Taastamistööde tulemusel kujunevad kuivendatud maadest ja endistest turbakaevandusaladest taas sood.

„Taastame soid, sest sood on elupaigaks mitmetele haruldastele liikidele, näiteks käpalistele, rabapüüle ja kaljukotkale. Sood tagavad stabiilse veevaru ja -kvaliteedi ning vähendavad maastiku tuleohtlikkust. Lisaks on sood ühed maismaa kõige efektiivsemad süsinikku talletavad ökosüsteemid, kuid seda ainult nii kaua, kuni nad on veega küllastunud,“ selgitas RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv taastamistööde olulisust.

Tänavu jõuab RMK taastamistöödega lõpusirgele üheksas soos ja endisel turba kaevandusalal – kokku 3217 hektaril. Suurimad sood, kus tööd lõppesid, asuvad Kikepera looduskaitsealal – Saessaare raba (1095 ha) ja Kauni raba (584 ha). Juba mullu said taastamistööd valmis Kikepera rabas Soomaa rahvuspargis ning tänavu valminud töid saab pidada ajaloolise Kikepera raba taastamistööde jätkuks.

„Maastiku tasemel on tegu mastaapse ettevõtmisega, kus kuivenduse mõju on vähendatud kunagise suure Kikepera soostiku veel säilinud kõige väärtuslikemates ja esinduslikemates osades,“ tõdes RMK looduskaitsetööde juht Priit Voolaid. Tema sõnul on Maa-ameti 1950. aastate kaardilt näha, kui suur soomassiiv seal tollal laius ning on aimata, kui märg see piirkond oli.

Voolaiu sõnul tähendavadki taastamistööd seda, et pööratakse tagasi see, mida inimene kunagi on rabade kuivendamiseks teinud – suletakse kraavid, et vesi kuivemaks muudetud aladel tõuseks maapinna lähedale. Tööde eesmärk ei ole ennistada täpselt kunagist olukorda, vaid luua tingimused soo edasiseks arenguks.

Üksikutel juhtudel on soode taastamisel vajalik raiuda ka kuivenduse tagajärjel sinna kasvanud tihedat metsa. Puud kasutavad suvel kasvuks palju vett ja takistavad valguse jõudmist maapinnale, kuid lagesoo elupaigad vajavad taastumiseks kõrget veetaset ja valgust.
Endistel turbakaevandusaladel on taastumise kiirendamiseks laotatud ka turbasammalt – sel aastal tehti seda Võrumaal asuvas Ess-soos, eelmisel aastal aga Pärnumaal Maima jääksoos.

Ess-soo on ka üks suurimaid soid, kus taastamistööd tänavu lõpule jõudsid, kokku 158 hektaril.

Taastatud veerežiim Rongu rabas. Foto: Priit Voolaid

Taastamistööd saavad sel aastal lõpule veel näiteks Võrumaal Keretü rabas (491 ha), Pärnumaal Rongu rabas (333 ha), Paadrema madalsoos (225 ha) ning Ida-Virumaal Selisoo idaservas (171 ha).
„Ega nüüd ole suurt muud teha, kui jälgida, kuidas loodus taastatud aladel oma tööd teeb. Samuti jälgime teadlaste abiga erinevates taastatud jääksoodes, näiteks Ess-soos, millised kraavide sulgemise lahendused on jääksoode veerežiimi taastamisel kõige tulemuslikumad,“ rääkis Voolaid.

Kümne aasta jooksul on RMK taastanud ligi 17 000 hektarit sooelupaiku ning tööde maht ei vähene ka järgnevatel aastatel. RMK on Eesti suurim looduskaitsetööde tegija.


Lisainfo:
Priit Voolaid
RMK looduskaitsespetsialist
+372 5681 0925
priit.voolaid@rmk.ee

Kristiina Viiron
RMK kommunikatsioonispetsialist
+372 5199 1549
kristiina.viiron@rmk.ee

Rahvusvahelise metsasertifitseerimisega tegeleva audiitorfirma auditid kinnitavad, et RMK tegevus vastab säästliku ja keskkonnasõbraliku metsamajandamise nõuetele.

