RMK kutsub eeloleval nädalavahetusel kõiki metsa jõulukuuske tooma ning tuletab meelde, et kolmapäevasest tormist räsitud piirkondades tasub olla ettevaatlik elektriliinide läheduses.

RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul raputas seekordne torm metsi siiski oluliselt vähem kui oktoobrilõpu oma. “Siin-seal võivad olla puud pikali kukkunud ning tavalisest ettevaatlikum tasub olla elektriliinide läheduses eeskätt Harjumaa idaosas, Jõgevamaal ja Viljandimaal, mida torm enim puudutas,” sõnas Sepp.

Elektrilevi elektriliinide asukohad on ära märgitud riigimetsa kaardil, mille leiab RMK äpist ja veebilehelt www.rmk.ee/kuuseke. Kui muidu suunab RMK inimesi kuuske otsima muuhulgas just elektriliinide alla, siis tormist kahjustatud piirkondades võiks jõulukuuske otsida pigem kraavide ja teede äärtest ning vana metsa alt. Märgates kusagil mahakukkunud liinijuhet või liinile kukkunud puud, ei tohi sellele lähemale minna ning tuleks helistada Elektrilevi rikkenumbril 1343. RMK tuletab ka meelde, et kuuske ei tohi võtta metsanoorendikust ega kaitsealalt. Enda asukohta aitab metsas positsioneerida RMK äpp.

Eelmiste aastate kogemus ütleb, et kõige enam toovad Eesti inimesed metsast jõulupuid pühadele eelneval nädalavahetusel ning 23. ja 24. detsembril. “Sobiva jõulukuuse otsimine on hea põhjus ka pühade ajal metsa minna. Lisaks kuusele saab punased põsed ja hea tuju ning mine tea, ehk näeb isegi lund,” soovitas RMK peametsaülem Andres Sepp.

RMK pakub riigimetsast jõulukuuse toomise võimalust alates aastast 2008, kuuse hind on püsinud sama kogu euro-aja: kuni 1-meetrine puu maksab 3 eurot, 1-2meetrine 8 eurot ning 2-3meetrine 13 eurot. Kuuse eest tuleb maksta enne selle maha võtmist, tasuda saab mobiili- või pangamaksega. Makse tegemist tõendav SMS või maksekorralduse kinnitus peab metsas kaasas olema, seda kontrollivad pisteliste reidide käigus RMK ja Keskkonnainspektsiooni töötajad.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust. RMK hoole all on ligi 30% Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest.

www.rmk.ee/kuuseke
www.facebook.com/riigimets

RMK ootab detsembris kõiki riigimetsa endale jõulupuud valima. Sobiva koha aitab leida RMK mobiilirakendus, mida kasutades saab metsas nii enda asukohta positsioneerida kui ka jõulupuu eest maksta.

RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul liidab jõuluaeg pereliikmeid ja põlvkondi. “Looduses veedetud aeg kindlasti rikastab inimest ning ühiselt metsast toodud kuusepuul on juures emotsionaalne lisaväärtus,” sõnas Sepp. Selle sõnumiga haakub ka RMK tänavune jõuluklipp Ago Andersoniga peaosas, mida saab vaadata siit.

Kuuske tohib riigimetsast võtta kohtadest, kust tal pole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide äärest, vana metsa alt, aga ka elektriliinide alt. Sel aastal on riigimetsa kaardil uuendusena esile toodud Elektrilevi elektriliinide asukohad. Riigimetsa kaardi leiab RMK mobiilirakendusest ja kodulehelt www.rmk.ee/kuuseke.

Kuuske ei tohi võtta metsanoorendikust ega kaitsealalt. Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt hooldatud ning enamasti ühekõrgused. Kaitsealad on riigimetsa kaardil pruuni tooniga välja toodud ja piiritletud ning on looduses ka valdavalt siltidega tähistatud.

