RMK Põlula
kalakasvatustalitus asustas aprillis ja maikuu alguses Põhja-Eesti jõgedesse ning
Pärnu jõkke kokku üle 149 000 lõhe noorkala.

Lõheasurkondade
taastamise eesmärgil asustati Põlulast tänavu kevadel Põhja-Eesti jõgedesse kokku
28 600 kaheaastast lõhe noorkala keskmise kaaluga 78,4 grammi, neist Selja
jõkke 5 200, Valgejõkke 7 000, Pirita jõkke 5 200, Jägala jõkke
5 600 ja Loobu jõkke 5 400 isendit. Aasta nooremaid, üheaastaseid lõhe noorkalu
keskmise kaaluga 20,9 grammi asustati kokku 73 800, neist  Kunda jõe päritolu kalu Valgejõkke 23 100
ja Purtse jõkke21 400 ning Liivi lahe päritoluga kalu Pärnu jõkke 29 300 isendit.
Lisaks viidi sobivatesse elupaikadesse kokku 47 300 kevadel koorunud päris
väikesi, umbes 200 milligrammi kaaluvaid lõhevastseid, neist Purtse jõkke
24 100 ja Jägala jõkke 23200 isendit. 

Kasvatatud
kalade tervisliku seisundi jälgimiseks tehakse regulaarselt uuringuid
Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. Bioohutusnõuete täitmist kontrollib
Veterinaar- ja Toiduamet. Asustamisloa andis välja Keskkonnaamet. 

Järgmiste
aastate asustamiskava täitmiseks on kalakasvanduses edasikasvatamisel Kunda ja
Pärnu päritolu vastsed ja üheaastased lõhed.  

Asustamisjõgede
ja konkreetsete asustamiskohtade valikul järgitakse Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi
soovitusi, mis tuginevad seire andmetele. Lõhe vastsed jäävad pärast koorumist üheks
kuni kaheks aastaks jõgedesse, misjärel nad laskuvad merre toitumisrändele. Asustamiskohtade
valimisel jõkke edasikasvamiseks jäävatele noorkaladele püütakse vältida
toidukonkurentsi looduslike kaladega. Kasvatatud kalad hajutatakse asustamisel
võimalikult suurele kasvualale sellistes paikades, kus seireandmete põhjal looduslik
järelkasv puudub või on väga vähene.  

Suuremad,
ühe- ja kaheaastased lõhe noorkalad on enamasti jõudnud oma arengus niikaugele,
et on valmis samal kevadel merre laskuma. Sellised kalad asustati enamjaolt jõgede
alamjooksudele, kust nad paari nädala jooksul lahkuvad merre.  Lühikese aja vältel jões jätavad nad lõhnamälu
abil meelde selle jõe tunnused ning tulevad meres veedetud aastate järel suguküpsetena
tagasi samasse jõkke kudema, kust nad merre laskusid. 

Põlula Kalakasvatuskeskus on tänaseks tegutsenud 25 aastat ja
seni ainus kalavarude taastamistöödega tegelev riiklik kalakasvandus Eestis.
RMK-ga liideti Põlula Kalakasvatuskeskus 2014. aasta alguses. Alates 1997.
aastast on Põlula kalakasvanduses kasvatatud ja veekogudesse asustatud kokku
üle 6 miljoni mitmesuguses vanuses lõhe, meriforelli ja teiste
vääriskalaliikide noorkala.   

Pilte asustamisest leiab siit.

Oktoobri lõpus
paigutati Lääne-Eestisse, kõige šaakalirikkamasse piirkonda Eestis, looduskaamera.
Paari kuu jooksul on kaamera jäädvustanud lisaks šaakalitele merikotka, ilvese
ja täna hommikul tabati ka hunt.

Kui nädala alguses ilmusid RMK Saastnas asuva šaakalikaamera
ette ilvesed, siis täna hommikul veidi pärast kella 7 käis kaamera eest läbi
juba hunt.

