RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas aprillis ja maikuu alguses Põhja-Eesti jõgedesse ning Pärnu jõkke kokku üle 149 000 lõhe noorkala.
Lõheasurkondade taastamise eesmärgil asustati Põlulast tänavu kevadel Põhja-Eesti jõgedesse kokku 28 600 kaheaastast lõhe noorkala keskmise kaaluga 78,4 grammi, neist Selja jõkke 5 200, Valgejõkke 7 000, Pirita jõkke 5 200, Jägala jõkke 5 600 ja Loobu jõkke 5 400 isendit. Aasta nooremaid, üheaastaseid lõhe noorkalu keskmise kaaluga 20,9 grammi asustati kokku 73 800, neist Kunda jõe päritolu kalu Valgejõkke 23 100 ja Purtse jõkke21 400 ning Liivi lahe päritoluga kalu Pärnu jõkke 29 300 isendit. Lisaks viidi sobivatesse elupaikadesse kokku 47 300 kevadel koorunud päris väikesi, umbes 200 milligrammi kaaluvaid lõhevastseid, neist Purtse jõkke 24 100 ja Jägala jõkke 23200 isendit.
Kasvatatud kalade tervisliku seisundi jälgimiseks tehakse regulaarselt uuringuid Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. Bioohutusnõuete täitmist kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet. Asustamisloa andis välja Keskkonnaamet.
Järgmiste aastate asustamiskava täitmiseks on kalakasvanduses edasikasvatamisel Kunda ja Pärnu päritolu vastsed ja üheaastased lõhed.
Asustamisjõgede ja konkreetsete asustamiskohtade valikul järgitakse Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi soovitusi, mis tuginevad seire andmetele. Lõhe vastsed jäävad pärast koorumist üheks kuni kaheks aastaks jõgedesse, misjärel nad laskuvad merre toitumisrändele. Asustamiskohtade valimisel jõkke edasikasvamiseks jäävatele noorkaladele püütakse vältida toidukonkurentsi looduslike kaladega. Kasvatatud kalad hajutatakse asustamisel võimalikult suurele kasvualale sellistes paikades, kus seireandmete põhjal looduslik järelkasv puudub või on väga vähene.
Suuremad, ühe- ja kaheaastased lõhe noorkalad on enamasti jõudnud oma arengus niikaugele, et on valmis samal kevadel merre laskuma. Sellised kalad asustati enamjaolt jõgede alamjooksudele, kust nad paari nädala jooksul lahkuvad merre. Lühikese aja vältel jões jätavad nad lõhnamälu abil meelde selle jõe tunnused ning tulevad meres veedetud aastate järel suguküpsetena tagasi samasse jõkke kudema, kust nad merre laskusid.
Põlula Kalakasvatuskeskus on tänaseks tegutsenud 25 aastat ja seni ainus kalavarude taastamistöödega tegelev riiklik kalakasvandus Eestis. RMK-ga liideti Põlula Kalakasvatuskeskus 2014. aasta alguses. Alates 1997. aastast on Põlula kalakasvanduses kasvatatud ja veekogudesse asustatud kokku üle 6 miljoni mitmesuguses vanuses lõhe, meriforelli ja teiste vääriskalaliikide noorkala.
Pilte asustamisest leiab siit.
Oktoobri lõpus paigutati Lääne-Eestisse, kõige šaakalirikkamasse piirkonda Eestis, looduskaamera. Paari kuu jooksul on kaamera jäädvustanud lisaks šaakalitele merikotka, ilvese ja täna hommikul tabati ka hunt.
Kui nädala alguses ilmusid RMK Saastnas asuva šaakalikaamera ette ilvesed, siis täna hommikul veidi pärast kella 7 käis kaamera eest läbi juba hunt.
„Tegemist võib olla selle kandi üksiku hundiga, kes end ka möödunud talvel, kui šaakalikaamera asus siit umbes kuue kilomeetri kaugusel Metsküla rannas, näitamas käis,“ rääkis zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.
Lisaks Saastna poolsaarel asuvale šaakalikaamerale saab looduses toimuvale kaasa elada ka Saaremaal asuva hirvekaamera ja Põlulas asuva forellikaamera vahendusel. Seega tasub neil, kes metsaretkedel ühtegi looma ei märka, RMK looduskaameratel silma peal hoida.
