RMK kutsub eeloleval nädalavahetusel kõiki metsa jõulukuuske tooma ning tuletab meelde, et kolmapäevasest tormist räsitud piirkondades tasub olla ettevaatlik elektriliinide läheduses.

RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul raputas seekordne torm metsi siiski oluliselt vähem kui oktoobrilõpu oma. “Siin-seal võivad olla puud pikali kukkunud ning tavalisest ettevaatlikum tasub olla elektriliinide läheduses eeskätt Harjumaa idaosas, Jõgevamaal ja Viljandimaal, mida torm enim puudutas,” sõnas Sepp.

Elektrilevi elektriliinide asukohad on ära märgitud riigimetsa kaardil, mille leiab RMK äpist ja veebilehelt www.rmk.ee/kuuseke. Kui muidu suunab RMK inimesi kuuske otsima muuhulgas just elektriliinide alla, siis tormist kahjustatud piirkondades võiks jõulukuuske otsida pigem kraavide ja teede äärtest ning vana metsa alt. Märgates kusagil mahakukkunud liinijuhet või liinile kukkunud puud, ei tohi sellele lähemale minna ning tuleks helistada Elektrilevi rikkenumbril 1343. RMK tuletab ka meelde, et kuuske ei tohi võtta metsanoorendikust ega kaitsealalt. Enda asukohta aitab metsas positsioneerida RMK äpp.

Eelmiste aastate kogemus ütleb, et kõige enam toovad Eesti inimesed metsast jõulupuid pühadele eelneval nädalavahetusel ning 23. ja 24. detsembril. “Sobiva jõulukuuse otsimine on hea põhjus ka pühade ajal metsa minna. Lisaks kuusele saab punased põsed ja hea tuju ning mine tea, ehk näeb isegi lund,” soovitas RMK peametsaülem Andres Sepp.

RMK pakub riigimetsast jõulukuuse toomise võimalust alates aastast 2008, kuuse hind on püsinud sama kogu euro-aja: kuni 1-meetrine puu maksab 3 eurot, 1-2meetrine 8 eurot ning 2-3meetrine 13 eurot. Kuuse eest tuleb maksta enne selle maha võtmist, tasuda saab mobiili- või pangamaksega. Makse tegemist tõendav SMS või maksekorralduse kinnitus peab metsas kaasas olema, seda kontrollivad pisteliste reidide käigus RMK ja Keskkonnainspektsiooni töötajad.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust. RMK hoole all on ligi 30% Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest.

Lisainfo:
Andres Sepp
RMK peametsaülem
andres.sepp@rmk.ee
505 5932

www.rmk.ee/kuuseke
www.facebook.com/riigimets


Kaader jõuluklipist Ago Andersoniga peaosas

RMK
ootab detsembris kõiki riigimetsa endale jõulupuud valima. Sobiva koha aitab
leida RMK mobiilirakendus, mida kasutades saab metsas nii enda asukohta positsioneerida
kui ka jõulupuu eest maksta.

RMK
peametsaülema Andres Sepa sõnul liidab jõuluaeg pereliikmeid ja
põlvkondi. “Looduses veedetud aeg kindlasti rikastab inimest
ning ühiselt metsast toodud kuusepuul on juures emotsionaalne
lisaväärtus,” sõnas Sepp. Selle sõnumiga
haakub ka RMK tänavune jõuluklipp Ago Andersoniga peaosas, mida saab
vaadata siit.   

Kuuske
tohib riigimetsast võtta kohtadest, kust tal pole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide äärest, vana metsa alt, aga
ka elektriliinide alt. Sel aastal on riigimetsa kaardil uuendusena esile toodud
Elektrilevi elektriliinide asukohad. Riigimetsa kaardi leiab RMK
mobiilirakendusest ja kodulehelt www.rmk.ee/kuuseke.  

Kuuske
ei tohi võtta metsanoorendikust
ega kaitsealalt. Metsanoorendiku tunneb ära
selle järgi, et puud on korrapäraselt hooldatud
ning enamasti ühekõrgused. Kaitsealad on riigimetsa
kaardil pruuni tooniga välja toodud ja piiritletud ning on looduses ka
valdavalt siltidega tähistatud. 