„Tegemist võib olla selle kandi üksiku hundiga, kes end ka
möödunud talvel, kui šaakalikaamera asus siit umbes kuue kilomeetri kaugusel
Metsküla rannas, näitamas käis,“ rääkis zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Lisaks Saastna poolsaarel asuvale šaakalikaamerale saab
looduses toimuvale kaasa elada ka Saaremaal asuva hirvekaamera ja Põlulas asuva
forellikaamera vahendusel. Seega tasub neil, kes metsaretkedel ühtegi looma ei
märka, RMK looduskaameratel silma peal hoida.

Video hundist šaakalikaameras leiab siit: https://rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/susi-saakalikaameras-ehk-hundiootusega-ei-lainud-nadalatki

Lisainfo:
Tiit Hunt
Telefon 506 7488
E-post tiithunt@gmail.com

Rahvusvaheline
metsasertifitseerimisega tegelev audiitorfirma NEPCon viis eelmisel nädalal
Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) läbi iga-aastase auditi, mille käigus
hinnati riigimetsa majandamine jätkuvalt vastavaks rahvusvahelistele säästliku
ja keskkonnasõbraliku majandamise nõuetele.

Auditi käigus leiti, et RMK metsa
majandamine on heal tasemel ja kinnitati RMK tegevuse vastavust
rahvusvahelistele säästliku ja keskkonnasõbraliku majandamise nõuetele. Säästva
metsanduse sertifikaadi taotlemine ja hoidmine on vabatahtlik ning sellega
kaasnevad iga-aastased auditid.

Erinevad huvigrupid esitasid
sarnaselt varasematele aastatele sertifitseerijale RMK metsamajandamise kohta
kommentaare. Audiitorid kontrollisid huvigruppide kommentaare põhjalikult ning
tõid auditi kokkuvõttes välja, et RMK metsa majandamine vastab
sertifitseerimisnõuetele. Tunnustati RMK tööd, mida on viimasel aastal tehtud
vääriselupaikade (VEP-de) kaardistamiseks ning huvigruppide paremaks
teavitamiseks.

Audit hõlmas pea kogu Eestit, riigimetsa
majandamisega käidi tutvumas saartel, Lõuna-Eestis ja Lääne-Eestis. Auditi
fookuses olid maa omandi- ja kasutusõigus ning vastutus ning metsast saadavad
hüved. Samuti tutvuti auditi käigus keskkonnamõju, seire ja hindamise ning
kõrge kaitseväärtusega metsade säilitamisega seotud aspektidega.

Auditi esialgsete tulemuste tutvustamisel toodi välja
seitse parandusettepanekut, mis on seotud tarneahela protsesside, säästva
metsanduse sertifikaadi kaubamärgi kasutamise ja VEP-de edasise
inventeerimisega. Audiitorite sõnastatud parandusnõuded on asjakohased ja RMK
rakendab vajalikke samme, et esitatud parandusnõuded täita.

Auditi aruande esimene versioon valmib jaanuari
keskpaigas. Väikeste mittevastavuste lahendamiseks on aega kuni 12 kuud ehk
kuni järgmise korralise auditini, suurte mittevastavuste lahendamiseks on aega
kolm kuud.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on
ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti
riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja
majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa
majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab
loodusharidust.

Lisainfo:
Kristjan
Tõnisson
RMK
juhatuse liige
krisjan.tonisson@rmk.ee
5691 8728

Alates 10.
detsembrist on RMK Tallinna kontori aatriumis avatud maastikuökoloogi ja
looduskaitsja Anneli Palo raamatul „Eesti metsad“ põhinev fotonäitus, mis on
pühendatud Eesti metsade mitmekesisusele.

Fotonäituse
koostamise idee sündis raamatu „Eesti metsad“ (kirjastus Varrak, 2016) trükiks
ettevalmistamise käigus, kui tekkis soov mõnda fotot suuremana esitleda ja
palju ilusaid pilte jäi üldse kasutamata.  