Augustis ja septembris 2021 toimunud audititel analüüsisid BM Certification Estonia OÜ Eestist, Lätist ja Leedust pärit audiitorid põhjalikult RMK metsamajandamissüsteemi ning tõdesid, et keskkonna-, majandus- ja sotsiaaleesmärkide tasakaalustatud täitmine on riigimetsas jätkuvalt tagatud.

BM Certification kinnitusel vastab RMK jätkuvalt FSC® ja PEFC säästliku ning keskkonnasõbraliku metsa majandamise nõuetele. Eriti põhjalikult analüüsisid audiitorid käesoleval aastal RMK vastavust FSC sertifitseerimisskeemi nõuetele ning hindamise tulemusena pikendati FSC sertifikaadi kehtivust järgmiseks viieks aastaks.

„FSC sertifikaadi pikendamine kinnitab selgelt, et kahtlustel RMK keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse osas ei ole alust. Nii RMK metsamajandamissüsteemi varem hinnanud auditeerimisfirma NEPCon kui ka praegune audiitor BM Certification on mõlemad auditeerimisprotseduuri tulemusel jõudnud tõdemusele, et RMK tegevus vastab FSC standardi nõuetele,“ lausus RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.

RMK omab FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaati juba aastast 2002 ja PEFC metsamajandamise sertifikaati 2010. aastast. Iga-aastaste auditite käigus hinnatakse metsamajandamise vastavust standardites seatud nõuetele ning võimalike puuduste leidmisel antakse tähtaeg nende lahendamiseks. Auditeerimises ei ole kohta hoiakutel ega emotsioonidel – vastavuse hindamine on objektiivne, standarditele tuginev ja rahvusvaheliste nõuetega reguleeritud protsess.

„Sel aastal ei tuvastatud suuremaid mittevastavusi. Siiski märkisid audiitorid ära, et RMK peab enam tähelepanu pöörama tööohutusele ja FSC logo kasutamise nõuete järgimisele, kehtestades kaks väiksemat parandusnõuet. Tegeleme pidevalt töötajate ning töövõtjate teadlikkuse edendamise ja turvalise töökeskkonna loomisega. RMK viib läbi täiendava riskide hindamise ja vajadusel korrigeerib tööohutusega seotud reegleid. FSC logo kasutamist puudutav mittevastavus on tänaseks juba lahenduse leidnud,“ lisas Kristjan Tõnisson.

Eesti riigimets on väga liigirikas, loodusväärtuste kaitseks on üle 30% RMK valduses olevast metsast võetud range kaitse alla, kus ei toimu mingit majandustegevust. Lisaks on muude erinevate kaitsepiirangutega kaetud 8% riigimetsast.

Forest Stewardship Council® on välja töötanud säästva metsamajanduse printsiibid ja kriteeriumid, mille alusel on võimalik hinnata metsaomaniku tegevuse majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte. FSC logo tähistab tooteid, mis sisaldavad puitu hästi majandatud metsast.

PEFC sertifikaat tõendab, et metsa majandatakse vastutustundlikult ja jätkusuutlikult ning metsa majandamisel järgitakse nii keskkonnaalaseid, sotsiaalseid kui majanduslikke nõudeid. PEFC-märgis tootel või pakendil annab kindluse, et tootes sisalduv puit või puidul põhinev materjal pärineb jätkusuutlikult majandatud metsadest ning on toodetud vastutustundlikult.

Lisainfo:
Kristjan Tõnisson
RMK juhatuse liige
kristjan.tonisson@rmk.ee
5691 8728

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
5666 5896

RMK puhkamisvõimaluste 2021. a külastajauuringu andmetel on suurimad külastajagrupid 25-34 ja 35-44 aastased tallinlased, tartlased või pärnakad peredega, kes tulevad matkarajale või puhkekohta autoga ja peavad retke oluliseimateks tegevusteks jalutamist ja loodusvaatlust.