Kuuse hind on sama, mis ta on olnud kogu euro-aja: kuni 1-meetrine puu maksab 3 eurot, 1-2meetrine 8 eurot ning 2-3meetrine 13 eurot. Osta saab ka pikemaid kuuski, hinnad on välja toodud RMK kodulehel. Kuuse eest tuleb maksta enne selle maha võtmist, tasuda saab mobiili- või pangamaksega. Makse tegemist tõendav SMS või maksekorralduse kinnitus peab metsas kaasas olema, seda kontrollivad pisteliste reidide käigus RMK ja Keskkonnainspektsiooni töötajad.

RMK pakub riigimetsast jõulukuuse toomise võimalust alates aastast 2008. Jõulukuuskede müük pole RMK jaoks tulu teenimise viis, vaid üks võimalus inimesi ka talvel loodusesse kutsuda ning omapoolne panus aitamaks elus hoida kena vana kommet. Omalt poolt kingib RMK jõulukuused kõigile asenduskodudele, kes seda soovivad, samuti ehib riigimetsast pärit jõulupuu mitmete ühiskondlike institutsioonide ruume.

Presidendi kantselei hoone ette (A. Weizenbergi 39) kerkib täna jõulumets, millega on kogu detsembrikuu jooksul oodatud tutvust tegema kõik soovijad. Hariduslik jõulumets kannab sõnumit põlvkondade vahelisest sidemest – nii nagu metsas on oma roll igas vanuses puudel, on ka inimühioskonnas oma panus anda igal põlvkonnal. Presidendi kantselei ja RMK ühisjõul valmiv jõulumets avatakse Kadriorus täna, 6. detsembril kell 15.30 ning jääb avatuks 6. jaanuarini.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust. RMK hoole all on ligi 30% Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest.

www.rmk.ee/kuuseke
www.facebook.com/riigimets

RMK sulges külastajate ohutuse tagamiseks Kiidjärve-Kooraste puhkealal asuva Suure Taevaskoja silla, puhkeala külastamisel palume jälgida suunavaid silte.

RMK Lõuna-Eesti piirkonna teabejuhi Heli Nestra sõnul on kogu puhkeala külastajatele endiselt avatud. „Huvilistel, kes soovivad kõiki maalilisi vaatamisväärsusi külastada, palume varuda tavalisest rohkem aega, sest mõne vaatamisväärsuse juurde tuleb liikuda rajal edasi-tagasi,“ selgitas ta.

Looduses liikumine on praegu korraldatud suunavate noolte abil, peagi jõuavad maastikule ka rajapõhised liikumisskeemid.

RMK viib hetkel läbi Taevaskodade matkaraja sildade projekteerimistöid, Suure Taevaskoja juurde viiva silla rekonstrueerimistööd toimuvad 2020. aastal.

Reedel, 15. novembril kell 16 avatakse RMK Tallinna kontori aatriumis loodusfotode näitus “Kopral kodu kaldavees”. Näitusele jõudnud 64 tööd tutvustavad tänavust aasta looma ja tema tegevusjälgi looduses.

Fotonäitusel näeb, kui vägev ehitusmeister on kobras ning kui paljudele liikidele ta elupaiku loob. Koprauurija Nikolai Laanetu kõneleb kopra käekäigust Eestis ja sellest, miks looma arvukus langeb.

„Rohkem kui poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel Eestist kadunud kobras taasasustati siia 20. sajandi teisel poolel. Viimane kobras kütiti Eestist teadaolevalt 1841 – eks see oli kopra nahk ja nõre, mille väärtust hinnati ülikõrgeks ning kopra liha, mis maitses hästi,“ rääkis kopra käekäigust fotovõistluse eestvedaja Helen Arusoo MTÜ-st Aasta loom.

Kobras jõudis siia tagasi 1950. aastatel, olles meie mailt puudu üle 100 aasta. Kopra tulekust oli kohalikul loodusel ainult võita, sest kobras on meister looma uusi elupaiku: sopistama kaldaserva, rajama urge ja varjekohti. Ta paisutab vett ning ehitab tammi, tassib kokku kuhila, mille ääres nii mõnigi liik kenasti söönuks saab.