Raamatu autori Anneli Palo jaoks tähendab
mets pidevas muutumises ja arengus olevat elukooslust:
puud-seened-samblikud-samblad-putukad-mikroelustik, mets kui lindude-ulukite
elupaik.  

 „Nagu lapsel, tööealisel või vanainimesel on
eluringi jooksul erinevad võimalused ja rollid, on ka noores, keskealises ja
vanas või põlises metsas hulk vaid nendele ainuomaseid liike. Põlengu üle
rõõmustavad ühed, sadu aastaid kestva pideva varju ja niiskuse üle teised
liigid. Looduslikud ja looduslähedased metsad kohanevad sujuvalt
kliimamuutustega ning parasvöötme metsarahva harjumuspärane elu jätkub,“ räägib
ta.  

Eesti teeb metsarikkaks metsade elurikkus
ja üldine mitmekesisus. „Puit on seejuures vaid üks võimalikest metsa
kõrvalsaadustest, loodan, et mu töiste retkede käigus kogunenud fotod aitavad
seda näha ja mõista,“ ütleb Palo.  

Näitusel on võimalik saada hea ülevaade
Eesti metsade mitmekesisusest ja tüübirohkusest, samuti on võimalik osta Anneli
Palo raamatut „Eesti metsad“.  

Näitus
jääb RMK Tallinna kontoris (Toompuiestee 24) avatuks kuni 28.02.2019.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pakub ka tänavu jõulude eel võimalust riigimetsast endale ise sobiv kuusepuu valida ja koju viia.

RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul ei tasu peljata, et jõulupuu metsast koju toomisega metsale midagi halba tehakse ning eelistada seetõttu keskkonnale kahjulikku plastmassist kuuske. „Kui kuusk on valitud õigest kohast, siis võetaksegi puu, millel ei ole niikuinii võimalust suureks kasvada. Ta kas raiutakse kraavide või elektriliinide puhastamise käigus või jääb kiduma vana metsa alla. Pakkugem siis neile kuuskedele võimalust rõõmustada meid ja meie lähedasi rahulikul jõuluajal. Ühine kuusotsing on ka hea võimalus saada endale punased põsed ja tunda rõõmu koosveedetud ajast ning kogemuse, et meie kõigi ühine mets on heades kätes,“ rääkis Sepp.

Kuusetoomise muudab lihtsaks RMK koduleht või mobiilirakendus, mille abil on kerge tuvastada riigimetsa asukoht, tutvuda juhistega ning puu eest tasuda. Täpsed juhised, riigimetsa kaardi ja muu olulise kohta saab teavet aadressil www.rmk.ee/kuuseke.

Enne metsa minekut tuleks tutvuda riigimetsade kaardiga RMK kodulehel või mobiilirakenduses ning teha endale selgeks, kus asub riigimets. Erametsast ega kaitsealadelt kuuske võtta ei tohi. Nutitelefonide kasutajad saavad RMK mobiilirakenduse abil metsas olles kindlaks teha, et asuvad ikka riigimetsas, kus puuduvad looduskaitselised piirangud ning kust võib kuuske võtta.

Metsas olles tuleb kindlasti järgida kuusetoomise reegleid. Jõulupuu võib võtta sealt, kus tal pole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, liinide ja vana metsa alt. Kindlasti ei tohi kuuski raiuda metsanoorendikest, kuhu nad on inimeste poolt istutatud. Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt istutatud ja hooldatud ning enamasti ühekõrgused.

Kuuse eest saab tasuda internetiülekandega või mobiilimaksega, enne kuuse võtmist peab puu eest olema tasutud. Kuuse hind sõltub puu pikkusest – kuni meetrine kuusk maksab kolm eurot, 1–2-meetrine kuusk kaheksa eurot, 2–3-meetrine kuusk 13 eurot ja 4- ja 5-meetrine kuusk vastavalt 23 ja 30 eurot.

Metsa minnes tuleks kaasa võtta saag või kirves ning panna selga ilmastikule sobivad riided. Toodud kuuske tasuks enne tuppa toomist hoida võimalusel mõnda aega jahedamas ruumis, näiteks koridoris või garaažis, nii püsib puu hiljem toas kauem värske. Rohkem juhiseid kuusega ümberkäimise kohta leiab RMK kodulehelt.

