Eesti inimesed tõid
vaatamata lumise jõuluilma puudumisele lõppenud pühade ajal riigimetsast 10 100
jõulukuuske.
RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul on heameel, et Eesti
inimestele on saanud ilusaks traditsiooniks minna jõulude ajal meie kõigi
ühisesse, riigimetsa, koos perekondadega jõulukuuske otsima. „Lisaks
lähedastega koosveedetud ajale pakuvad sellised metsaretked lastele põnevat
kuuseotsimist ja vanematele aktiivset arutelu valitud puu võimaluste üle
suureks metsapuuks kasvada. Seetõttu me soovimegi alati rõhutada, et igalt
poolt ei tohi kuuske omale koju viia. RMK jätkab sellise ilusa, elamusi
pakkuva jõulutraditsiooniga ka järgnevatel aastatel,“ rääkis Sepp.
Traditsiooniliselt käidi riigimetsas jõulukuuse järel enim
jõululaupäeval ja sellele eelnenud päevadel, kuid kuuski hakati tooma juba
detsembri algusest. Kõige rohkem osteti ka tänavu 1-2-meetriseid kuuski, mis
moodustasid enam kui poole ostetud kuuskedest. Ligi 80% kuuseostudest tehti
mobiilimaksega.
Igal aastal viib RMK jõulukuuski kingituseks ka
asenduskodudele üle Eesti. Sel aastal viisid RMK töötajad asenduskodudesse ligi
50 kuuske.
Kuuse toomine riigimetsast on üles ehitatud usaldusele, ent
metsaskäijaid kontrollivad Keskkonnainspektsiooni ja RMK töötajad. Keskkonnainspektsiooni
avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul ei tuvastatud metsas kontrollkäike
tehes ka tänavu rikkumisi.
Traditsiooni kohaselt viiakse jõulupuu toast välja 6.
jaanuaril kolmekuninga päeval. Et jõulupuu ei satuks prügikasti kõrvale
vedelema, vaid saaks väärikaks tuleskulptuuriks, on suuremad linnad
organiseerinud kuuskede kogumispunktid, kuhu saab kuuski tasuta ära anda.
RMK pakub riigimetsast kuusetoomise võimalust alates aastast
2008. Eelmisel aastal toodi riigimetsast rekordilised 11 500 kuuske.
Jõulukuuski tohib raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada:
teede ja kraavide servadest, liinide ja vana metsa alt. Õige kuusekoha
leidmine ja selle eest tasumine on tehtud lihtsaks RMK kodulehel oleva kaardi
ning RMK mobiilirakenduse abil. Mobiilirakendus näitab, kus asub riigimets,
võimaldab tuvastada oma asukoha ja sobiva jõulukuuse eest tasuda.
RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all
on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 45% Eesti metsadest. RMK on Eesti
riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja
majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa
majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
Lisainfo:
Andres Sepp
RMK
peametsaülem
andres.sepp@rmk.ee
5055932
RMK ja Eesti Kunstiakadeemia avavad laupäeval, 9. detsembril kell 14 Pärnumaal, Tuhu soos sisearhitektuuritudengite ehitatud unikaalse vaatetorni TREPP.
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas 2016. aasta sügisel õpinguid alustanud tudengid töötasid väikeobjekti kursuse raames välja 15 erinevat vaatetornikavandit, millest üks – TREPP – valiti välja Tuhu sohu ehitamiseks.
Unikaalne vaatetorn on terve kursuse ühine projekt – koos projekteeritud, koos ehitatud. Tudengeid juhendanud arhitekt Mari Hunt arhitektuuribüroost b210 selgitas, et TREPP on ruum, mis muutub koos teda ümbritseva keskkonnaga, peegeldades oma heledatel seintel hetke värve ning kutsub pidulikult keerdudes astuma ülespoole, ümbritsevale loodusele 360-kraadist pilku heitma. “TREPP on ligipääs – ajal, mil inimestele näib aina enam tunduvat, et loodus on miski “kuhu tuleb minna” – mitte miski, mille osad oleme sõltumata sellest, kus parasjagu viibime,” sõnas ta.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juhi Marju Pajumetsa sõnul on suur rõõm, et Tuhus on matkaraja juures jälle vaatetorn. “See on suurepärane koht, kus on võimalik tutvuda soo erinevate arenguastmetega ja vaadelda soos elavat linnustikku ning lihtsalt nautida imelist maastikku. Tuhu erakordsus seisneb ligipääsetavuses – maantee läheb läbi praktiliselt suure soolaama keskelt ja maantee äärde jääv rada läbib nii madalsood, siirdesood kui raba. Valminud vaatetornil on unikaalne arhitektuurne lahendus, mis on valminud mõeldes just sellele paigale ja mis on omaette vaatamisväärsus, kuid mis võimaldab nautida kõike eelpool kirjaldatut. Usun, et tudengid said kogu protsessi käigus hindamatu kogemuse nii projekteerimise kui praktilise rajamise poole pealt. Torni külastajad loodetavasti hindavad nähtud vaeva kõrgelt ja hoiavad seda hoolega,“ rääkis ta.