Kui 2015. a oli 87% külastajatest Eestist, siis tänavu lausa 93%. Nii 2015 kui 2021 tuli enim välismaalasi Saksamaalt, Soomest ja Lätist. Tõenäoliselt on koroonapandeemia mõjutanud ka seda, et vähenenud on sõprade ja erinevate gruppide loodusretked ning suurenenud oma perega looduses liikumine. Looduses liikumise raskuskese on jätkuvalt suvel, kuid kasvanud on ka teiste aastaaegade osatähtsus.

„Keerulistel aegadel pakub värskes õhus liikumine kui mõnus keskkonnavahetus argielule kosutavat ja tervistavat mõju mitte ainult meie füüsilisele, vaid ka vaimsele ja sotsiaalsele heaolule. Nii arvas 89% uuringule vastanutest, kusjuures kõige kõrgemalt hinnati positiivset mõju vaimsele heaolule,” lausus RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo. Uuringust selgus, et looduses viibides on varasemate aastatega võrreldes kasvanud liikumisega seotud tegevuste tähtsus – aina enam peetakse oluliseks jalutamist, matkamist ja ujumist.

Suuremjagu looduses liikujatest – 95% uuringule vastanuist – on rahul RMK pakutavate teenuste ja rajatistega. Puhkamisvõimalused vastavad külastajate ootustele nii looduskeskkonna, harrastusvõimaluste kui ka puhkekohtade rajatiste osas. Kõige kõrgemalt hinnati telkimisalade, metsamajade ja külastuskeskuste teenuste, matkaradade, tuletegemiskohtade, vaateplatvormide ja parkimiskohtade kvaliteeti. Veidi madalamaid hindeid pälvisid ettevõtjate pakutavad teenused ja erivajadustega inimestega arvestamine.

„Palusime RMK puhkamisvõimaluste kasutajatel hinnata ka kulusid, mida nad on teinud või kavatsevad teha ümbruskonnas liikudes. Kulutusi tegi veidi alla poole vastanutest. Kui 2015. aastal kulutas RMK külastusobjektil käinu raha ostudeks naabruses asuvast kauplusest, kohvikust, bensiinijaamast või ööbimiseks kohalikus majutusettevõttes keskmiselt 60 eurot retke kohta, siis tänavu keskmiselt 68 eurot. Seega edendab metsapuhkuse võimaluste hoogustuv kasutus ka piirkondlikku ettevõtlust ja siseturismi,” arutles Marge Rammo.

RMK korraldab külastajauuringut iga viie aasta järel eesmärgiga koguda infot külastajate päritolu, eelistuste, rahulolu, huvide ja muu taolise kohta. Valminud külastajauuring põhineb 8214 külastaja ankeedil, mis koguti ajavahemikes 15. juuli – 15. oktoober 2020 ja 15. aprill – 15. juuli 2021 RMK majandatavatelt puhke- ja kaitsealadelt. Uuringu kokkuvõttega saab tutvuda Loodusega koos veebilehel.

Inspiratsiooni eriilmeliste matkaradade ja puhkekohtade leidmiseks ning juhised vastutustundlikuks looduses liikumiseks leiab RMK Loodusega koos äpist ja samuti veebilehelt loodusegakoos.ee.

Lisainfo:
Marge Rammo
RMK külastuskorralduse osakonna juhataja
marge.rammo@rmk.ee
+372 5137 035

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896

RMK koostatud kavad annavad põhjaliku ülevaate omavalitsuse territooriumil kasvavast riigimetsast, seal tehtud ja plaanis olevatest erinevatest töödest ning puhkamisvõimalustest.

„Nendes tutvustustes on kokku võetud, missugused riigimetsad omavalitsuse territooriumil kasvavad, milliseid metsamajanduslikke, looduskaitselisi ja metsaparanduse töid on seal eelmisel kümnendil tehtud ning milliseid töid on tuleval kümnendil võimalik ja tarvilik teha,“ kirjeldab RMK peametsaülem Andres Sepp kokkuvõtvalt kavade sisu.
Samuti on tutvustustes kirjeldatud riigimetsas omavalitsuse piires asuvad matkarajad, lõkkekohad ja muu puhkuseks vajalik taristu ja pärandkultuuriobjektid. Samuti kõrgendatud avaliku huviga alad, mille metsatööde planeerimisse RMK kohalikke kogukondi kaasab.
Niisugused kavad on RMK koostanud kokku 76 omavalitsusele, kelle territooriumil RMK hallatavaid maid asub. Kolmes omavalitsuses (Maardu, Sillamäe ja Rakvere linn) riigimetsi ei ole.