RMK loodusblogi veebikaamera on üles seatud Põlulasse,
kus saab väikese ojakese lühikesel lõigul vaadata looduslike
jõeforellide tegemisi.

Tiikide vahel voolav ojake on ühtlasi ainus neile kaladele
sobilik kudemispaik. Tänavu sügisel on jõeforellide kudemine jäänud pigem
hilisemaks. Kudemine algab sügisel vee temperatuuri alanedes 6-7°C-ni ning
kestab tavapäraselt oktoobri keskpaigast novembri lõpuni, allikalistes vetes
isegi jaanuari lõpuni.  

„Täna veel puudub kindel teadmine, kas sellel koelmul on
jõeforellide kudemise tippaeg juba möödas, kestab või alles ees. Igal juhul on
siin saalimas päeval kui öösel kümneid pulmarüüs isendeid ja aeg-ajalt püütakse
sabaga kruusa lendu ajades valmistada pesalohku,“ kirjutab RMK loodusblogis
zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.  

Varematel aastatel on peale forellide, luukaritsate, konnade
ja puruvanade käinud kaamera ees ka saaki jahtiv saarmas ja üllatusena
forellimarja õgivad sinikael-pardid. Kui ilm läheb talviseks võib kuulda ka
jäälindu, kes tuleb oja kaldal kasvava lepa oksale luukaritsatele
jahti pidama.

Põlula forellikaamerat saab jälgida RMK loodusblogi
veebikaamera kaudu https://rmk.ee/loodusblogi.

Lisainfo:
Tiit Hunt
Telefon 506 7488
E-post tiithunt@gmail.com

13. novembril 2018 möödub sada aastat Eesti riikliku metsasüsteemi sünnist. Eesti metsa pindala on selle ajaga kasvanud enam kui kaks korda ja jõutud on Euroopa metsarikkaimate riikide hulka. Juubeli puhul avati RMK Sagadi metsakeskuses näitus „100 sammu metsateel“.

„Eesti riigimetsandus on alati tuginenud teadmistele ja haritud metsameestele ja -naistele, nii ka praegu,“ ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas näituse avamisel. „Meil on olemas mets, korralikud tööriistad ja teadmine, kuidas neid kasutada. Me oskame metsa hoida ja kasvatada ning ainuke, mida vajame, on see, et järgmised 100 aastad tagavad meile stabiilse riigikorra – siis suudame tagada kõigi metsast saadavate hüvede pakkumise tänasest veelgi suuremas mahus.“

Eesti riiklik metsavalitsus alustas tegevust 13. novembril 1918, mil lõpetati Eestimaa provintsiaalvalituse metsaosakonna ja Tallinna metsainspektsiooni tegevus.

Iseseisvunud Eestis muutus puit järjest olulisemaks materjaliks tööstuses ja esikohale tõusis jätkusuutlik metsamajandus. Endised põllumaad ja raiesmikud istutati, sageli kaasati ka kohalikke inimesi ja kooliperesid. 1939. aastaks kasvas esimeste iseseisvumise aastate 20 protsendiline metsapindala 34 protsendini ning jõudis taasiseseisvunud Eestis 51 protsendini.

„Tänane metsapindala on selline, mida suurendada tarvis ei ole. Enam tuleb panustada metsa hooldustöödele ja raiutud metsa asemele uut kasvama pannes mõelda eelkõige metsade elurikkusele ning kuidas vastu panna kliimamuutustele,“ rääkis Kallas.

Metsauuendamise kõrval muutus oluliseks looduskaitse ja metsa puhkevõimaluste loomine, mis on samuti alati olnud riigimetsanduse eest vedada. „Riigimetsa puhkevõimalustega oleme ka tänaseks jõudnud rahuldavale tasemele, looduskaitsetöödega, eelkõige rikutud looduskoosluste taastamisega, tuleb veel vaeva näha. Aga ka siin on eesmärgid püstitatud ja lähisaastatel ka saavutatavad,“ rääkis Kallas.