Tuhu raba objekt on järjekorras kolmas esmakursuslaste kursuseülesanne, mis suunas tudengid uurima seda, millised võiksid olla Eesti loodusesse sobivad matkarajad, vaatetornid, varjualused. Varem on RMK, Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja arhitektuuribüroo b210 koostöös valminud vaatetorn VARI Emajõe Suursoos, ujuvsaun VALA ja ujuvobjekt VEETEE Soomaal ning metsakõlakojad RUUP Pähnis.
Õppetöö eesmärk on väärtustada Eesti loodusmaastikke kohaspetsiifiliste matkajale mõeldud objektidega, mis toovad esile iga asukoha eripära.
Juhendajad:
Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi, Mari Hunt (b210 arhitektid), Egon Kivi (E. Kivi inseneribüroo), Tarmo Tammekivi (Rahvusliku Ehituse Selts).
Tudengid:
Elin-Harriet Helemäe, Elis Rumma, Ellen Sepp, Emely Mihkelsoo, Eri Rääsk, Henri Papson, Kirke Kalamats, Linda Zupping, Mari Uibo, Maria Helena Luiga, Sander Joosep Siigur, Sandra Mirka, Tuuli Kurvits, Veera Gontšugova, Helena Leif
Vaatetorn asub: Kiska küla, Lääneranna vald, Pärnumaa. Risti-Virtsu maantee (tee nr. 10) 54. kilomeetril keerata vasakule Karuse suunas. Sõita 12 kilomeetrit mööda Karuse-Kalli teed, kuni teeviit näitab “Tuhu matkarada” vasakule. Kuna teeolud on vesised, on mõistlik auto sinna parkida ja edasi jala liikuda. Jalutuskäik vaatetornini on ligi kilomeeter, selga tuleks panna soojad riided ja jalga kummikud või muud veekindlad jalanõud.
Täna Tartus toimunud Eesti Looduse fotovõistluse pidulikul lõpetamisel pälvis Riigimetsa Majandandamise Keskuse eriauhinna 15-aastane Susanna Antsmäe, kellel õnnestus fotole saada eriti uudishimulik ja vahva orav tammetõruga.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juhi Marju Pajumetsa sõnul sümboliseerib pildile tabatud orav mõnes mõttes just seda, mida me noortelt ootame – uudishimu ja huvi looduse ja kõige ümbritseva vastu.
Noor fotograaf on kirjeldanud pilti nii: selle pildi jäädvustasin ma sõbrannaga Kadrioru pargis jalutades ja väga uudishimulikku oravat märgates. Orav asus pildi tegemise hetkel minust umbes 20cm kaugusel ja ära jooksmise asemel uudistas kaamerat pikalt.
Fotovõistluse tulemused ja paremad tööd on alates täna õhtust avaldatud Eesti Looduse kodulehel www.eestiloodus.ee.
Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlus on Eesti üks suuremaid loodusfotode konkursse. Tänavu kevadel välja kuulutatud võistlus toimub 18. korda.
Fotovõistlust toetavad auhindadega Eesti loodusmuuseum, Keskkonnaministeerium, Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tallinna loomaaed, Wildlife Wetlands Trust, NaTourEst, Estonian Nature Tours, Eesti ornitoloogiaühing, Salibar, Photopoint, Eesti jahimeeste selts, ajakiri Jahimees, Eesti orhideekaitse klubi, RMK, Tuulingu puhkemaja, ilm.ee, looduskalender.ee.
RMK hirvekaamera viies hooaeg Saaremaal läks taas käima ja ikka seal samas paigas, kust kaamerapilti on edastatud kõikidel eelnevatelgi aastatel. Täna kell 14 astuvad esmakordselt otsepildis kaamera ette loodusemehed, et tutvustada hirvede eluolu lähemalt.