Sügisel toimunud fotovõistlusele laekus 335 fotot, millest näitusele valiti 64.

Avamisel jagavad žürii väljavalitud piltidele auhindu Eesti Terioloogia Selts, RMK, Tallinna Loomaaia Sõprade Selts, Eesti Jahimeeste Selts, ajakiri „Eesti Jahimees“, Professional Sound Source PROSS OÜ ja Looduskalender.

Näitus jääb aadressil RMK Tallinna kontor, Toompuiestee 24 avatuks 31. jaanuarini 2020.

RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas oktoobrikuu alguses Põhja-Eesti jõgedesse ning Pärnu jõkke kokku üle 212 000 lõhe, siia ja tuura noorkala.

Lõheasurkondade taastamise eesmärgil asustati Põlulast tänavu sügisel Valgejõkke 6400 ja Pärnu jõkke 6300 kahesuvist noorkala keskmise kaaluga 66,4 grammi. Aasta nooremaid, ühesuviseid lõhe noorkalu keskmise kaaluga 5,8 grammi asustati kokku 164 300 isendit, neist Liivi lahe päritoluga kalu Pärnu jõkke 112 500 ja Kunda jõe päritolu kalu Valgejõkke 35 200, Purtse jõkke 10 700 ja Pühajõkke 5900 isendit.

Nagu viimasel kolmel aastalgi, kasvatati Põlulas võimaluste piires Pärnu poolsiirdesiia noorkalu. Tänavu sügisel asustati Pärnu jõkke 30 300 samasuvist noorkala keskmise kaaluga 21,7 grammi. Kõik siiad olid märgistatud rasvauime äralõikamisega. See võimaldab neid hiljem eristada looduses koorunuist.

Esmakordselt katsetati atlandi tuura noorkalade kasvatamist. Eesti Loodushoiu Keskuse abiga toodi tuura vastsed juulikuu lõpus Saksamaal asuvast paljundamiskeskusest Põlulasse ja kasvatati siin elujõulisemaks. Kalakesed kosusid hästi – kahe kuuga kasvasid 20 mg raskused vastsed 1,1 grammi kaaluvateks ühesuvisteks. Nendest viidi 4800 isendit Narva jõkke, väiksem osa jäeti kasvandusse edasikasvatamiseks.

Atlandi tuur oli kunagi Läänemeres tähtis kalapüügiobjekt, kes toitus meres ja kudes suuremates jõgedes, kaasa arvatud Narva jões. Nüüdseks on tema looduslik populatsioon Euroopas täielikult hävinud. Atlandi tuura asurkonna taastamiseks Läänemeres on moodustatud rahvusvaheline töörühm.

Kasvatatud kalade tervislikku seisundit uuritakse regulaarselt Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. Bioohutusnõuete täitmist kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet. Asustamisloa andis välja Keskkonnaamet.

Hävinud või nõrkadest populatsioonidest pärit kalaliikide noorkalade kasvatamine ja asustamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava alusel. Lähiaastatel on plaanis suurendada siia ja tuura asustamismahtusid. Lõhe olukord Soome lahte suubuvates jõgedes on paranenud ning suuremat tähelepanu pööratakse nüüd Pärnu jõe lõheasurkonna taastamisele.

Põlula Kalakasvatuskeskus on tänaseks tegutsenud 25 aastat ja seni ainus kalavarude taastamistöödega tegelev riiklik kalakasvandus Eestis. RMK-ga liideti Põlula Kalakasvatuskeskus 2014. aasta alguses. Alates 1997. aastast on Põlula kalakasvanduses kasvatatud ja veekogudesse asustatud kokku ligikaudu 6,5 miljonit mitmesuguses vanuses lõhe, meriforelli, jõeforelli ja siia noorkala.

XVIII esseekonkursil on osalema kutsutud üldhariduskoolide 9.-12. klassi õpilased üle Eesti. Selle aasta essee teema on “Metsa roll minu elus“.

