metsa ja võsa,
freesis kände ja korraldas raadatava metsamaterjali äraveo. Lisaks maismaa
võsast puhastamisele koristas RMK piirialadelt ka mahalangenud puud ja
kopratammid.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste
looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa
majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja
looduskaitsetöid. Lisaks pakub RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja
kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi
metsakeskus, Elistvere loomapark ning Põlula kalakasvandus.
Lisainfo:
Tavo Uuetalu
RMK juhatuse liige
tel 504 5069
e-post tavo.uuetalu@rmk.ee
Keskmiselt on puhastatud piiriala 10 meetri laiune, ent on
ka kohti, kus see ulatub 300 meetrini. Kogu piirialalt saadi 28 600 tihumeetrit
puitu ja 6000 tihumeetrit raidmeid ja tüveseid, millest tehti hakkpuitu. Piiripuhastustööd
läksid maksma 1,3 miljonit eurot, sellest kändude freesimise kulu moodustas 400
000 eurot. Tööde kulud saavad kaetud metsamaterjali müügist saadavast tulust.
RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul oli piiripuhastus RMK
jaoks eriline nii mitmeski mõttes. “Esmalt muidugi suur sümboolne väärtus, mis
sellega kaasnes, ja siinkohal tänan meie partnerettevõtjaid hea töö eest,”
lausus ta, tuues välja Diksoonia OÜ, Kuldar Kiisler Sarapiku talu FIE, Dammix
ASi ning käsisaemehed Peipsi Kalamees ASist. “Praktilisema poole pealt
iseloomustasid töid keerukad looduslikud olud – palju soist pinnast, künkad ja
mäed. Eriti suured olid kallakud Piusa jõe ääres, mis tegi masinatel seal liikumise
raskeks,” rääkis Uuetalu. “Ka ilm ei soosinud meid ei möödunud aastal ega
tänavugi, aga nüüd on suur töö tehtud ja RMK panus riigipiiri väljaehitamisse
antud.”
Piiripuhastustöid hakkis omajagu asjaolu, et ala oli
jagunenud paljude maaomanike vahel. Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud
piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme sõnul olid läbirääkimised
maaomanikega personaalsed ja hõlmasid endas lisaks ettepanekute tutvustamisele
ka täiendavat selgitustööd, lisaks anti maaomanikele aega ettepanekutesse
süüvida ning pidada nõu spetsialistidega. Mõnel juhul muutusid läbirääkimiste
käigus omanikud ja protsess tuli uuesti läbi teha. Oma aja võtsid ka toimingud
notarite juures. „Personaalse lähenemise tulemusel kujunes kogu protsess küll
planeeritust mõnevõrra pikemaks, kuid aitas maaomanikel paremini mõista tehtud
ettepanekute sisu ja tänaseks on läbirääkimised pea täies mahus lõppenud,“
sõnas Neider-Veerme.
RMK alustas Eesti ja Venemaa vahelist kontrolljoone ala puhastamist
31. oktoobril 2014. Tööde käigus raius RMK piirialal oleva metsa ja võsa,
freesis kände ja korraldas raadatava metsamaterjali äraveo. Lisaks maismaa
võsast puhastamisele koristas RMK piirialadelt ka mahalangenud puud ja
kopratammid.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste
looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa
majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja
looduskaitsetöid. Lisaks pakub RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja
kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi
metsakeskus, Elistvere loomapark ning Põlula kalakasvandus.
Lisainfo:
Tavo Uuetalu
RMK juhatuse liige
tel 504 5069
e-post tavo.uuetalu@rmk.ee
Keskmiselt on puhastatud piiriala 10 meetri laiune, ent on
ka kohti, kus see ulatub 300 meetrini. Kogu piirialalt saadi 28 600 tihumeetrit
puitu ja 6000 tihumeetrit raidmeid ja tüveseid, millest tehti hakkpuitu. Piiripuhastustööd
läksid maksma 1,3 miljonit eurot, sellest kändude freesimise kulu moodustas 400
000 eurot. Tööde kulud saavad kaetud metsamaterjali müügist saadavast tulust.
RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul oli piiripuhastus RMK
jaoks eriline nii mitmeski mõttes. “Esmalt muidugi suur sümboolne väärtus, mis
sellega kaasnes, ja siinkohal tänan meie partnerettevõtjaid hea töö eest,”
lausus ta, tuues välja Diksoonia OÜ, Kuldar Kiisler Sarapiku talu FIE, Dammix
ASi ning käsisaemehed Peipsi Kalamees ASist. “Praktilisema poole pealt
iseloomustasid töid keerukad looduslikud olud – palju soist pinnast, künkad ja
mäed. Eriti suured olid kallakud Piusa jõe ääres, mis tegi masinatel seal liikumise
raskeks,” rääkis Uuetalu. “Ka ilm ei soosinud meid ei möödunud aastal ega
tänavugi, aga nüüd on suur töö tehtud ja RMK panus riigipiiri väljaehitamisse
antud.”
Piiripuhastustöid hakkis omajagu asjaolu, et ala oli
jagunenud paljude maaomanike vahel. Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud
piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme sõnul olid läbirääkimised
maaomanikega personaalsed ja hõlmasid endas lisaks ettepanekute tutvustamisele
ka täiendavat selgitustööd, lisaks anti maaomanikele aega ettepanekutesse
süüvida ning pidada nõu spetsialistidega. Mõnel juhul muutusid läbirääkimiste
käigus omanikud ja protsess tuli uuesti läbi teha. Oma aja võtsid ka toimingud
notarite juures. „Personaalse lähenemise tulemusel kujunes kogu protsess küll
planeeritust mõnevõrra pikemaks, kuid aitas maaomanikel paremini mõista tehtud
ettepanekute sisu ja tänaseks on läbirääkimised pea täies mahus lõppenud,“
sõnas Neider-Veerme.
RMK alustas Eesti ja Venemaa vahelist kontrolljoone ala puhastamist
31. oktoobril 2014. Tööde käigus raius RMK piirialal oleva metsa ja võsa,
freesis kände ja korraldas raadatava metsamaterjali äraveo. Lisaks maismaa
võsast puhastamisele koristas RMK piirialadelt ka mahalangenud puud ja
kopratammid.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste
looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa
majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja
looduskaitsetöid. Lisaks pakub RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja
kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi
metsakeskus, Elistvere loomapark ning Põlula kalakasvandus.
Lisainfo:
Tavo Uuetalu
RMK juhatuse liige
tel 504 5069
e-post tavo.uuetalu@rmk.ee
„Sagadi näitusel võib näha läbilõiget 20. sajandi
kuuseehetest, nii klaasist, helmestest kui papjeemašeest. Väljas on palju
erikujulisi ehteid: puuviljad-köögiviljad, käbid, loomad-linnud,
muinasjututegelased jne. Kõige vanemateks kaunistusteks näitusel on
tsaariaegsed paberist inglikujukesed,“ kirjeldas RMK Sagadi metsakeskuse
juhataja Krista Keedus.
„Jõulupuu traditsioon jõudis Eestisse 15. sajandil, ehk siis
umbes samal ajal, kui on teada esimesed andmed Sagadi mõisa kohta,“ ütles
Krista Keedus. „Siis olid kaunistuseks paberist keeratud roosid; edaspidi
kaunistati kuuski maiustuste, õunte ja isetehtud ehetega.“ Tänapäevased
kuuseehted aga pärinevad alles 19. sajandist ning Eestisse jõudsid need 20.
sajandi algusaastatel Saksa- ja Venemaalt. Õrnu ja kauneid klaasehteid tootis I
Eesti Vabariigi ajal ka mõnigi kohalik klaasikoda, massiliseks tööstuslikuks
valmistamiseks läks aga 1970-ndatel aastatel. Siis oli tegu nääriehetega,
kuusele riputati nii kosmonautide, viisnurkade kui tööriistade kujukesi.