Veebikaamera vahendusel saab hirvi jälgida 2014. aasta veebruarist ning aastate jooksul on söödaplatsil juhtunud nii mõndagi põnevat ja tavatut. Täna tulevad esmakordselt kaamera ette loodusemehed, kes aastate jooksul kaamera ja hirvede eest hoolt kandnud.
Zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK jahindusspetsialist Uno Vait räägivad kell 14 algava pooltunni jooksul hirvede eluolust – aastaringist metsas, loomade pereelust, sarvedest ja sarvede vajalikkusest. Samuti pajatatakse aastate jooksul hirveplatsil juhtunud lugusid.
“2015. aastal kaamera ette jäänud kummaline tumeda ja pika sassis karvkattega hirv oli lausa mõistatus. Koomiline hetk saabus aga siis, kui platsile jalutas “turbaniga” hirvepull, kelle sarvede ümber oli takerdunud paras pahmakas silopalli lehvivaid kiletükke. Kord lendas pasknäär hirve selga ja “sõitis” jupp aega rahulikult astuva pulli seljas,” meenutab Hunt.
Veider oli juhtum ärritunud hirvega, kes vihastas lombil ujuvate sinikaelpartide peale ja peletas neid järjest veesilma teise serva. Möödunud hooajal jäädvustas kaamerasilm hetke, mil kevadel üks hirv teisel jalaga sarve peast lõi.
Kaamera kaudu on võimalik jälgida ka teiste metsaelanike tegemisi. “Vahva oli vaadata, kuidas hilissügiseselt paks mäger ja samavõrd rasva söönud kährik ninad vastamisi ahnelt õunu lätsutasid või metsnugist, kes õunahunnikust pikalt kõige paremat õuna otsis ja oma peasuuruse viljaga kase otsa ronis. Näha sai ka hiirejahil rebast,” tõi Hunt mõned näited.
RMK loodusblogi https://rmk.ee/uudised/ aitab tähele panna meid ümbritsevat loodust ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid.
RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, sellel alal asub 45% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
Lisainfo:
Tiit Hunt
Telefon 506 7488
E-post tiithunt@gmail.com
RMK avab täna, 5. detsembril Jõhvi Kontserdimajas matkateede võrgustiku rändnäituse “Eesti mets räägib Eesti lugu”, mis tutvustab RMK kingitust Eesti Vabariigile 100. aastapäevaks.
RMK kingitus Eesti 100. juubeliks on kogu riiki hõlmav matkateede võrgustik, mille viimane haru marsruudil Penijõe-Aegviidu-Kauksi (611 km) valmib tuleval aastal. Koos juba valminud Oandu-Aegviidu-Ikla (377 km) ja Peraküla-Aegviidu-Ähijärve (815 km) harudega saab RMK matkateel kulgeja järgmisest aastast kokku nautida 1803 km matkarõõme. Näitus tutvustab matkateede võrgustikku, mille kõige värskem haru saab alguse Ida-Virumaalt.
„Matkatee harud ühendavad kogu Eestimaa ühtsesse võrgustikku,“ räägib kingitusest RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo. „Igaüks, kes need rajad risti-rästi läbi käib, Eesti mitmekülgset ja kordumatut loodust näeb ja ajalooga tutvub, saab aru, kus on eestlaste juured.“
Järgmisel aastal tähistab RMK matkatee ääres kokku 100 kultuuriobjekti, mis räägivad Eesti lugu läbi erinevate matkatee ääres aset leidnud juhtumiste. Lisaks toimub 6. – 25. augustil 2018 suur ühismatkamine, millega on oodatud liituma nii suured kui ka väikesed matkahuvilised. Matkagrupid alustavad liikumist matkatee otspunktidest Eesti piiri äärest ning kohtuvad 25. augustil matkapealinnas Aegviidus, kus toimub suur lõpupidu.
Rändnäitusel on võimalik tutvuda matkatee harudega ja nende ääres tähistatud 100 kultuuriobjektiga. Samuti saab näitusel panna ennast kirja matkahuviliste nimekirja, kellega jagatakse ühismatkamise kohta täpsemat infot esmajärjekorras. Näitust rikastavad Eesti loodusfotograafide jäädvustused meie looduse kõige erilisematest paikadest.
Näitus “Eesti mets räägib Eesti lugu” jääb Jõhvi Kontserdimajas (Pargi 40, Jõhvi) avatuks 30. detsembrini ja liigub edasi TÜ Narva Kolledzi maja fuajeesse, kus jääb avatuks märtsi alguseni.