Juubeli puhul avatakse RMK Sagadi metsakeskuses näitus „100 sammu metsateel“, mis on austusavaldus ja tänu kõigile neile, kes selle sajandi jooksul on aidanud kaasa metsanduse arengule ning kummardus meie Eesti metsale. Näitus annab ülevaate metsanduses saja aasta jooksul toimunud tähtsamatest suundumustest ja sündmustest, kogub kokku väärtuslikud fotod, ringvaated ja lood metsast ning toob uudistamiseks välja märgilised tööriistad ja sümbolid.

Näitus on avatud Sagadi härrastemaja II korrusel iga päev kell 10-16.

Pilte näitusest saab vaadata siin.
 

RMK loodusblogi
veebikaamera
vahendusel on juba teist sügist järjest võimalik jälgida
šaakaleid, tänavu Saastna poolsaarele Pikanina talu randa paigaldatud kaamera
ette jäi juba esimestel öödel kaks looma.

Saastna poolsaarel Lääne-Eestis tegutseb teadaolevalt kaks
pesakonda šaakaleid – üks tihedas kadastikus Pikanina lähistel ja teine Saastna
küla vahel mõisavaremetes, mistõttu võib seda pidada hetkel kõige šaakalirikkamaks
piirkonnaks Eestis.

“Seda kinnitab ehk ka tõsilugu, et kaks looma olid
kaamerapildil juba esimestel öödel. Ka murti talu maadelt suve jooksul viis
noort lammast,” rääkis zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Veebiaamera on praeguseks olnud eetris kolm ööpäeva, kuid
esimestel päevadel ei olnud loomad kellaajaliselt just vaatajasõbralikud. 1.
novembri ööl tuldi kaamera ette pärast keskööd ja teine kord kella nelja paiku
parimal uneajal. “Eile õhtul oli aga üks šaakal platsil juba enne Aktuaalse
Kaamera algust kell 20.54 ja kell 22.33 kostus taamal üle minuti kestnud
kooriulg,” lisas Hunt.

Möödunud aasta novembri algusest kuni selle aasta aprillini
oli esimest korda võimalik šaakaleid jälgida kuus kilomeetrit eemal Metsküla
rannas, kus peale šaakalite sai veebikaamerast näha emasilvest kahe pojaga,
üksikut hunti ja siinkandis ennenägemata liigina punahirve pulli.

Šaakalite asurkond sai Eestis alguse 2010.-2011. aastal siia
rännanud isenditest, Eesti on nüüdseks šaakalite leviala põhjapoolseim tipp.
Läänerannikul kaitset pakkuvad roostikud ja kadastikud on osutunud neile
sobivateks elupaikadeks ning loomad on siinsete oludega hästi kohanenud. Leedus
ja Lätis, kus sellised rannikukooslused puuduvad, pole šaakalid suutnud edukalt
kanda kinnitada.

Šaakaleid saab jälgida RMK loodusblogi veebikaamera kaudu https://rmk.ee/loodusblogi.

Lisainfo:
Tiit Hunt
Telefon 506 7488
E-post tiithunt@gmail.com

Haapsalu
linnavolikogu otsustas loobuda lageraie keelust Haapsalu linna väärtuslikul
maastikul asuvas riigimetsas. RMK ja linnavolikogu koostöös valminud kümne
aasta metsade majandamise kava tagab metsade säilimise ka tulevastele
põlvedele.

Haapsalu
linnavolikogu esimees Jaanus Karilaidi sõnul tegi volikogu uue otsuse, kuna oli
näha, et RMK tahab teha sisulist koostööd ning on nõus linna võtma võrdse
partnerina, kuulates ära ka linnapoolsed ettepanekud. Karilaiu sõnul on linnale
oluline, et mets oleks õigesti ja õiglaselt majandatud. 