Seitsmeteistkümne aasta jooksul on Minu Riik poolt korraldatud esseekonkursid olnud väga menukad: eelmistel aastatel on laekunud kodanikpäeva esseekonkursile kokku üle 4000 võistlustöö pea kõikidest üldhariduskoolidest üle vabariigi. Tublimad kirjutajad on olnud läbi aastate Tallinna, Tartu, Sillamäe, Kohtla-Järve koolidest, silma on paistnud ka Uhtna Põhikool Lääne-Virumaalt, kuhu järjest mitu aastat on läinud üks auhinnalistest kohtadest.

Nagu eelmistelgi aastatel ootame ka sel aastal vabas vormis kirjutatud töid eesti või vene keeles. Peame kindlasti meeles ka parimate tööde juhendajaid õpetajaid.

Konkursitöid ootame hiljemalt 15. novembriks 2019 kas posti teel aadressile MINU RIIK, J.Köleri tn. 8, 10150 Tallinn või elektrooniliselt e-posti aadressile info@minuriik.ee.

Žürii teeb võistlustöödest kokkuvõtte 22. novembriks 2019. Võitjad kutsutakse Tallinnas toimuvale pidulikule vastuvõtule, kus neile antakse üle diplom ja auhind.

Auhinnafondi toetavad Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigikogu, Haridus- ja Teadusministeerium, Kodanikuhariduse programm Minu Riik, AS Tallink, Mars Eesti OÜ.

Kutsed vastuvõtule saadetakse konkursi võitjatele individuaalselt, nende nimed avaldatakse kodanikuhariduse programmi Minu Riik (www.minuriik.ee) ja RMK kodulehel.

Konkursi juhend on lisatud.

Soovime teravat sulge essee kirjutamisel!

Novembri alguses (4.-5.11) Pärnus toimuval Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitsekonverentsi kavas on üle 25 ettekande käesoleval kümnendil Eestis toimunud eri ökosüsteemide taastamistööde kogemusest ja tulemuslikkusest.

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul on taolisel tasemel esmakordselt toimuv looduskaitsekonverents koht, kus peaks kohal olema iga looduskaitsega või laiemalt keskkonnateemadega tegelev inimene.

„Kahe päeva jooksul kuuleb üle 25 ettekande, milles oma kogemusi jagavad oma valdkonna parimad. Teemasid aitavad teiste seas laiemalt avada ja konteksti panna Lauri Laanisto, Tuul Sepp, Asko Lõhmus, Liina Remm, Aveliina Helm, Kristjan Piirimäe, Valdur Mikita ja Kaija Eisto,“ loetles Kohv. „See on koht, kus arutada oma töös esile kerkinud küsimusi, kuulata teiste mõtteid ja saada tuttavaks.“

Konverentsile annab hoo sisse Eesti Maaülikooli vanemteaduri Lauri Laanisto ettekanne, mis vaatab taastamisökoloogia terminoloogiat. Uute ja kiiresti arenevate valdkondade leksika on sageli väga vabalt kasutuses, mistõttu on sageli raske arugi saada, millest ikkagi räägitakse „ökoloogilise taastamise“ sildi all. Kuidas muidu saame olla kindlad, et räägime samast asjast ja taotleme samu eesmärke.

Taastamistegevuste ettekanded on konverentsil jaotatud kolme paralleelsessiooni – siseveekogude (jõed ja järved) elupaigad, poollooduslike koosluste elupaigad ning metsade ja soodega seotud elupaigad.

Siseveekogude (jõed ja järved) sessioonis annab Külli Tammur Keskkonnaagentuurist ülevaate Sindi paisu ja teiste Pärnu jõestikus lahenduse leidnud paisude hetkeseisust. Sessioonil astuvad üles veel Ingmar Ott, Meelis Tambets, Roland Svirgsden, Kunnar Klaas, Silvia Lotman ja Maarja Vaikre.