Kuuse hind
on sama, mis ta on olnud kogu euro-aja: kuni 1-meetrine puu maksab 3 eurot,
1-2meetrine 8 eurot ning 2-3meetrine 13 eurot. Osta saab ka pikemaid kuuski,
hinnad on välja toodud RMK kodulehel. Kuuse eest tuleb maksta enne selle maha
võtmist, tasuda saab mobiili- või pangamaksega. Makse tegemist tõendav SMS või
maksekorralduse kinnitus peab metsas kaasas olema, seda kontrollivad pisteliste
reidide käigus RMK ja Keskkonnainspektsiooni töötajad. 

RMK pakub
riigimetsast jõulukuuse toomise võimalust alates aastast 2008. Jõulukuuskede
müük pole RMK jaoks tulu teenimise viis, vaid üks võimalus inimesi ka talvel
loodusesse kutsuda ning omapoolne panus aitamaks elus hoida kena vana kommet.
Omalt poolt kingib RMK jõulukuused kõigile asenduskodudele, kes seda soovivad,
samuti ehib riigimetsast pärit jõulupuu mitmete ühiskondlike institutsioonide
ruume.  

Presidendi
kantselei hoone ette (A. Weizenbergi 39) kerkib täna jõulumets, millega
on kogu detsembrikuu jooksul oodatud tutvust tegema kõik soovijad.
Hariduslik jõulumets kannab sõnumit põlvkondade vahelisest sidemest – nii nagu
metsas on oma roll igas vanuses puudel, on ka inimühioskonnas oma panus anda
igal põlvkonnal. Presidendi kantselei ja RMK ühisjõul valmiv jõulumets avatakse
Kadriorus täna, 6. detsembril kell 15.30 ning jääb avatuks 6. jaanuarini. 

RMK
on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja,
kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile
metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab
loodusharidust. RMK hoole all on ligi 30% Eestimaast, seal asub 47% Eesti
metsadest.  

Lisainfo:
Andres Sepp
RMK peametsaülem
andres.sepp@rmk.ee
505 5932  

www.rmk.ee/kuuseke
www.facebook.com/riigimets

RMK sulges külastajate ohutuse tagamiseks Kiidjärve-Kooraste
puhkealal asuva Suure Taevaskoja silla, puhkeala külastamisel palume jälgida
suunavaid silte.


RMK Lõuna-Eesti piirkonna teabejuhi
Heli Nestra sõnul on kogu puhkeala külastajatele endiselt avatud. „Huvilistel,
kes soovivad kõiki maalilisi vaatamisväärsusi külastada, palume varuda
tavalisest rohkem aega, sest mõne vaatamisväärsuse juurde tuleb liikuda rajal
edasi-tagasi,“ selgitas ta.  

Looduses liikumine on praegu
korraldatud suunavate noolte abil, peagi jõuavad maastikule ka rajapõhised liikumisskeemid.
 

RMK viib hetkel läbi
Taevaskodade matkaraja sildade projekteerimistöid, Suure Taevaskoja juurde
viiva silla rekonstrueerimistööd toimuvad 2020. aastal. 

Lisainfo:
Heli Nestra
RMK Lõuna-Eesti piirkonna teabejuht
Tel +372 517 5160
E-post heli.nestra@rmk.ee

Reedel, 15. novembril
kell 16 avatakse RMK Tallinna kontori aatriumis loodusfotode näitus
“Kopral kodu kaldavees”. Näitusele jõudnud 64 tööd tutvustavad
tänavust aasta looma ja tema tegevusjälgi looduses.

Fotonäitusel näeb, kui vägev ehitusmeister on kobras
ning kui paljudele liikidele ta elupaiku loob. Koprauurija Nikolai Laanetu
kõneleb kopra käekäigust Eestis ja sellest, miks looma arvukus langeb.

„Rohkem kui poolteist sajandit tagasi liigse küttimise
tagajärjel Eestist kadunud kobras taasasustati siia 20. sajandi teisel poolel. Viimane
kobras kütiti Eestist teadaolevalt 1841 – eks see oli kopra nahk ja nõre, mille
väärtust hinnati ülikõrgeks ning kopra liha, mis maitses hästi,“ rääkis kopra käekäigust
fotovõistluse eestvedaja Helen Arusoo MTÜ-st Aasta loom.

Kobras jõudis siia tagasi 1950. aastatel, olles meie
mailt puudu üle 100 aasta. Kopra tulekust oli kohalikul loodusel ainult
võita, sest kobras on meister looma uusi elupaiku: sopistama kaldaserva, rajama
urge ja varjekohti. Ta paisutab vett ning ehitab tammi, tassib kokku kuhila, mille
ääres nii mõnigi liik kenasti söönuks saab.