Marika Ploomann on arvatavasti suurim jõulu- ja nääriehete
kollektsionäär Eestis. Kogumisega alustas ta juba 15 aasta eest ning
kollektsioon täieneb igal aastal. Õrnu klaasehteid koguma inspireeris Marikat
juhtum lapsepõlvest, kus verandal seisnud suur ja uhke kuusepuu oli ümber
kukkunud ning peres põlvest põlve pärandatud jõuluehted kildudeks purunenud.
„Helkiv killupuru oli kõik, mis oli alles jäänud karudest, oravatest,
lindudest… Eluks ajaks jäi see hinge,“ ütles Marika.
Kauneid ja hapraid ehteid võib RMK Sagadi metsamuuseumis
näha 18. novembrist kuni 15. jaanuarini iga päev kl 10 kuni 16.
Lisainfo:
Krista Keedus
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja
Tel 507 9077
e-post krista.keedus@rmk.ee
www.sagadi.ee
Peamiselt
ööpimeduses toimetava tööka looma askeldusi püüdsid pildile nii
professionaalsed piltnikud kui ka lihtsad loodusvaatlejad. “Portreepiltide
kõrval on näitusel palju häid fotosid mäkrade tegevusjälgedest nende uhkete linnakute juures –
näha on pooleliolevaid kaevamistöid, mäkrade omavahelist suhtlust, tuhnimist ja
toitumisjälgi,” kommenteeris mägra-aasta
üks eestvedajatest Helen Arusoo.
Kokku
saadeti võistlusele veidi üle saja pildi, näituse avamisel jagavad parimatele
auhindu RMK, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Jahimeeste Selts, ajakiri Eesti
Jahimees ja aasta looma veebilehe pidajad. Auhinna saavad Tarmo
Mikussaar, Ingmar Muusikus, Aivar Adalberg, Kalmer Lehepuu ja Mihkel Örd.
RMK eriauhinna
saanud pildi tegi Ingmar Muusikus ja sellel näeb kõrvatagust sügavat
mägraemandat. “Mäkra viljahunnikus kohata oli üllatav. Kõhuli viljal, kühveldas
loom käppadega purustatud vilja suust sisse, siis sügas end hoolega ja matsutas
edasi,” kirjeldas Muusikus pildi püütud looma, kelle piimaootel pojad ootasid
mõnisada meetrit eemal urus.
Aasta
looma kodulehe pidajad tõstsid esile Kalmer Lehepuu fotot idüllilisest mägraperest. “Olustik on lustlik ning
maaliline. Pildi teeb eriliseks ka see, et kaadri napsas autori poolt urgude
ette oskuslikult seatud rajakaamera ja nii on loomad oma kodus võimalikult vähe
häiritud,” kommenteeris Helen Arusoo. “Rajakaameraga tehtud pildile auhinda
andes loodame hoogustada loodusesõprade uut hobi, mis võimaldab metsasaladustele
palju lähemale jõuda ja nii liike paremini tundma õppida.”
Näitus
“Mägral raja otsas maja” on RMK Tallinna kontori aatriumis aadressil Toompuiestee
24 avatud esmaspäevast reedeni kell 9–18. Näituse külastamine on kõigile tasuta
ja see jääb avatuks 9. jaanuarini.
Aasta loomale pühendatud fotovõistluse korraldasid aasta looma
koduleht ja looduskalender.ee. Näitust toetavad
Keskkonnainvesteeringute Keskus ja RMK.
Lisainfo:
Helen
Arusoo
tel 5691
1921
toimkond@aastaloom.ee
www.looduskalender.ee/n/mager
Mari-Liis
Kitter
RMK
kommunikatsioonijuht
tel 514
5954
mari-liis.kitter@rmk.ee
RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas oktoobrikuu esimesel poolel Pärnu jõkke ja
Põhja-Eesti jõgedesse kokku üle 125 000 siia ja lõhe noorkala.