Poollooduslike koosluste sessioonis räägib Elisabeth Prangel Tartu Ülikoolist viimastel aastatel loopealsetel toimunud ulatuslike taastamistööde tulemusel aset leidnud muutustest elurikkuses ja ökosüsteemi teenustes. Poollooduslike koosluste taastamise kogemustest räägivad ka Jaan Liira, Marika Kose, Virve Sõber, Aveliina Helm, Elisabeth Prangel, Mario Talvist, Tanel Vahter ja Rainar Kurbel.

Metsade ja soodega seotud elupaikade sessioonis kirjeldab Diana Laarmann kolleegidega Eesti Maaülikoolist Karula rahvuspargis 2000. aastal teostatud metsade looduslikkuse taastamisvõtete tulemuslikkusest. Metsade ja soode temaatikat avavad veel Mati Ilomets, Raimo Pajula, Piret Pungas‑Kohv, Marko Kohv, Renno Nellis, Anneli Palo, Riinu Rannap ja Edgar Karofeld.

Esimese päeva keskel aitab kuulajate fookust sättida Tuul Sepa ettekanne, mis vaatleb taastamistöid evolutsioonilisest aspektist. Päeva lõpus püüavad Kristjan Piirimäe ja Valdur Mikita panna osalejaid mõtlema selle üle, millised seosed on taastamistegevustel ühiskondlike protsessidega.

Konverentsi teisel päeval kuulatakse naabrite kogemusi ja vaadatakse tulevikku. Soomlaste kogemustest elupaikade taastamisel annab ülevaate Kaija Eisto Soome Metsavalitsusest. Selle üle, mida ja kui palju on põhjust (Eesti) looduses taastada, arutavad Asko Lõhmus ja Liina Remm.

Konverentsi lõpetab ühine arutelu valdkonna kõige põletavamate küsimuste üle.

Konverents toimub 4.-5. novembril 2019 Strand SPA & konverentsihotellis Pärnus.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

RMK Põlula kalakasvandus alustas tänavu juulis Eestis 19. sajandi lõpus välja surnud Atlandi tuura kasvatamisega. Esimesed 5000 kasvandikku on Narva jõkke plaanis asustada juba sel kuul.

Atlandi tuura (Acipencer oxyrinchus) arvukus on Läänemeres alates 19. sajandi lõpust ülepüügi ja muu inimtegevuse tõttu pidevalt langenud ning praeguseks on kalaliik siin välja surnud.

„Varasemal ajal oli tuur Läänemerre suubuvates suuremates jõgedes, kaasa arvatud Narva jões, laialt levinud,“ rääkis RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas „Tuur on siirdekala, kes vajab elamiseks ja paljunemiseks erinevaid veekogusid – elamiseks merd ja kudemiseks jõge. Täna on selle kalaliigi taastamiseks elupaikade tingimused taas piisavalt head.“

Tuurapopulatsioonide taastamiseks Läänemeres on moodustatud Euroopas rahvusvaheline töögrupp, mille koosseisus tegelevad Eesti tuurapopulatsiooni taastamise küsimustega Eesti Loodushoiu Keskuse teadlased Meelis Tambetsi eestvedamisel. Rahvusvahelise koostöökokkuleppe alusel tõid keskuse töötajad tänavu juulis RMK Põlula kalakasvandusse 10 000 Saksamaal asuvas keskuses kasvatud Põhja-Ameerika päritolu Atlandi tuura vastset, et saada kogemusi ja leida tehnoloogilisi lahendusi kalaliigi siinsetes oludes kasvatamiseks.

Kuna tuurad vajavad kasvamiseks ja arenemiseks soojemat vett kui Põlula allikaveelises kalakasvanduses kasutusel on, tuli katsetööde tegemiseks tõsta soojuspumba abil allikavee temperatuur 17-19 kraadini. Nüüdseks on 20 mg kaaluga vastsetest saanud kuni 5 grammised noorkalad. Ligikaudu 5000 neist on plaanis tänavu oktoobris asustada Narva jõkke. Osa kasvatatud kaladest jäetakse edasikasvatamiseks, et need individuaalmärgistega märgistatult asustada samasse jõkke edaspidi. Teated märgistatud kalade leidudest võimaldavad teadlastel uurida kalade rändeid.