Sügisel toimunud fotovõistlusele laekus 335 fotot,
millest näitusele valiti 64.

Avamisel jagavad žürii väljavalitud piltidele auhindu
Eesti Terioloogia Selts, RMK, Tallinna Loomaaia Sõprade Selts, Eesti Jahimeeste
Selts, ajakiri „Eesti Jahimees“,
Professional Sound Source PROSS OÜ ja Looduskalender.

Näitus jääb aadressil
RMK Tallinna kontor, Toompuiestee 24 avatuks 31. jaanuarini 2020.

RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas oktoobrikuu alguses Põhja-Eesti jõgedesse ning Pärnu jõkke kokku üle 212 000 lõhe, siia ja tuura noorkala.

 
Foto: Aldis Toome
Foto: Aldis Toome

Lõheasurkondade taastamise eesmärgil asustati Põlulast tänavu sügisel Valgejõkke 6400 ja Pärnu jõkke 6300 kahesuvist noorkala keskmise kaaluga 66,4 grammi. Aasta nooremaid, ühesuviseid lõhe noorkalu keskmise kaaluga 5,8 grammi asustati kokku 164 300 isendit, neist Liivi lahe päritoluga kalu Pärnu jõkke 112 500 ja Kunda jõe päritolu kalu Valgejõkke 35 200, Purtse jõkke 10 700 ja Pühajõkke 5900 isendit. 

Nagu viimasel kolmel aastalgi, kasvatati Põlulas võimaluste piires Pärnu poolsiirdesiia noorkalu. Tänavu sügisel asustati Pärnu jõkke 30 300 samasuvist noorkala keskmise kaaluga 21,7 grammi. Kõik siiad olid märgistatud rasvauime äralõikamisega. See võimaldab neid hiljem eristada looduses koorunuist.  

Esmakordselt katsetati atlandi tuura noorkalade kasvatamist. Eesti Loodushoiu Keskuse abiga toodi tuura vastsed juulikuu lõpus Saksamaal asuvast paljundamiskeskusest Põlulasse ja kasvatati siin elujõulisemaks. Kalakesed kosusid hästi – kahe kuuga kasvasid 20 mg raskused vastsed 1,1 grammi kaaluvateks ühesuvisteks. Nendest viidi 4800 isendit Narva jõkke, väiksem osa jäeti kasvandusse edasikasvatamiseks. 

Atlandi tuur oli kunagi Läänemeres tähtis kalapüügiobjekt, kes toitus meres ja kudes  suuremates jõgedes, kaasa arvatud Narva jões. Nüüdseks on tema looduslik populatsioon Euroopas täielikult hävinud. Atlandi tuura asurkonna taastamiseks Läänemeres on moodustatud rahvusvaheline töörühm. 

Kasvatatud kalade tervislikku seisundit uuritakse regulaarselt Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. Bioohutusnõuete täitmist kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet. Asustamisloa andis välja Keskkonnaamet. 

Hävinud või nõrkadest populatsioonidest pärit kalaliikide noorkalade kasvatamine ja asustamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava alusel. Lähiaastatel on plaanis suurendada siia  ja tuura asustamismahtusid. Lõhe olukord Soome lahte suubuvates jõgedes on paranenud ning suuremat tähelepanu pööratakse nüüd Pärnu jõe lõheasurkonna taastamisele. 

Põlula Kalakasvatuskeskus on tänaseks tegutsenud 25 aastat ja seni ainus kalavarude taastamistöödega tegelev riiklik kalakasvandus Eestis. RMK-ga liideti Põlula Kalakasvatuskeskus 2014. aasta alguses. Alates 1997. aastast on Põlula kalakasvanduses kasvatatud ja veekogudesse asustatud kokku ligikaudu 6,5 miljonit mitmesuguses vanuses lõhe, meriforelli, jõeforelli ja siia noorkala.   

Lisainfo: Kunnar Klaas RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja
Tel: +372 527 8245
E-post: kunnar.klaas@rmk.ee

XVIII esseekonkursil on osalema kutsutud üldhariduskoolide 9.-12. klassi
õpilased üle Eesti. Selle aasta essee teema on “Metsa roll minu
elus“.