Lisainfo:
Marge Rammo
RMK külastuskorraldusosakonna juhataja
marge.rammo@rmk.ee
5137035
RMK pani tänavu riigimetsa kasvama 21,2 miljonit metsataime, võrreldes eelmise aastaga suurenes riigimetsa istutatavate taimede kogus üle miljoni võrra.
Maakondade võrdluses uuendas RMK riigimetsa kõige rohkem Ida-Virumaal, kus istuti ligi 3 miljonit metsataime, järgnevad Pärnumaa 2,3 ning Lääne-Virumaa 2,1 miljoniga.
Maakonniti pandi metstaimi riigimetsa kasvama:
|
Harjumaa |
1,6 miljonit |
|
Hiiumaa |
600 000 |
|
Ida-Virumaa |
3 miljonit |
|
Järvamaa |
1,2 miljonit |
|
Jõgevama |
1,3 miljonit |
|
Läänemaa |
700 000 |
|
Lääne-Virumaa |
2,1 miljonit |
|
Pärnumaa |
2,3 miljonit |
|
Põlvamaa |
1,2 miljonit |
|
Raplamaa |
1,3 miljonit |
|
Saaremaa |
800 000 |
|
Tartumaa |
1,4 miljonit |
|
Valgamaa |
1,3 miljonit |
|
Viljandimaa |
1,1 miljonit |
|
Võrumaa |
1,2 miljonit |
Kogu Eesti peale istutas RMK sel aastal 10,7 miljonit mändi, 9,2 miljonit kuuske ja 1,1 miljonit kaske.
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul oli tänavune jahe ja niiske kevad soodne istutustöödeks, taimede kasvamaminek on olnud hea. „Kevadised hiliskülmad lõid küll plaane segamini, kuid kõik tööd said teostatud, samuti sügisistutus,“ sõnas Väät. „Hetkel tegeleme metsauuendusalade ja noorendike hooldamisega, mida teostame kokku 43 600 hektaril, mis on neli korda suurem pindala kui lageraiete pindala aastas. Istutatud taimede arv on üks näitaja, kuid nende alade hooldamine, uuenenuks arvestamine ja kvaliteetse noore metsa kasvatamine on metsakasvatuse kõige olulisem etapp,“ lisas ta.
Kokku uuendas RMK sel aastal metsa 11 000 hektaril, millest istutati 7400 hektaril ja külvati 300 hektaril. Looduslikule uuenemisele jäeti 1700 hektarit ning looduslikule uuenemisele aidati kaasa 1400 hektaril. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti.
RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 45% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
Lisainfo:
Toomas Väät
RMK metsakasvatustalituse juhataja
toomas.vaat@rmk.ee
tel 520 5734
www.rmk.ee
Homme, 22. novembril toimub RMK Tallinna kontoris Euroopa kutsehariduse nädala raames Luua Metsanduskooli metsandushariduse teabepäev, kus saab tutvuda kooli õppimisvõimalustega ja omandada ka erinevaid praktilisi oskusi.
Kuigi tähelepanu keskmes on Luua Metsanduskoolis pakutav metsandusharidus, ei jää kõrvale ka teised kooli õppesuunad – maastikuehitus, puukoolimajandus, arboristiõpe ja matkajuhi eriala.
RMK pakub looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel ning rahvusparkides. Üle Eesti on loodusesse rajatud matkaradu, lõkkekohti, telkimisalasid ja metsaonne, mida igaüks kasutada saab. Kuidas aga pakkida matkakotti nii, et metsas käigust ei jääks meelde tühi kõht ja villis jalad, vaid ohtralt positiivseid elamusi, sellest räägivad RMK loodushariduse spetsialistid. Samuti saab õppida looduslikest materjalidest jõulupärja valmistamist ja saega töötamise ohutusvõtteid.
Teabepäev toimub kell 11-15 Tallinnas, RMK Tallinna kontori (Toompuiestee 24) aatriumis.
Kõik tegevused on tasuta, oodatud on igas vanuses huvilised, eriti põhikoolide ja gümnaasiumide lõpuklasside õpilased.
Metsandushariduse päevakava:
- Jõulupärja valmistamine looduslikest materjalidest – kell 11 ja 13
- Ohutusvõtted mootor- või võsasaega töötades – kell 12 ja 14
- Liikumine talvises looduses, riietumine, matkakoti pakkimine – kell 11 ja 13
- Maastikumäng – kell 11.00-14.00
RMK Tallinna kontori aatriumis avatakse täna pärastlõunal tänavusele aasta loomale metskitsele pühendatud fotonäitus “ Kaber kabejalakene.