Video hundist šaakalikaameras leiab siit: https://rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/susi-saakalikaameras-ehk-hundiootusega-ei-lainud-nadalatki
Lisainfo:
Tiit Hunt
Telefon 506 7488
E-post tiithunt@gmail.com
Rahvusvaheline metsasertifitseerimisega tegelev audiitorfirma NEPCon viis eelmisel nädalal Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) läbi iga-aastase auditi, mille käigus hinnati riigimetsa majandamine jätkuvalt vastavaks rahvusvahelistele säästliku ja keskkonnasõbraliku majandamise nõuetele.
Auditi käigus leiti, et RMK metsa majandamine on heal tasemel ja kinnitati RMK tegevuse vastavust rahvusvahelistele säästliku ja keskkonnasõbraliku majandamise nõuetele. Säästva metsanduse sertifikaadi taotlemine ja hoidmine on vabatahtlik ning sellega kaasnevad iga-aastased auditid.
Erinevad huvigrupid esitasid sarnaselt varasematele aastatele sertifitseerijale RMK metsamajandamise kohta kommentaare. Audiitorid kontrollisid huvigruppide kommentaare põhjalikult ning tõid auditi kokkuvõttes välja, et RMK metsa majandamine vastab sertifitseerimisnõuetele. Tunnustati RMK tööd, mida on viimasel aastal tehtud vääriselupaikade (VEP-de) kaardistamiseks ning huvigruppide paremaks teavitamiseks.
Audit hõlmas pea kogu Eestit, riigimetsa majandamisega käidi tutvumas saartel, Lõuna-Eestis ja Lääne-Eestis. Auditi fookuses olid maa omandi- ja kasutusõigus ning vastutus ning metsast saadavad hüved. Samuti tutvuti auditi käigus keskkonnamõju, seire ja hindamise ning kõrge kaitseväärtusega metsade säilitamisega seotud aspektidega.
Auditi esialgsete tulemuste tutvustamisel toodi välja seitse parandusettepanekut, mis on seotud tarneahela protsesside, säästva metsanduse sertifikaadi kaubamärgi kasutamise ja VEP-de edasise inventeerimisega. Audiitorite sõnastatud parandusnõuded on asjakohased ja RMK rakendab vajalikke samme, et esitatud parandusnõuded täita.
Auditi aruande esimene versioon valmib jaanuari keskpaigas. Väikeste mittevastavuste lahendamiseks on aega kuni 12 kuud ehk kuni järgmise korralise auditini, suurte mittevastavuste lahendamiseks on aega kolm kuud.
RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
Alates 10. detsembrist on RMK Tallinna kontori aatriumis avatud maastikuökoloogi ja looduskaitsja Anneli Palo raamatul „Eesti metsad“ põhinev fotonäitus, mis on pühendatud Eesti metsade mitmekesisusele.
Fotonäituse koostamise idee sündis raamatu „Eesti metsad“ (kirjastus Varrak, 2016) trükiks ettevalmistamise käigus, kui tekkis soov mõnda fotot suuremana esitleda ja palju ilusaid pilte jäi üldse kasutamata.
Raamatu autori Anneli Palo jaoks tähendab mets pidevas muutumises ja arengus olevat elukooslust: puud-seened-samblikud-samblad-putukad-mikroelustik, mets kui lindude-ulukite elupaik.
„Nagu lapsel, tööealisel või vanainimesel on eluringi jooksul erinevad võimalused ja rollid, on ka noores, keskealises ja vanas või põlises metsas hulk vaid nendele ainuomaseid liike. Põlengu üle rõõmustavad ühed, sadu aastaid kestva pideva varju ja niiskuse üle teised liigid. Looduslikud ja looduslähedased metsad kohanevad sujuvalt kliimamuutustega ning parasvöötme metsarahva harjumuspärane elu jätkub,“ räägib ta.
Eesti teeb metsarikkaks metsade elurikkus ja üldine mitmekesisus. „Puit on seejuures vaid üks võimalikest metsa kõrvalsaadustest, loodan, et mu töiste retkede käigus kogunenud fotod aitavad seda näha ja mõista,“ ütleb Palo.
Näitusel on võimalik saada hea ülevaade Eesti metsade mitmekesisusest ja tüübirohkusest, samuti on võimalik osta Anneli Palo raamatut „Eesti metsad“.
Näitus jääb RMK Tallinna kontoris (Toompuiestee 24) avatuks kuni 28.02.2019.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pakub ka tänavu jõulude eel võimalust riigimetsast endale ise sobiv kuusepuu valida ja koju viia.
RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul ei tasu peljata, et jõulupuu metsast koju toomisega metsale midagi halba tehakse ning eelistada seetõttu keskkonnale kahjulikku plastmassist kuuske. „Kui kuusk on valitud õigest kohast, siis võetaksegi puu, millel ei ole niikuinii võimalust suureks kasvada. Ta kas raiutakse kraavide või elektriliinide puhastamise käigus või jääb kiduma vana metsa alla. Pakkugem siis neile kuuskedele võimalust rõõmustada meid ja meie lähedasi rahulikul jõuluajal. Ühine kuusotsing on ka hea võimalus saada endale punased põsed ja tunda rõõmu koosveedetud ajast ning kogemuse, et meie kõigi ühine mets on heades kätes,“ rääkis Sepp.
Kuusetoomise muudab lihtsaks RMK koduleht või mobiilirakendus, mille abil on kerge tuvastada riigimetsa asukoht, tutvuda juhistega ning puu eest tasuda. Täpsed juhised, riigimetsa kaardi ja muu olulise kohta saab teavet aadressil https://rmk.ee/looduses-liikumine/korilase-nurgake/joulukuused/.
Enne metsa minekut tuleks tutvuda riigimetsade kaardiga RMK kodulehel või mobiilirakenduses ning teha endale selgeks, kus asub riigimets. Erametsast ega kaitsealadelt kuuske võtta ei tohi. Nutitelefonide kasutajad saavad RMK mobiilirakenduse abil metsas olles kindlaks teha, et asuvad ikka riigimetsas, kus puuduvad looduskaitselised piirangud ning kust võib kuuske võtta.
Metsas olles tuleb kindlasti järgida kuusetoomise reegleid. Jõulupuu võib võtta sealt, kus tal pole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, liinide ja vana metsa alt. Kindlasti ei tohi kuuski raiuda metsanoorendikest, kuhu nad on inimeste poolt istutatud. Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt istutatud ja hooldatud ning enamasti ühekõrgused.
Kuuse eest saab tasuda internetiülekandega või mobiilimaksega, enne kuuse võtmist peab puu eest olema tasutud. Kuuse hind sõltub puu pikkusest – kuni meetrine kuusk maksab kolm eurot, 1–2-meetrine kuusk kaheksa eurot, 2–3-meetrine kuusk 13 eurot ja 4- ja 5-meetrine kuusk vastavalt 23 ja 30 eurot.
Metsa minnes tuleks kaasa võtta saag või kirves ning panna selga ilmastikule sobivad riided. Toodud kuuske tasuks enne tuppa toomist hoida võimalusel mõnda aega jahedamas ruumis, näiteks koridoris või garaažis, nii püsib puu hiljem toas kauem värske. Rohkem juhiseid kuusega ümberkäimise kohta leiab RMK kodulehelt.
RMK loodusblogi veebikaamera on üles seatud Põlulasse, kus saab väikese ojakese lühikesel lõigul vaadata looduslike jõeforellide tegemisi.
Tiikide vahel voolav ojake on ühtlasi ainus neile kaladele sobilik kudemispaik. Tänavu sügisel on jõeforellide kudemine jäänud pigem hilisemaks. Kudemine algab sügisel vee temperatuuri alanedes 6-7°C-ni ning kestab tavapäraselt oktoobri keskpaigast novembri lõpuni, allikalistes vetes isegi jaanuari lõpuni.
„Täna veel puudub kindel teadmine, kas sellel koelmul on jõeforellide kudemise tippaeg juba möödas, kestab või alles ees. Igal juhul on siin saalimas päeval kui öösel kümneid pulmarüüs isendeid ja aeg-ajalt püütakse sabaga kruusa lendu ajades valmistada pesalohku,“ kirjutab RMK loodusblogis zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.
Varematel aastatel on peale forellide, luukaritsate, konnade ja puruvanade käinud kaamera ees ka saaki jahtiv saarmas ja üllatusena forellimarja õgivad sinikael-pardid. Kui ilm läheb talviseks võib kuulda ka jäälindu, kes tuleb oja kaldal kasvava lepa oksale luukaritsatele jahti pidama.
Lisainfo:
Tiit Hunt
Telefon 506 7488
E-post tiithunt@gmail.com
13. novembril 2018 möödub sada aastat Eesti riikliku metsasüsteemi sünnist. Eesti metsa pindala on selle ajaga kasvanud enam kui kaks korda ja jõutud on Euroopa metsarikkaimate riikide hulka. Juubeli puhul avati RMK Sagadi metsakeskuses näitus „100 sammu metsateel“.