Seitsmeteistkümne aasta jooksul on Minu Riik poolt korraldatud esseekonkursid olnud väga menukad: eelmistel aastatel on laekunud kodanikpäeva esseekonkursile kokku üle 4000 võistlustöö pea kõikidest üldhariduskoolidest üle vabariigi. Tublimad kirjutajad on olnud läbi aastate Tallinna, Tartu, Sillamäe, Kohtla-Järve koolidest, silma on paistnud ka Uhtna Põhikool Lääne-Virumaalt, kuhu järjest mitu aastat on läinud üks auhinnalistest kohtadest.
Nagu eelmistelgi aastatel ootame ka sel aastal vabas vormis kirjutatud töid eesti või vene keeles. Peame kindlasti meeles ka parimate tööde juhendajaid õpetajaid.
Konkursitöid ootame hiljemalt 15. novembriks 2019 kas posti teel aadressile MINU RIIK, J.Köleri tn. 8, 10150 Tallinn või elektrooniliselt e-posti aadressile info@minuriik.ee.
Žürii teeb võistlustöödest kokkuvõtte 22. novembriks 2019. Võitjad kutsutakse Tallinnas toimuvale pidulikule vastuvõtule, kus neile antakse üle diplom ja auhind.
Auhinnafondi toetavad Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigikogu, Haridus- ja Teadusministeerium, Kodanikuhariduse programm Minu Riik, AS Tallink, Mars Eesti OÜ.

Kutsed vastuvõtule saadetakse konkursi võitjatele individuaalselt, nende nimed avaldatakse kodanikuhariduse programmi Minu Riik (www.minuriik.ee) ja RMK kodulehel.

Konkursi juhend on lisatud.
Soovime teravat sulge essee kirjutamisel!
Lisainformatsioon:

Toivo Keva
kodanikuhariduse programmi
Minu Riik tegevjuht,

korraldustoimkonna liige
Telefon:  5032843
e-posti aadress: info@minuriik.ee

Novembri
alguses (4.-5.11) Pärnus toimuval Riigimetsa Majandamise Keskuse
looduskaitsekonverentsi kavas on üle 25 ettekande käesoleval kümnendil Eestis
toimunud eri ökosüsteemide taastamistööde kogemusest ja
tulemuslikkusest.  

RMK
looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul on taolisel tasemel
esmakordselt toimuv looduskaitsekonverents koht, kus peaks kohal olema iga
looduskaitsega või laiemalt keskkonnateemadega tegelev inimene.  

„Kahe
päeva jooksul kuuleb üle 25 ettekande, milles oma kogemusi jagavad oma
valdkonna parimad. Teemasid aitavad teiste seas laiemalt avada ja konteksti
panna Lauri Laanisto, Tuul Sepp, Asko Lõhmus, Liina Remm, Aveliina Helm,
Kristjan Piirimäe, Valdur Mikita ja Kaija Eisto,“ loetles Kohv. „See on koht,
kus arutada oma töös esile kerkinud küsimusi, kuulata teiste mõtteid ja saada
tuttavaks.“ 

Konverentsile
annab hoo sisse Eesti Maaülikooli vanemteaduri Lauri Laanisto ettekanne, mis
vaatab taastamisökoloogia terminoloogiat. Uute ja kiiresti arenevate valdkondade
leksika on sageli väga vabalt kasutuses, mistõttu on sageli raske arugi saada,
millest ikkagi räägitakse „ökoloogilise taastamise“ sildi all. Kuidas muidu
saame olla kindlad, et räägime samast asjast ja taotleme samu eesmärke. 

Taastamistegevuste
ettekanded on konverentsil jaotatud kolme paralleelsessiooni – siseveekogude
(jõed ja järved) elupaigad, poollooduslike koosluste elupaigad ning metsade ja
soodega seotud elupaigad.  

Siseveekogude
(jõed ja järved) sessioonis annab Külli Tammur Keskkonnaagentuurist ülevaate
Sindi paisu ja teiste Pärnu jõestikus lahenduse leidnud paisude hetkeseisust. Sessioonil
astuvad üles veel Ingmar Ott, Meelis Tambets, Roland Svirgsden, Kunnar Klaas,
Silvia Lotman ja Maarja Vaikre.
 