Aasta looma fotovõistlusele saadeti 219 pilti metskitsest, mis kokku annavad mitmekesise ülevaate looma eluringist. „Fotodele on muu hulgas jäädvustatud karvavahetus, sokkude pusklemine, sametsarved ja alles kasvama hakkavad sarvenupsud, kitse magamisasemed ja jooksuaja jäljed heinas. Samuti laekus fotosid talledest, keda on üpriski raske tabada, kuna kitseema oskab pisikest imehästi heina sisse ära peita,“ kommenteeris Helen Arusoo Aasta looma kodulehe toimkonnast.
Näitus avatakse täna, 16. novembril kell 15 RMK Tallinna kontoris aadressil Toompuiestee 24. Kohapeal pärjatakse parimad ja huvitavamad fotod ning jagatakse preemiaid. Oma auhinnad lemmikutele on välja pannud Eesti Jahimeeste selts, Eesti Loodusmuuseum, RMK ja Tallinna Loomaaed.
RMK eriauhinna pälvib Kalmer Lehepuu, kes jäädvustas kitsed kaunis lumesajus. „Seekord läksingi metsa, et kitse pildistada, plaanis oli küll pildistada kitse hästi lähedalt aga läks teisiti. Kitsed lähedale ei tulnud vaid olid kaugemal metsa ääres ja siis hakkas veel laia lund ka sadama. Mulle sobis,“ kommenteeris ta.
Aasta looma kodulehe toimetus valis oma lemmikuks Kalmer Lehepuu foto alla nädalavanusest tallest. “Tegu on haruldase tabamusega kitse ühest üksildasemast eluperioodist. Turvakaalutlustel jätab ema talle üksi, et ema lõhn värsket ilmakodanikku kiskjatele ei reedaks,” kommenteeris Mats Kangur, Aasta looma fotovõistluse kodulehe toimetaja.
Näitus “Kaber kabejalakene” on RMK Tallinna kontori aatriumis aadressil Toompuiestee 24 avatud esmaspäevast reedeni kell 9–18. Näituse külastamine on kõigile tasuta ja see jääb avatuks 31. jaanuarini.
Aasta loomale pühendatud fotovõistluse korraldasid aasta looma koduleht ja looduskalender.ee Näitust toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja RMK.
RMK loodusblogi veebikaamera on alates möödunud nädalavahetusest üles seatud Pärnumaale Metsküla randa, kus 2013. aastal saadi esmakordselt tõestusmaterjali hariliku šaakali (Canis aureus) esinemisest Eestis.
Tänaseks on šaakalite arvukus jõudsalt kasvanud ja üha sagedamini on nad hakanud murdma koduloomi. Zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi sõnul on veebikaamera asukoha lähistel sel aastal talu loomakarjast murtud 25 lammast ja pooleteise nädala eest lisaks kaks šoti mägiveise vasikat.
“Mõistagi pole tõendeid, et murdjad olid kõigi puhul šaakalid, siin rajakaamerasse jäänud ilves ja hiljutised üksiku hundi jäljed naaberkülas tekitavad võimalikke oletusi-kahtlusi teistestki murdjaist. Kas šaakalid oleksid võimelised tapma mägiveise vasikat – tõesti ei tea,” rääkis Hunt.
Küll on teada, et kaamera lähistel asub šaakalite magamiskoht ja rannaniidu lambakari on nende söödaplatsil, mis tähendab, et šaakalid peaksid õhtul-öösel tulema lääne poolt piki randa otse kaamera suunas. Lootust on, sest juba kaamera paigaldamise õhtul poole kuue paiku kaikus rannal kahe šaakali laul.
Šaakaleid saab jälgida RMK loodusblogi veebikaamera kaudu.
Lisainfo:
Tiit
Hunt
Telefon 506 7488
E-post tiithunt@gmail.com
Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargikinnistu enampakkumisele alghinnaga 12 300 000 eurot.
Avalik suuline enampakkumine toimub 8. novembril kell 14.00 RMK Tallinna kontoris (Toompuiestee 24).
Tootsi tuulepargikinnistu asub Pärnumaal Vändra vallas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.
RMK müüb enda valduses olevad kinnistud tulenevalt valitsuse 27. aprilli otsusest korraldada Tootsi tuulepargikinnistu avalik enampakkumine.
Enampakkumisel osalemise tingimused ja kord on leitavad RMK kodulehel.