„Eesti riigimetsandus on alati tuginenud teadmistele ja haritud metsameestele ja -naistele, nii ka praegu,“ ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas näituse avamisel. „Meil on olemas mets, korralikud tööriistad ja teadmine, kuidas neid kasutada. Me oskame metsa hoida ja kasvatada ning ainuke, mida vajame, on see, et järgmised 100 aastad tagavad meile stabiilse riigikorra – siis suudame tagada kõigi metsast saadavate hüvede pakkumise tänasest veelgi suuremas mahus.“
Eesti riiklik metsavalitsus alustas tegevust 13. novembril 1918, mil lõpetati Eestimaa provintsiaalvalituse metsaosakonna ja Tallinna metsainspektsiooni tegevus.
Iseseisvunud Eestis muutus puit järjest olulisemaks materjaliks tööstuses ja esikohale tõusis jätkusuutlik metsamajandus. Endised põllumaad ja raiesmikud istutati, sageli kaasati ka kohalikke inimesi ja kooliperesid. 1939. aastaks kasvas esimeste iseseisvumise aastate 20 protsendiline metsapindala 34 protsendini ning jõudis taasiseseisvunud Eestis 51 protsendini.
„Tänane metsapindala on selline, mida suurendada tarvis ei ole. Enam tuleb panustada metsa hooldustöödele ja raiutud metsa asemele uut kasvama pannes mõelda eelkõige metsade elurikkusele ning kuidas vastu panna kliimamuutustele,“ rääkis Kallas.
Metsauuendamise kõrval muutus oluliseks looduskaitse ja metsa puhkevõimaluste loomine, mis on samuti alati olnud riigimetsanduse eest vedada. „Riigimetsa puhkevõimalustega oleme ka tänaseks jõudnud rahuldavale tasemele, looduskaitsetöödega, eelkõige rikutud looduskoosluste taastamisega, tuleb veel vaeva näha. Aga ka siin on eesmärgid püstitatud ja lähisaastatel ka saavutatavad,“ rääkis Kallas.
Juubeli puhul avatakse RMK Sagadi metsakeskuses näitus „100 sammu metsateel“, mis on austusavaldus ja tänu kõigile neile, kes selle sajandi jooksul on aidanud kaasa metsanduse arengule ning kummardus meie Eesti metsale. Näitus annab ülevaate metsanduses saja aasta jooksul toimunud tähtsamatest suundumustest ja sündmustest, kogub kokku väärtuslikud fotod, ringvaated ja lood metsast ning toob uudistamiseks välja märgilised tööriistad ja sümbolid.
Näitus on avatud Sagadi härrastemaja II korrusel iga päev kell 10-16.
Pilte näitusest saab vaadata siin.
RMK loodusblogi veebikaamera vahendusel on juba teist sügist järjest võimalik jälgida šaakaleid, tänavu Saastna poolsaarele Pikanina talu randa paigaldatud kaamera ette jäi juba esimestel öödel kaks looma.
Saastna poolsaarel Lääne-Eestis tegutseb teadaolevalt kaks pesakonda šaakaleid – üks tihedas kadastikus Pikanina lähistel ja teine Saastna küla vahel mõisavaremetes, mistõttu võib seda pidada hetkel kõige šaakalirikkamaks piirkonnaks Eestis.
“Seda kinnitab ehk ka tõsilugu, et kaks looma olid kaamerapildil juba esimestel öödel. Ka murti talu maadelt suve jooksul viis noort lammast,” rääkis zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.
Veebiaamera on praeguseks olnud eetris kolm ööpäeva, kuid esimestel päevadel ei olnud loomad kellaajaliselt just vaatajasõbralikud. 1. novembri ööl tuldi kaamera ette pärast keskööd ja teine kord kella nelja paiku parimal uneajal. “Eile õhtul oli aga üks šaakal platsil juba enne Aktuaalse Kaamera algust kell 20.54 ja kell 22.33 kostus taamal üle minuti kestnud kooriulg,” lisas Hunt.
Möödunud aasta novembri algusest kuni selle aasta aprillini oli esimest korda võimalik šaakaleid jälgida kuus kilomeetrit eemal Metsküla rannas, kus peale šaakalite sai veebikaamerast näha emasilvest kahe pojaga, üksikut hunti ja siinkandis ennenägemata liigina punahirve pulli.