Poollooduslike
koosluste sessioonis räägib Elisabeth Prangel Tartu Ülikoolist viimastel
aastatel loopealsetel toimunud ulatuslike taastamistööde tulemusel aset leidnud
muutustest elurikkuses ja ökosüsteemi teenustes. Poollooduslike koosluste
taastamise kogemustest räägivad ka Jaan Liira, Marika Kose, Virve Sõber,
Aveliina Helm, Elisabeth Prangel, Mario Talvist, Tanel Vahter ja Rainar Kurbel.
 

Metsade
ja soodega seotud elupaikade sessioonis kirjeldab Diana Laarmann
kolleegidega Eesti Maaülikoolist Karula rahvuspargis 2000. aastal
teostatud metsade looduslikkuse taastamisvõtete tulemuslikkusest. Metsade
ja soode temaatikat avavad veel Mati Ilomets, Raimo Pajula, Piret Pungas‑Kohv,
Marko Kohv, Renno Nellis, Anneli Palo, Riinu Rannap ja Edgar Karofeld.  

Esimese
päeva keskel aitab kuulajate fookust sättida Tuul Sepa ettekanne, mis vaatleb
taastamistöid evolutsioonilisest aspektist. Päeva lõpus püüavad Kristjan
Piirimäe ja Valdur Mikita panna osalejaid mõtlema selle üle, millised seosed on
taastamistegevustel ühiskondlike protsessidega. 

Konverentsi
teisel päeval kuulatakse naabrite kogemusi ja vaadatakse tulevikku. Soomlaste
kogemustest elupaikade taastamisel annab ülevaate Kaija Eisto Soome
Metsavalitsusest. Selle üle, mida ja kui palju on põhjust (Eesti) looduses
taastada, arutavad Asko Lõhmus ja Liina Remm.  

Konverentsi
lõpetab ühine arutelu valdkonna kõige põletavamate küsimuste üle. 

Konverents
toimub 4.-5. novembril 2019 Strand SPA & konverentsihotellis Pärnus.

Konverentsile
registreerimine on avatud kuni 28. oktoobrini. Programmi ja registreerimisvormi
leiab siit: https://rmk.ee/metsa-majandamine/looduskaitsetood/looduskaitsekonverents-2019 

RMK
ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast,
seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste
mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa,
hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses
liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust. 

Lisainfo:

Kaupo
Kohv
RMK looduskaitseosakonna juhataja
kaupo.kohv@rmk.ee 
Tel. 5349 7924 

RMK Põlula kalakasvandus alustas tänavu juulis Eestis 19. sajandi lõpus välja surnud Atlandi tuura kasvatamisega. Esimesed 5000 kasvandikku on Narva jõkke plaanis asustada juba sel kuul.  


Atlandi tuur. Foto: Jelizaveta Gross
Atlandi tuur. Foto: Jelizaveta Gross

Atlandi tuura (Acipencer oxyrinchus) arvukus on Läänemeres alates 19. sajandi lõpust ülepüügi ja muu inimtegevuse tõttu pidevalt langenud ning praeguseks on kalaliik siin välja surnud.

„Varasemal ajal oli tuur Läänemerre suubuvates suuremates jõgedes, kaasa arvatud Narva jões, laialt levinud,“ rääkis RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas „Tuur on siirdekala, kes vajab elamiseks ja paljunemiseks erinevaid veekogusid – elamiseks merd ja kudemiseks jõge. Täna on selle kalaliigi taastamiseks elupaikade tingimused taas piisavalt head.“

Tuurapopulatsioonide taastamiseks Läänemeres on moodustatud Euroopas rahvusvaheline töögrupp, mille koosseisus tegelevad Eesti tuurapopulatsiooni taastamise küsimustega Eesti Loodushoiu Keskuse teadlased Meelis Tambetsi eestvedamisel. Rahvusvahelise koostöökokkuleppe alusel tõid keskuse töötajad tänavu juulis RMK Põlula kalakasvandusse 10 000 Saksamaal asuvas keskuses kasvatud Põhja-Ameerika päritolu Atlandi tuura vastset, et saada kogemusi ja leida tehnoloogilisi lahendusi kalaliigi siinsetes oludes kasvatamiseks.