Katsetööde kaugem eesmärk on taastada asustamiste abil hävinud tuurapopulatsioon Narva jões, kuni seal aastate möödudes tekib elujõuline looduslikult sigiv asurkond.

Atlandi tuura asurkonna taastamist Läänemeres käsitleb HELCOM’i Läänemere tuura kaitse ja taastamise kava. Selle töö tähtsust on rõhutatud ka mitmetes teistes rahvusvahelistes ja siseriiklikes dokumentides: EL loodusdirektiivis, Eesti Looduskaitse arengukavas ja Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskavas.

Atlandi tuur on suurekasvuline ning väga pikaealine. Andmed suurima tuura püügist pärinevad 1924. aastast: pikkus 4,6 meetrit ning kaal 365 kg.

Põlula Kalakasvatuskeskus on tänaseks tegutsenud 25 aastat ja seni ainus kalavarude taastamistöödega tegelev riiklik kalakasvandus Eestis. RMK-ga liideti Põlula Kalakasvatuskeskus 2014. aasta alguses. Alates 1997. aastast on Põlula kalakasvanduses kasvatatud ja veekogudesse asustatud kokku üle 6 miljoni mitmesuguses vanuses lõhe, meriforelli ja teiste vääriskalaliikide noorkala.

www.rmk.ee/organisatsioon/polula-kalakasvandus

Sel nädalal jõudis Ida-Virumaal Struugade maastikukaitsealal lõpule neli aastat kestnud töö ligipääsu rajamiseks Narva jõe äärsele Karoli Luhale.

Struuga tee pikendusena rajati 1,12 ulatuses uus tee ja sild, mis annab võimaluse aktiivsesse hooldusesse võtta ligikaudu 200 ha luhaniite.

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul oli senine ligipääs konstruktsiooniga, mis ei võimaldanud maahooldajatel tänapäevase tehnikaga turvaliselt silda ületada. Lisaks looduskaitseliste eesmärkidele panustab projekt ka Eesti idapiiri paremaks kontrollimiseks, kuna annab piirivalvurite masinatele ligipääsu Narva jõe kaldaaladele.

„Töö oli väljakutse nii projekteerijatele kui ehitajatele, sest tee läbib suurveest pidevalt mõjutatud jõelammi ja lahenduse eelduseks oli, et see ei tohi kahjustada looduskoosluste hüdroloogiat,“ märkis Kohv.

Tee projekteeris AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, tänuväärse sisendi andis eksperdina Tallinna Tehnikakõrgkoolist Martti Kiisa. Ehitustööd teostas OÜ Nordpont. Tööde maksumus oli 585 000 eurot, millest 15% kattis RMK oma eelarvest ja ülejäänud rahastati Ühtekuuluvusfondist.

Valik pilte teest ja sillast on leitavad siit: https://www.flickr.com/photos/riigimets/albums/72157710929813776

Riigimetsa Majandamise Keskus alustas sügisese metsaistutusega, samuti on kätte jõudnud noore metsa hooldamistööde kõrgaeg. Kasvama pannakse miljon kuuske ning noore metsa hooldust tehakse kokku 42 500 hektaril.

RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul suurenes seoses eelmise suve põuakahjustustega sel kevadel metsauuenduse täiendamise vajadus. „Meie eesmärgiks on uuendada kõik raiesmikud sobivaima puuliigiga ka siis, kui see nõuab meilt lisapingutust kahjustuste likvideerimisel. Kokku istutame käesoleval aastal 22 miljonit taime, mis on kavandatust ligi 1 miljon rohkem. Hea tööde planeerimine ja taimede parem väljatulek taimlast võimaldas ka metsastada pea 300 hektarit alasid, kus varem pole metsa kasvanud ehk väheväärtuslikud rohumaad ja põõsastikud,“ rääkis Väät.