Sepa sõnul otsustas RMK niisugused tutvustused kokku panna selleks, et anda omavalitsuse piires tagasivaade viimase kümne aasta jooksul riigimetsades tehtule ja toimunule, kirjeldada nende praegust seisu ning prognoosida ka tulevikku.

„Peamine eesmärk nende tutvustuste koostamisel on selgitada igale omavalitsusele, missugune riigimets nende territooriumil kasvab ja näidata seeläbi, et riigimetsa majandamine praegusel moel on jätkusuutlik ning kartust metsa otsalõppemise osas ei ole vaja tunda,“ märkis Sepp. „Soovime anda avalikkusele infot, et lisaks uuendusraiele tehakse ka väga palju muid töid noorte metsade kasvatamiseks, metsapuhkuse arendamiseks, looduse kaitsmiseks ning metsaparanduseks.“

Ühtlasi soovib RMK kavasid tutvustades saada veelkord omavalitsuse tagasisidet kõrgendatud avaliku huviga aladele riigimetsas. Sepp tõdeb, et enamik omavalitsusi on küll andnud RMK-le teada, millised on nendele olulised metsad, mida kohalik kogukond igapäevaselt aktiivselt kasutab, ent pärast valimisi ja uute volikogude kogunemisi võib olla tekkinud lisaks seni kokkulepitule veel mõtteid mõne riigimetsa ala kõrgendatud avaliku huviga alaks määramise osas.

Iga omavalitsus saab oma kava veebipõhise brošüürina, samuti on tutvustused lisatud RMK kodulehele, kus igaüks saab talle huvipakkuvat piirkonda uurida.

RMK metsaülematel on soov iga omavalitsuse esindajatele, sh volikogudele kavasid põhjalikumalt tutvustama ja lahti rääkima minna. Läbirääkimised kohtumiste asjus on parasjagu käimas.

Niisugust omavalitsusepõhist kava pole RMK varem koostanud. Kümme aastat tagasi koostas RMK metskonnapõhised kavad, mis olid ka praegustele eeskujuks, ent nüüdsed ülevaated ei sisalda nii palju erialaseid termineid, on veidi lühemad ja lihtsamalt sõnastatud ning on seetõttu loodetavasti ka paremini mõistetavad.

RMK koostatud riigimetsa terviktutvustusega saab tutvuda siin.

Lisainfo:
Andres Sepp
RMK peametsaülem
andres.sepp@rmk.ee
+372 505 5932

 

Sel aastal on RMK taastanud kaitse- ja hoiualadel kokku 270 hektarit poollooduslikke kooslusi, et oleks võimalik neid taas heina- ja karjamaadena
kasutusele võtta.

Taastamistööde käigus raiuti
aladelt maha puud ja põõsad, freesiti maha kännud ja vajadusel ka mättad ning
ebaühtlane pinnas tasandati – kõike selleks, et saaks neil maadel taas heina
teha ning loomi karjatada. Poollooduslike koosluste taastamine ning hilisem
niitmine ja karjatamine on vajalikud selleks, et need alad kinni ei kasvaks
ning säiliks neile omane liigirikkus.

RMK looduskaitsetööde juhi
Küllike Kuusiku sõnul ongi kõikide taastatud maade jaoks juba olemas rentnik,
kes ala pärast taastamist hooldusele võtab.