RMK
peametsaülema Andres Sepa sõnul oli koostöö Haapsalu linnavolikoguga sisukas ja
hea. „Arutelude tulemusena jõudsime mõlemaid pooli rahuldava tulemuseni ning
mõistmiseni, et lageraie keelamine Haapsalus linna väärtuslikul maastikul
asuvates metsades ei taga metsade uuenemist ja säilimist tulevastele
põlvedele,“ rääkis Sepp.  

Haapsalu
linna üldplaneeringuga väärtuslikeks maastikeks määratud alal asub RMK
hallatavat metsamaad kokku 429 ha, linnavolikogu istungil heakskiidu saanud
metsade majandamise kava kohaselt tehakse metsade järk-järguliseks uuendamiseks
järgmise 10 aasta jooksul seal erinevaid raieid kokku 73 hektaril. Samal ajal
jõuab piirkonna metsadest raieküpsesse ikka täiendavalt 72 hektarit metsi. 

Andres
Sepa sõnul peeti kava koostades silmas, et Haapsalu lähedased metsad oleksid
elujõulised, erinevas vanuses, mitmekesised ja terved mitte ainult täna vaid ka
kümne ja saja aasta pärast. „Selleks, et igal järgmisel põlvkonnal oleks samuti
nii noort, keskealist kui raieküpset metsa ning võimalused kasutada nende
metsadega kaasnevaid hüvesid, tuleb metsade vanuselist jaotust ühtlustada ning
neid uuendada,“ selgitas Sepp.  

Metsade
uuendamiseks kasutatakse valdavalt väikseid, 1-2 hektari suuruseid maastikku
sobitatud lanke ning vastavalt looduslikele tingimustele kas turbe-või
lageraiet.  

„Kohtades,
kus on võimalik kasutada turberaiet, seda teeme. Kuid Haapsalu puhul tuleb silmas
pidada, et selle ümbruse metsad asuvad viljakatel muldadel, kus on vana metsa
varjus võimalik kasvatada lehtmetsa, kuid mitte piirkonnale omaseid männikuid,
mistõttu lageraiele alternatiivi paljudes kohtades ei ole,“ rääkis Sepp.  

RMK
majandab metsi viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine sama puuliigiga ja
metsade mitmekülgne kasutus ka tulevikus. Haapsalu ümbrusesse planeeritud raied
sobitatakse maastikku ning lageraietega ei ületata väljakujunenud metsaradasid
ja teid. Langile jäetakse alles suuremaid säilikpuude gruppe ning kõrvalolevat
ala ei raiuta enne, kui vana ala on uuenenud. Uus mets pannakse kasvama kahe
aasta jooksul.  

Paralepa
parkmetsas kasutatakse metsa uuendamiseks enamasti aegjärgset raiet, mis
tähendab, et mets raiutakse mitmes osas pikema aja jooksul. Pinnas on seal
väheviljakas ja väiksemate häiludena raiumine on seetõttu võimalik. Raied on
planeeritud 2023. ja 2028. aastaks, kokku 15,8 ha.  

Paralepa
ja Valgevälja metsad kasvavad viljakal pinnasel, kus turberaiega ei ole võimalik
metsa samaväärselt uuendada – noored männid vajavad kasvamiseks valgust ja
ruumi, mida viljakal pinnasel kiiresti kasvav lehtpuumets ei paku. Selliste
alade uuendamisel on Eesti tingimustes kõige tulemuslikum uuendada mets
lageraiega, millega luuakse taimede kasvuks soodsad tingimused. Raied toimuvad
Paralepa metsas 2023. ja 2028. aastal kokku 31,2 ha ning Valgevälja metsas
2021., 2026. ja 2030. aastal kokku 25,7 ha.  

Pullapää
mets kasvab looaladel, kus metsa uuenemine on väga pikaajaline protsess, mistõttu
sinna perioodiks 2020–2030 raieid ei kavandata.