Šaakalite asurkond sai Eestis alguse 2010.-2011. aastal siia rännanud isenditest, Eesti on nüüdseks šaakalite leviala põhjapoolseim tipp. Läänerannikul kaitset pakkuvad roostikud ja kadastikud on osutunud neile sobivateks elupaikadeks ning loomad on siinsete oludega hästi kohanenud. Leedus ja Lätis, kus sellised rannikukooslused puuduvad, pole šaakalid suutnud edukalt kanda kinnitada.
Šaakaleid saab jälgida RMK loodusblogi veebikaamera kaudu https://rmk.ee/loodusblogi.
Lisainfo:
Tiit Hunt
Telefon 506 7488
E-post tiithunt@gmail.com
Haapsalu linnavolikogu otsustas loobuda lageraie keelust Haapsalu linna väärtuslikul maastikul asuvas riigimetsas. RMK ja linnavolikogu koostöös valminud kümne aasta metsade majandamise kava tagab metsade säilimise ka tulevastele põlvedele.
Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaidi sõnul tegi volikogu uue otsuse, kuna oli näha, et RMK tahab teha sisulist koostööd ning on nõus linna võtma võrdse partnerina, kuulates ära ka linnapoolsed ettepanekud. Karilaiu sõnul on linnale oluline, et mets oleks õigesti ja õiglaselt majandatud.
RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul oli koostöö Haapsalu linnavolikoguga sisukas ja hea. „Arutelude tulemusena jõudsime mõlemaid pooli rahuldava tulemuseni ning mõistmiseni, et lageraie keelamine Haapsalus linna väärtuslikul maastikul asuvates metsades ei taga metsade uuenemist ja säilimist tulevastele põlvedele,“ rääkis Sepp.
Haapsalu linna üldplaneeringuga väärtuslikeks maastikeks määratud alal asub RMK hallatavat metsamaad kokku 429 ha, linnavolikogu istungil heakskiidu saanud metsade majandamise kava kohaselt tehakse metsade järk-järguliseks uuendamiseks järgmise 10 aasta jooksul seal erinevaid raieid kokku 73 hektaril. Samal ajal jõuab piirkonna metsadest raieküpsesse ikka täiendavalt 72 hektarit metsi.
Andres Sepa sõnul peeti kava koostades silmas, et Haapsalu lähedased metsad oleksid elujõulised, erinevas vanuses, mitmekesised ja terved mitte ainult täna vaid ka kümne ja saja aasta pärast. „Selleks, et igal järgmisel põlvkonnal oleks samuti nii noort, keskealist kui raieküpset metsa ning võimalused kasutada nende metsadega kaasnevaid hüvesid, tuleb metsade vanuselist jaotust ühtlustada ning neid uuendada,“ selgitas Sepp.
Metsade uuendamiseks kasutatakse valdavalt väikseid, 1-2 hektari suuruseid maastikku sobitatud lanke ning vastavalt looduslikele tingimustele kas turbe- või lageraiet.
„Kohtades, kus on võimalik kasutada turberaiet, seda teeme. Kuid Haapsalu puhul tuleb silmas pidada, et selle ümbruse metsad asuvad viljakatel muldadel, kus on vana metsa varjus võimalik kasvatada lehtmetsa, kuid mitte piirkonnale omaseid männikuid, mistõttu lageraiele alternatiivi paljudes kohtades ei ole,“ rääkis Sepp.
RMK majandab metsi viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine sama puuliigiga ja metsade mitmekülgne kasutus ka tulevikus. Haapsalu ümbrusesse planeeritud raied sobitatakse maastikku ning lageraietega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid. Langile jäetakse alles suuremaid säilikpuude gruppe ning kõrvalolevat ala ei raiuta enne, kui vana ala on uuenenud. Uus mets pannakse kasvama kahe aasta jooksul.
Paralepa parkmetsas kasutatakse metsa uuendamiseks enamasti aegjärgset raiet, mis tähendab, et mets raiutakse mitmes osas pikema aja jooksul. Pinnas on seal väheviljakas ja väiksemate häiludena raiumine on seetõttu võimalik. Raied on planeeritud 2023. ja 2028. aastaks, kokku 15,8 ha.