Eelmise aasta sügisel algas siia kasvatamise katse Põlulas.
TÜ Eesti Mereinstituudi abiga püüti Pärnu jõest sugukalad, kellelt koguti noorkalade
kasvatamiseks vajalik mari ja niisk. Mari viljastati ja hautati ning noorkala
kasvatati suureks kalakasvanduses. „Siia kasvatamise katsetamine on vajalik, et
aidata edaspidi kaasa halvas seisus olevate siia asurkondade taastamisele,“ selgitas
RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas.
Katse tulemusena asustati oktoobrikuu esimeses pooles Pärnu
jõkke 34 000 ühesuvist noorkala. Siigade keskmine kaal oli 17,45 g.
Asurkondade taastamise eesmärgil viidi Põhja-Eesti jõgedesse
91 000 ühe- ja kahesuvist lõhe noorkala, nendest Valgejõkke 61000, Loobu jõkke 10000,
Purtse jõkke 5000, Pühajõkke 5000 ühesuvist noorkala ja Purtse jõkke
10 000 kahesuvist noorkala. Kahesuvised lõhe noorkalad kaalusid keskmiselt
44,0 g ja ühesuvised 6,0 g.
Põlula kalakasvandusest asustatakse noorkalu kaks korda
aastas kevadel ja sügisel, kui jõgede ja kalakasvanduse vee temperatuurid on
sarnased ning jõgede asurkonnad vajavad kalakasvatusliku taastootmise tuge.
Alates 1997. aastast on Põlula kalakasvatuskeskus jõgedesse
asustanud üle 5,3 miljoni lõhe, meriforelli, jõeforelli ja siia noorkala.
2014. aasta alguses liideti keskus RMK koosseisu.
Lisainfo:
Kunnar Klaas
RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja
Tel 527 8245
e-post kunnar.klaas@rmk.ee
Loodusfotovõistluse Vereta jaht tänavuseks meistriks kuulutati Ollar Kallas fotoga mägrast, kes oli tänavuse fotovõistluse “saakloom” ja ühtlasi ka aasta loom. Fotovõistluse 64 žürii poolt valitud tööd on vaatamiseks väljas RMK Tallinna kontori aatriumis.
Vereta jahi korraldaja Tiit Hundi sõnul oli žürii otsus üksmeelne. „Keerulistes valgusoludes tabatud pilt parasjagu urust välja astuvast õieli käpaküünistega mägrast, kel vürtsiks kasukal kaks sääske, oli võitu väärt,“ kinnitas Tiit Hunt.
XIX korda toimunud loodusfotovõistluse jahisaak oli külluslik ja pildile õnnestus saada Eestis üliharuldane järvekaur ning muidu kehvasti portreteeritav väike vilgas metsnugis. Ka Vereta jahi saaklooma mäkra tabati mitme rakursi alt, nii et žüriil oli, mille seast valida.
XIX Vereta jahti peeti 20.-22. mail Simisalus Põhja-Kõrvemaal. Järvamaa metsades-rabades-lagendikel müttasid 33 fotograafi oma fototehnikaga varavalgest hilisõhtuni tabamaks selle kandi looduslikku mitmekesisust ja fotogeenilisi loomi.