Kõige suuremas mahus tehti
taastamistöid tänavu Tartu- ja Viljandimaal Alam-Pedja looduskaitsealal ja
Võrtsjärve hoiualal kokku 180 hektaril. Saaremaal, Hiiumaal ja Osmussaarel sai
oma endisaegse ilme tagasi 68 hektarit poollooduslikke kooslusi. Suurimad
taastatud alad Saaremaal asuvad Tahula-Reo hoiualal ja Loodeninal. Läänemaal taastati
kokku 20 hektarit niite ja karjamaid.

„Taastamistööde tegemiseks oli
päris hea aasta, sest oli suhteliselt kuiv,“ tõdes Küllike Kuusik. Näiteks nii
Alam-Pedja looduskaitseala kui ka Võrtsjärve hoiuala poollooduslike koosluste
puhul on tegemist püsivalt liigniiskete ja ajuti ka üleujutatavate
luhaniitudega, kus taastamistööde võimalikkus sõltub suuresti ilmaoludest. RMK
looduskaitsespetsialisti Priit Voolaiu ütlust mööda ongi seetõttu varasematel
aastatel tööd Alam-Pedjal kohati ka takerdunud, sest pinnas ei ole masinaid
kandnud.

Mõlema ala luhtadelt raiuti maha
lehtpuuvõsa, freesiti maha kännud ja mättad. „Võrtsjärvel saime raiutud
puitmaterjali ka välja vedada, kuid Alam-Pedjal on vahemaad nii suured, et
puitu polnud otstarbekas välja tuua ning koondasime selle taastatud ala serva,“
kirjeldas Voolaid tänavusi töid.  

Lisaks taastamistöödele tegi RMK
Alam-Pedjal ja ka teistel poollooduslikel kooslustel järelhooldust, et luua
vajalikud tingimused ala edasiseks hooldamiseks. „Võsa kasv pärast raiet ja freesimist
on eriti intensiivne ja see tuleb ära niita,“ selgitas Voolaid.

Kokku tegi RMK tänavu
järelhooldust 350 hektaril. Suuremaid hooldustöid tehti Saaremaal Loode
tammikus, Laidevahe looduskaitsealal Metsaküla puisniidul ja Väljakülas,
Väinamere hoiualal Vormsi saarel ning Läänemaal Käntu-Kastja hoiualal.

Koos tänavuse aastaga on RMK
alates aastast 2016 taastanud üle 3200 hektari poollooduslikke kooslusi.

RMK hallataval riigimaal leidub
poollooduslikke kooslusi rohkem kui 30 000 hektaril, millest suurem osa on
ettevõtjatele ka hooldusse antud.

RMK on Eesti suurim
looduskaitsetööde tegija. 

Lisainfo:
Küllike Kuusik
RMK looduskaitsetööde juht
kyllike.kuusik@rmk.ee
+372 503 8556

 
 
Jumalakäpp Nedrema puisniidul.
Jumalakäpp Nedrema puisniidul.
Foto: Ants Animägi

Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes loomi kaamera ette õhtustama.

Hirvekaamera asub Lääne-Saaremaal, mis on Eesti üks hirverikkamaid piirkondi. Kaamera paigaldatakse söödaplatsile igal hilissügisel ja nii juba alates 2014. aastast.

„Kaheksa hooaega on hirvekaamera vahendusel jälgitud loomade tegemisi ühes väga kindlas kohas sama nurga alt. Sel hooajal paigaldasime kaamera umbes kolmesaja meetri kaugusele männimetsasele maastikule, kust see edastab liikuva pildi keskmise suurusega hundi silmade kõrguselt. Uus koht hirvedele ja värske vaade vaatajale,“ lausus zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Talve süvenedes koonduvad loomad suurematesse karjadesse, päeva konutavad kuskil metsas ja õhtuhämaruses suunduvad toiduotsingule. Kui aga varakult saabunud talv toob Saaremaale paksu lume, siis söödaplatsi leidnud hirved ei lähe enam toidu juurest kuigi kaugele, vaid võivad sinna pikutama jääda.

Varasematel aastatel on hirvekaamera jäädvustanud mitmeid koomilisena tunduvaid seiku. Näiteks jalutas kord söödaplatsile “turbaniga” häbelik ja häiritud hirvepull, kelle sarvede ümber oli takerdunud paras pahmakas silopalli lehvivaid kiletükke. Teinekord sai aga otse-eetris vaadata, kuidas üks hirv lõi teisel jalaga sarve peast.