Paralepa ja Valgevälja metsad kasvavad viljakal pinnasel, kus turberaiega ei ole võimalik metsa samaväärselt uuendada – noored männid vajavad kasvamiseks valgust ja ruumi, mida viljakal pinnasel kiiresti kasvav lehtpuumets ei paku. Selliste alade uuendamisel on Eesti tingimustes kõige tulemuslikum uuendada mets lageraiega, millega luuakse taimede kasvuks soodsad tingimused. Raied toimuvad Paralepa metsas 2023. ja 2028. aastal kokku 31,2 ha ning Valgevälja metsas 2021., 2026. ja 2030. aastal kokku 25,7 ha.
Pullapää mets kasvab looaladel, kus metsa uuenemine on väga pikaajaline protsess, mistõttu sinna perioodiks 2020–2030 raieid ei kavandata.
Haapsalu linna ümbruses asuvast 429 ha riigimetsamaast 6% asub looduskaitse rangeimas vööndis, kus mitte mingit metsa majandamist ei toimu. 4% on metsad, mille RMK on oma otsusega arvanud majandamisest välja. 16% asub looduskaitseala piiranguvööndis, kus metsa majandamine on lubatud arvestades kaitsealal kehtivaid piiranguid. 74% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub arvestades seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate piirangutega.
RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
Eesti-Soome ühisprojektiga kogutakse andmeid lendorava leviku kohta ja parandatakse olemasolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku.
Lendorav (Pteromys volans) kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendorava levik viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib teda leida vaid Virumaa vanades metsades. Ka Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt vähenenud ja killustunud. Kui 2008. a leidus seal veel 62 asustatud lendorava leiukohta, siis kümme aastat hiljem on teada vaid 46 asustatud leiukohta.
Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega liigile sobilike elupaikade isoleeritus ja kadumine ning asurkonda moodustavate loomade väike arv. Lisaks ohustab liiki kisklus.
„Prioriteetsete tegevustena liigi kaitsel nähakse ette lendoravale sobivate elupaikade ehk 70–120-aastaste haavikute inventeerimist, et tagada nende olemasolu liigi säilimiseks meie looduses. Olulised tegevused on ka kunagiste lendorava elupaikade taastamine, tehispesade paigaldamine ja hooldus ning kisklussurve vähendamise kava koostamine,“ selgitas projektijuht Tõnu Laasi.
Lendorava kaitse pikaajaliseks eesmärgiks on lendorava elujõulise asurkonna tagamine, mis koosneks vähemalt 250-st asustatud leiukohast.
Projekti esimeses etapis inventeeritakse teadaolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku, tehakse telemeetrilisi uuringuid ning modelleeritakse asurkonna elupaikade võrgustik. Saadud tulemusi kasutatakse metsakujunduskavade koostamiseks, et tagada lendorava elupaikade ja neid ühendavate liikumiskoridoride metsade säilimine pikas perspektiivis. „Nimelt liugleb lendorav puult puule ja selleks peavad puud olema piisavalt kõrged ja paiknema lähestikku. Maa peal liikumine on lendoravale ohtlik – nii suureneb oht langeda röövlindude ja -loomade ohvriks,” lausus Uudo Timm, lendorava projekti ekspert.
Metsakujunduskavades ette nähtud kujundusraieid on plaanis ellu viia kokku 1400 hektaril Virumaal.
RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul on RMK allesolevate lendorava elupaikade ühendatusele pööranud kõrgendatud tähelepanu juba alates 2013. aastast, kui moodustati lendorava elupaiku ühendav metsade võrgustik. „Loodame, et projekti tulemusena tekib täiendavat infot lendorava elupaigaeelistuste ja levimisökoloogia kohta, mis lubab meil lendoravale sobilikus metsamaastikus senisest täpsemini metsa majandamist kavandada. Ühtlasi loodame, et projekt loob hea suhtlusplatvormi erinevate huvigruppide vahel,“ rääkis algavast LIFE’i projektist Kaupo Kohv.
Lisaks paigaldatakse lendorava elupaikadesse täiendavaid pesakaste, korraldatakse loodustalguid ja luuakse lendoravat tutvustav püsiekspositsioon Iisaku looduskeskusesse.
Projekti juhtpartner on Soome Metsavalitsus (Metsähallitus), Eesti partnerite tegevusi koordineerib Keskkonnaamet ning lisaks on projekti kaasatud 13 partnerit Soomest ning 5 Eestist: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Erametsaliit ja Metsakorralduse büroo. Projekti põhirahastajaks on Euroopa Liidu LIFE-programm ning kaasrahastajateks SA KIK ja projekti partnerid. Projekti tegevusi viiakse ellu aastatel 2018 – 2025. Täpsem info projektist on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.