Haapsalu
linna ümbruses asuvast 429 ha riigimetsamaast 6% asub looduskaitse rangeimas
vööndis, kus mitte mingit metsa majandamist ei toimu. 4% on metsad, mille RMK
on oma otsusega arvanud majandamisest välja. 16% asub looduskaitseala
piiranguvööndis, kus metsa majandamine on lubatud arvestades kaitsealal
kehtivaid piiranguid. 74% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja
uuendamine toimub arvestades seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest
tulenevate piirangutega.  

RMK
ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast,
seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste
mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa,
hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses
liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.  

Lisainfo:
Andres
Sepp
RMK
peametsaülem
andres.sepp@rmk.ee
5055932

Eesti-Soome ühisprojektiga kogutakse andmeid lendorava leviku kohta ja parandatakse olemasolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku.

Lendorav (Pteromys volans) kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendorava levik viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib teda leida vaid Virumaa vanades metsades. Ka Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt vähenenud ja killustunud. Kui 2008. a leidus seal veel 62 asustatud lendorava leiukohta, siis kümme aastat hiljem on teada vaid 46 asustatud leiukohta.

Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega liigile sobilike elupaikade isoleeritus ja kadumine ning asurkonda moodustavate loomade väike arv. Lisaks ohustab liiki kisklus.

„Prioriteetsete tegevustena liigi kaitsel nähakse ette lendoravale sobivate elupaikade ehk 70–120-aastaste haavikute inventeerimist, et tagada nende olemasolu liigi säilimiseks meie looduses. Olulised tegevused on ka kunagiste lendorava elupaikade taastamine, tehispesade paigaldamine ja hooldus ning kisklussurve vähendamise kava koostamine,“ selgitas projektijuht Tõnu Laasi.

Lendorava kaitse pikaajaliseks eesmärgiks on lendorava elujõulise asurkonna tagamine, mis koosneks vähemalt 250-st asustatud leiukohast.

Projekti esimeses etapis inventeeritakse teadaolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku, tehakse telemeetrilisi uuringuid ning modelleeritakse asurkonna elupaikade võrgustik. Saadud tulemusi kasutatakse metsakujunduskavade koostamiseks, et tagada lendorava elupaikade ja neid ühendavate liikumiskoridoride metsade säilimine pikas perspektiivis. „Nimelt liugleb lendorav puult puule ja selleks peavad puud olema piisavalt kõrged ja paiknema lähestikku. Maa peal liikumine on lendoravale ohtlik – nii suureneb oht langeda röövlindude ja -loomade ohvriks,” lausus Uudo Timm, lendorava projekti ekspert.

Metsakujunduskavades ette nähtud kujundusraieid on plaanis ellu viia kokku 1400 hektaril Virumaal.

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul on RMK allesolevate lendorava elupaikade ühendatusele pööranud kõrgendatud tähelepanu juba alates 2013. aastast, kui moodustati lendorava elupaiku ühendav metsade võrgustik. „Loodame, et projekti tulemusena tekib täiendavat infot lendorava elupaigaeelistuste ja levimisökoloogia kohta, mis lubab meil lendoravale sobilikus metsamaastikus senisest täpsemini metsa majandamist kavandada. Ühtlasi loodame, et projekt loob hea suhtlusplatvormi erinevate huvigruppide vahel,“ rääkis algavast LIFE’i projektist Kaupo Kohv.

Lisaks paigaldatakse lendorava elupaikadesse täiendavaid pesakaste, korraldatakse loodustalguid ja luuakse lendoravat tutvustav püsiekspositsioon Iisaku looduskeskusesse.

Projekti juhtpartner on Soome Metsavalitsus (Metsähallitus), Eesti partnerite tegevusi koordineerib Keskkonnaamet ning lisaks on projekti kaasatud 13 partnerit Soomest ning 5 Eestist: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Erametsaliit ja Metsakorralduse büroo. Projekti põhirahastajaks on Euroopa Liidu LIFE-programm ning kaasrahastajateks SA KIK ja projekti partnerid. Projekti tegevusi viiakse ellu aastatel 2018 – 2025. Täpsem info projektist on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.