Kuna tuurad vajavad kasvamiseks ja arenemiseks soojemat vett kui Põlula allikaveelises kalakasvanduses kasutusel on, tuli katsetööde tegemiseks tõsta soojuspumba abil allikavee temperatuur 17-19 kraadini. Nüüdseks on 20 mg kaaluga vastsetest saanud kuni 5 grammised noorkalad. Ligikaudu 5000 neist on plaanis tänavu oktoobris asustada Narva jõkke. Osa kasvatatud kaladest jäetakse edasikasvatamiseks, et need individuaalmärgistega märgistatult asustada samasse jõkke edaspidi. Teated märgistatud kalade leidudest võimaldavad teadlastel uurida kalade rändeid.

Katsetööde kaugem eesmärk on taastada asustamiste abil hävinud tuurapopulatsioon Narva jões, kuni seal aastate möödudes tekib elujõuline looduslikult sigiv asurkond.

Atlandi tuura asurkonna taastamist Läänemeres käsitleb HELCOM’i Läänemere tuura kaitse ja taastamise kava. Selle töö tähtsust on rõhutatud ka mitmetes teistes rahvusvahelistes ja siseriiklikes dokumentides: EL loodusdirektiivis, Eesti Looduskaitse arengukavas ja Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskavas.

Atlandi tuur on suurekasvuline ning väga pikaealine. Andmed suurima tuura püügist pärinevad 1924. aastast: pikkus 4,6 meetrit ning kaal 365 kg.

Põlula Kalakasvatuskeskus on tänaseks tegutsenud 25 aastat ja seni ainus kalavarude taastamistöödega tegelev riiklik kalakasvandus Eestis. RMK-ga liideti Põlula Kalakasvatuskeskus 2014. aasta alguses. Alates 1997. aastast on Põlula kalakasvanduses kasvatatud ja veekogudesse asustatud kokku üle 6 miljoni mitmesuguses vanuses lõhe, meriforelli ja teiste vääriskalaliikide noorkala.  

Lisainfo:
Kunnar Klaas
RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja
kunnar.klaas@rmk.ee
Tel. 5278245
www.rmk.ee/organisatsioon/polula-kalakasvandus

Sel nädalal jõudis Ida-Virumaal Struugade maastikukaitsealal lõpule neli aastat kestnud töö ligipääsu rajamiseks Narva jõe äärsele Karoli Luhale.

Struuga tee pikendusena rajati 1,12 ulatuses uus tee ja sild, mis annab võimaluse aktiivsesse hooldusesse võtta ligikaudu 200 ha luhaniite.

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul oli senine ligipääs konstruktsiooniga, mis ei võimaldanud maahooldajatel tänapäevase tehnikaga turvaliselt silda ületada. Lisaks looduskaitseliste eesmärkidele panustab projekt ka Eesti idapiiri paremaks kontrollimiseks, kuna annab piirivalvurite masinatele ligipääsu Narva jõe kaldaaladele.

„Töö oli väljakutse nii projekteerijatele kui ehitajatele, sest tee läbib suurveest pidevalt mõjutatud jõelammi ja lahenduse eelduseks oli, et see ei tohi kahjustada looduskoosluste hüdroloogiat,“ märkis Kohv.

Tee projekteeris AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, tänuväärse sisendi andis eksperdina Tallinna Tehnikakõrgkoolist Martti Kiisa. Ehitustööd teostas OÜ Nordpont. Tööde maksumus oli 585 000 eurot, millest 15% kattis RMK oma eelarvest ja ülejäänud rahastati Ühtekuuluvusfondist.

Valik pilte teest ja sillast on leitavad siit: https://www.flickr.com/photos/riigimets/albums/72157710929813776


Riigimetsa Majandamise
Keskus alustas sügisese metsaistutusega, samuti on kätte jõudnud noore metsa
hooldamistööde kõrgaeg. Kasvama pannakse miljon kuuske ning noore metsa hooldust
tehakse kokku 42 500 hektaril.

RMK
metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul suurenes seoses eelmise suve
põuakahjustustega sel kevadel metsauuenduse täiendamise vajadus. „Meie
eesmärgiks on uuendada kõik raiesmikud sobivaima puuliigiga ka siis, kui see
nõuab meilt lisapingutust kahjustuste likvideerimisel. Kokku istutame
käesoleval aastal 22 miljonit taime, mis on kavandatust ligi 1 miljon rohkem.
Hea tööde planeerimine ja taimede parem väljatulek taimlast võimaldas ka
metsastada pea 300 hektarit alasid, kus varem pole metsa kasvanud ehk
väheväärtuslikud rohumaad ja põõsastikud,“ rääkis Väät.
 