Lisaks peaauhinnale jagatakse iga-aastaselt välja ka võistluse koostööpartnerite eriauhinnad:
- RMK auhind: Tarmo Mikussaare pilt metsnugisest
- Overalli auhind: Kaido Haageni veealune foto ahvenast
- Ajakirja Eesti Mets auhind: Tarmo Mikussaare põdrapilt
- Ajakirja Horisont auhind: Kaupo Kikkase puu udus
- Ajakirja Eesti Jahimees auhind: Aigar Kulli foto põdrast
- Ajakirja Eesti Loodus ja Fotoluksi auhind: Ingmar Muusikuse väike tüll ja sääsk
- Jahimeeste Seltsi auhind: Olavi Hiiemäe pilt mägrast ja kährikust
- Ilm.ee ja hotell Pesa auhind: Kaarel Vahtramäe foto metsise pesast munadega
- Looduse omnibussi auhind: Märt Haameri tabamus jagelevatest halljänestest
- Lemeks Grupi auhind: Kaarel Vahtramäe puu seest väljavaatav põhjatihane
- Nor-Est Woodi auhind: Jüri Etverki pildistatud metskits
Vereta jahti korraldavad RMK ja Overall Eesti AS. Näitus on avatud 14.10-14.11 RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) esmaspäevast reedeni kella 9-18. Näitus on külastajatele tasuta. Näitusel olevad pildid on prinditud Overallis.
Vereta jaht on pärisjahile sarnanev jaht, kus relvadeks fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte. Ei ühtegi pauku, ainult vaiksed kaameraklõpsud. Vereta jahi eesmärgiks on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid.
Lisatud foto Vereta jahi võidutööst (autor Ollar Kallas), galerii auhinnatud fotodega asub https://www.flickr.com/photos/riigimets/albums/72157673850605921
Lisainfo:
Tiit Hunt
Vereta jahi korraldaja
tel 506 7488
e-post tiithunt@gmail.com
RMK võttis kasutusele koostöös Ajujahi konkursi võitnud idufirmaga Timbeter väljatöötatud mõõtmisrakenduse, millega hakatakse RMK puiduveokites määrama metsamaterjali mahtu ja virnatäiuse koefitsienti.
RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul veavad 55% Eesti teedel liikuvatest RMK puiduveokitest paberi- ja küttepuitu, mille mahtu määratakse virnatäiuse koefitsiendiga, mis näitab, kui suure osa virnast moodustab koormas puit ilma koore ja õhuta. „Sisuliselt on kogu RMK puidu tarnahel digitaliseeritud, ainult virnatäiuse koefitsiendi info on pidanud veokijuhid seni sisestama silma järgi hinnanguliselt ja see on põhjustanud osapoolte vahel ka vaidlusi,” selgitas Laigu.
Nüüdsest saavad veokijuhid määrata Timbeteriga virnatäiuse koefitsiendi, andmed liiguvad edasi e-veoselehele ning igast mõõtmisest jääb alles digitaalne jälg. Selline korraldus võimaldab määrata virnatäiuse koefitsienti täpsemalt ning vähendada vaidlusi.
RMK on teinud Timbeteriga koostööd selle loomisest alates pärast Ajujahi konkursi võitu ning osalenud arenduses põhilise testkasutajana. “Toetame igati, et uuenduslikud rakendused Eesti metsasektoris leviksid ning kogu oluline metsainfo saaks digitaliseeritud,“ ütles Rainer Laigu, olles kindel, et Timbeteri kasutamisega suureneb kindlasti kogu turu läbipaistvus ja jälgitavus.
Timbeteri juhatuse liikme Anna-Greta Tsahkna sõnul soovib idufirma omalt poolt kaasa aidata metsandussektori paberivabamaks ning efektiivsemaks muutmisel. “Digitaalne info võimaldab andmete ristkasutamist ning bürokraatia ja paberimajanduse vähendamist,” märkis Tsahkna ja lisas, et lahendus aitab ära hoida ka olukordi, kus tehingu tugevam pool dikteerib fikseeritud virnatäiuse koefitsiendi ja teisel poolel ei ole võimalik koostöö jätkumise huvides vastu vaielda. “Läbipaistev mõõtmine aitab kindlasti partnerite vahel usaldust suurendada,” sõnas ta.