RMK on sügisel kuuski istutanud viimasel kaheksal aastal ning tulemused on olnud head. Sügisesed tingimused kuuskede istutamiseks on soodsad, sest on piisavalt niiskust ja pole nii kuuma päikest, samuti on taimede transport ja hoidmine väiksema riskiga. Ühtlasi aitab see hajutada ka töökoormust kevadisel metsauuendamise perioodil.

Ka käesoleval aastal töötab riigimetsas uudne istutusmasin, mille käigus tehakse ühe võttega ära nii maapinna ettevalmistus kui ka istutamine – esmalt tehakse ekskavaatori noole külge kinnitatud spetsiaalkopaga istutamiseks sobilik mätas ning sama töövõttega paigaldatakse istutuspeaga mättale taim. Istutusmasin on alates juunikuust pannud maha juba ligi 200 000 taime kokku 100 hektaril masin jätkab töötamist ka sügisel. Masin annab võimaluse uuendada alasid, kus inimesel oleks väga keeruline töötada või kus juurdepääs on raskendatud.

Väädi sõnul on istutatud taimede arv oluline näitaja, kuid palju tähtsam on nende alade hooldamine ja taimede kasvatamine noorendikuks. „Männiga uuendatud alasid hooldatakse esimestel aastatel isegi kaks korda. 2019. aastal teeme metsauuenduse hooldamist ehk aitame väiksed taimed rohust välja kokku 24 000 hektaril ja parandame valgustusraiega noorte puude kasvutingimusi 18 500 hektaril. Kokku hooldame noort metsa 42 500 hektaril, mis on võrdne kahekordse Muhumaa pindalaga,“ rääkis Väät.

Sügis on metsakasvatajate jaoks ka aeg, kus tehakse juba planeeringuid ja ettevalmistusi järgmise aasta istutustöödeks. Teisel poolaastal tehakse maapinna ettevalmistustöid istutuseks 8900 hektaril. Ligi 1800 hektarit lehtpuudele sobilikke kasvukohti jäetakse looduslikule uuenemisele, kuid ka nende alade ülevaatus ja hooldamine on vajalikud, et tagada seal uue metsapõlve kasvamine.

Enamik metsakasvatustöid teevad riigimetsas RMK lepingupartnerid, selleks tarbeks saab hooajalist või aastaringset tööd ligi 2000 inimest. Metsakasvatuslike tööde planeerimisega ja tööde korraldamisega tegeleb RMK metsakasvatustalituses 31 metsakasvatajat, lisaks teeb igapäevaselt metsakasvatuslikke töid 135 talituse enda raietöölist.

Metsakasvatuse tulemuslikkust näitab see, kas soovitud aja jooksul on raiesmik uuenenud ning seda hinnatakse aasta lõpus. „Peamine on tagada, et ala uueneb valitud eesmärgipuuliigiga. Hiljemalt 5 aastat peale lageraiet peab raiesmikul hektari kohta kasvama vähemalt 0,5 meetri kõrguseid kuuski üle 1000 ja mände 1500 või 1 meetri kõrguseid lehtpuid üle 1500. Selle alusel saame öelda, et raiesmik on uuenenud, istutatud taimed on hooldatud ja väljakasvatatud ja tegemist on noore metsaga. Käesoleval aastal on meie uuenenuks arvestamise eesmärgiks saavutada vähemalt 9000 hektarit,“ selgitas Väät.

RMK jätkab teist aastat järjest ka suuremahuliste ulukitõrjetöödega, mille käigus pritsitakse noori mände veel ja lambarasval põhineva loodusliku vahendiga, mis peletab loomi taime söömast. Pritsimistöid on planeeritud teha ligi 2500 hektaril. Et hoida eemal noori puid ohustavaid männikärsakaid, pandi tänavu kasvama rekordilised 4,5 miljonit loodusliku biovaha ja liimiga kaitstud taime. Need abinõud võimaldavad istutada ühele hektarile 3500 männitaime asemel 3200 ja 2000 kuusetaime asemel 1800, ehk uuendada suuremat pindala riigimetsas.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.