RMK
on sügisel kuuski istutanud viimasel kaheksal aastal ning tulemused on olnud
head. Sügisesed tingimused kuuskede istutamiseks on soodsad, sest on piisavalt
niiskust ja pole nii kuuma päikest, samuti on taimede transport ja hoidmine
väiksema riskiga. Ühtlasi aitab see hajutada ka töökoormust kevadisel
metsauuendamise perioodil. 

Ka
käesoleval aastal töötab riigimetsas uudne istutusmasin, mille käigus tehakse
ühe võttega ära nii maapinna ettevalmistus kui ka istutamine – esmalt tehakse
ekskavaatori noole külge kinnitatud spetsiaalkopaga istutamiseks sobilik mätas
ning sama töövõttega paigaldatakse istutuspeaga mättale taim. Istutusmasin on
alates juunikuust pannud maha juba ligi 200 000 taime kokku 100 hektaril,
masin jätkab töötamist ka sügisel. Masin annab võimaluse uuendada alasid, kus
inimesel oleks väga keeruline töötada või kus juurdepääs on raskendatud.  

Väädi
sõnul on istutatud taimede arv oluline näitaja, kuid palju tähtsam on nende
alade hooldamine ja taimede kasvatamine noorendikuks. „Männiga uuendatud alasid
hooldatakse esimestel aastatel isegi kaks korda. 2019. aastal teeme
metsauuenduse hooldamist ehk aitame väiksed taimed rohust välja kokku
24 000 hektaril ja parandame valgustusraiega noorte puude kasvutingimusi
18 500 hektaril. Kokku hooldame noort metsa 42 500 hektaril, mis on
võrdne kahekordse Muhumaa pindalaga,“ rääkis Väät.  

Sügis
on metsakasvatajate jaoks ka aeg, kus tehakse juba planeeringuid ja
ettevalmistusi järgmise aasta istutustöödeks. Teisel poolaastal tehakse
maapinna ettevalmistustöid istutuseks 8900 hektaril. Ligi 1800 hektarit
lehtpuudele sobilikke kasvukohti jäetakse looduslikule uuenemisele, kuid ka
nende alade ülevaatus ja hooldamine on vajalikud, et tagada seal uue metsapõlve
kasvamine.  

Enamik
metsakasvatustöid teevad riigimetsas RMK lepingupartnerid, selleks tarbeks saab
hooajalist või aastaringset tööd ligi 2000 inimest. Metsakasvatuslike tööde
planeerimisega ja tööde korraldamisega tegeleb RMK metsakasvatustalituses 31
metsakasvatajat, lisaks teeb igapäevaselt metsakasvatuslikke töid 135 talituse
enda raietöölist. 

Metsakasvatuse
tulemuslikkust näitab see, kas soovitud aja jooksul on raiesmik uuenenud ning
seda hinnatakse aasta lõpus. „Peamine on tagada, et ala uueneb valitud
eesmärgipuuliigiga. Hiljemalt 5 aastat peale lageraiet peab raiesmikul hektari
kohta kasvama vähemalt 0,5 meetri kõrguseid kuuski üle 1000 ja mände 1500 või 1
meetri kõrguseid lehtpuid üle 1500. Selle alusel saame öelda, et raiesmik on
uuenenud, istutatud taimed on hooldatud ja väljakasvatatud ja tegemist on noore
metsaga. Käesoleval aastal on meie uuenenuks arvestamise eesmärgiks saavutada
vähemalt 9000 hektarit,“ selgitas Väät.  

RMK
jätkab teist aastat järjest ka suuremahuliste ulukitõrjetöödega, mille käigus
pritsitakse noori mände veel ja lambarasval põhineva loodusliku vahendiga, mis
peletab loomi taime söömast. Pritsimistöid on planeeritud teha ligi 2500
hektaril. Et hoida eemal noori puid ohustavaid männikärsakaid, pandi
tänavu kasvama rekordilised 4,5 miljonit loodusliku biovaha ja liimiga kaitstud
taime. Need abinõud võimaldavad istutada ühele hektarile 3500 männitaime asemel
3200 ja 2000 kuusetaime asemel 1800, ehk uuendada suuremat pindala riigimetsas.
 

RMK
ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast,
seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste
mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa,
hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses
liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust. 

Lisainfo:
Toomas
Väät
RMK
metsakasvatustalituse juhataja
toomas.vaat@rmk.ee
Tel.
520 5734