Täna on eestlaste loodud Timbeter osaline ka Leedus ja Saksamaal alustatud foto-optilise mõõtmise seadustamise protsessis, mis võimaldaks puidu mõõtmise tulemusi kasutada ametlikult arvelduste alusena. Timbeter lansseeris metsamaterjali mõõtmisrakenduse paberi- ja küttepuidu tarbeks tänavu kevadel, olles seda koos RMK-ga arendanud alates 2013. aastast. Timbeteri rakendust kasutades teeb mõõtja nutiseadme abil puiduvirnast pildi ja saab mõne lihtsa liigutusega paari minuti pärast vastuse metsamaterjali mahu, nottide arvu, asukoha jmt kohta. Rakendus on allalaaditav Google Play keskkonnas ning hõlpsasti kasutatav nii erametsaomanikele kui ka ettevõtetele.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks pakub RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. Eelmisel aastal külastati RMK kaitse- ja puhkealasid 2,2 miljonit korda, külastajate arv on aasta-aastalt tõusnud. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark ning Põlula kalakasvandus.
Lisainfo:
Rainer Laigu
RMK metsamajanduse peaspetsialist
Tel 510 1411
e-post rainer.laigu@rmk.ee
Anna-Greta Tsahkna
Timbeteri juhatuse liige
Tel 524 7773
e-post anna-greta.tsahkna@timbeter.com
www.timbeter.com
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengid ehitasid Soomaale kolmest veepinnal ujuvast objektist koosneva peatus- ja puhkepaiga Veetee loodusmatkajatele ja kohalikele elanikele.
“Saunast, ujuvast lõkkeasemest ja varjualusest koosnev kunstsaarestik kaotas lansseerimise käigus ühe osa, sest saun osutus nii eksperimentaalseks, et murdus vettelaskmise käigus pooleks ja uppus,” sõnas Praks. “Lõkkease ja varjualune ootavad aga sügisest alates Soomaal külastajaid ja katsetajaid, olles nüüd RMK hoole all matkaradade võrgustiku osana, sarnaselt eelmisel sügisel valminud metsaruuporitega.”
Praksi sõnul on Veetee hea näide sellest, et loodusrajatis ei pea olema romantiline magus päkapikumajake. “Modernne, kontrastselt eristuv vorm sulab loodusesse veel pareminigi kui libaajalugu. Ettevõtmise eesmärk oli piirkonna vesist eripära silmas pidades ehitada ujuvat arhitektuuri. Kõik, mis aset leidis, oli tõepoolest metsik. Õppejõuna on eriti hea meel selle üle, et ujuva maja rajamise kogemuse kõrval kogesid tudengid ka uppuva ehitise eripära – mitmete osalejate sõnul oli see hindamatu kogemus,” rääkis ta.
Arhitekt Aet Aderi sõnul pakub Veetee Soomaa keskkonnas midagi, mida seal siiani olnud pole – avalikku sotsiaalset kohtumispaika vee peal. “Ujuv lõkkeplats koos varjualusega on nagu väga väikese küla- või linnaväljak, kuhu koguneda. Ma loodan, et mööda jõgesid ja üleujutatud alasid triivivad kanuud leiavad üllatusliku peatuspaiga ning kasutavad seda aja maha võtmiseks,” sõnas Ader.
Hõljukobjekt Veetee loodi ja ehitati valmis 2016. aastal EKA sisearhitektuuri osakonna korraldatud kümnepäevase rahvusvahelise suvekooli “5th Season: Wilderness” raames, mida juhatasid Soome arhitekt Sami Rintala, Serbia arhitekt Pavle Stamenovic ja Eesti arhitektuuribüroo b210.
Eesti suurimate rabade ja soodega ning aina muutuva veetasemega Soomaa oli inspiratsiooniallikaks, et rajada ehitis, mis võiks täita erinevaid eesmärke: toimida nii varjualusena, tuleasemena kui saunana – vastates nii rändaja kui kohaliku vajadustele, liikugu need siis maad mööda või paadiga. Veepinnal hõljumine muudab Veetee paindlikuks Soomaa aina muutuvate tingimuste kontekstis, eriti igal kevadel paari nädala vältel maastikku muutva viienda aastaaja üleujutuste tingimustes.