Hirvede seiklustele saab kodust lahkumata kaasa elada Riigimetsa YouTube kanalil.

Looduskaameraid haldab ja seal toimuvat vahendab Tiit Hunt, kelle pikemaid postitusi looduses toimuvast saab lugeda RMK loodusblogist.

Lisainfo:
Tiit Hunt
Zooloog ja loodusfotograaf
e-post: tiithunt@gmail.com
telefon: +372 506 7488

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
e-post: sille.ader@rmk.ee
telefon: +372 5666 5896

Loodusfotovõistluse Vereta Jaht tänavuseks võidutööks kuulutati üksmeelselt Enel Lepiku foto liuglevast oravast. Fotonäituse avamisel RMK Metsamaja hoovis tunnustati parimate loodusfotode tegijaid ning tutvustati võidupilte.

Vereta Jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul peeti fotojahti sarnaselt eelmise aastaga ka tänavu kaks korda. Kevadel püüdis iga fotograaf parimaid hetki kaamerasse just talle meelepärases piirkonnas. Septembri eelviimasel nädalavahetusel aga toimus ühine traditsiooniline fotovõistlus, kus seekord jäädvustati Viljandimaale omaseid liike ja maastikke Alam-Pedja looduskaitsealal ja Võrtsjärve ümbruses.

RMK ja Overalli korraldatavast fotojahist võttis osa kokku 39 fotograafi, kel õnnestus jäädvustada nii suur- kui väikeulukeid, linde, roomajaid, kahepaikseid, putukaid ja ämblikke.

„Häid pilte oli palju, kuid seekord oli žüriil tavapäratu üksmeel parima Vereta Jahi pildi valikul. Peaauhinna ehk sarvilise viikingimütsi ning auhinna Overallilt pälvis Enel Lepik pildiga liuglevast oravast, kel käbi suus ja kärbsed kannul. Jah, ega orav ole meie metsades haruldane loom, aga silma jääb ta oma väheldase koguga pigem harva ja enamasti tüvel ronides või oksal istudes. See dünaamiline oravapilt koos oma lisadega, käbi ja kärbeste näol, väärib igati Vereta Jahi meistritiitlit,“ lausus Tiit Hunt.


Lisaks andis žürii eriauhinnad järgmistele loodusfotograafidele:
Näitust Vereta Jahi parimatest piltidest saab näha esmakordselt välinäitusena RMK Metsamaja (Toompuiestee 24) hoovis kuni veebruari lõpuni. Seega saab pilte vaadata ööpäev läbi, kaamoseajal vaid tasub kaasa võtta taskulamp – nii nagu pimedaga matkarajalgi liikudes.

RMK auhinna pälvis Ingmar Muusikus müravate karude jäädvustuse eest.

Galerii auhinnatud fotodega leiab RMK Flickrist.

Tänavuse aasta Vereta Jahi saakloomaks oli ameerika naarits ehk mink, paraku ei sattunud see väike loom ühegi fotograafi vaatevälja.

Vereta Jaht on pärisjahile sarnanev jaht, kus relvadeks fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte. Ei ühtegi pauku, ainult vaiksed kaameraklõpsud. Vereta Jahi eesmärgiks on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid. Vereta Jahti korraldavad Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Overall Eesti AS.

Lisainfo:
Tiit Hunt
Vereta Jahi korraldaja
tiithunt@gmail.com
+372 5067 488

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896

Metsakasvatajate jaoks on hetkel käsil kõige olulisem etapp metsa eluringis, sest varasemad metsakasvatuslikud otsused saavad hinnangu: milline on soovitud puuliikide arvukus ja kõrgus ning kas metsauuenduse eesmärk on saavutatud.

„RMK eesmärgiks on 2021. aastal arvestada uuenenuks vähemalt 9518 hektarit. Sealjuures on istutatud taimede arv vaid suure töö algus, seejärel tuleb viis aastat vaeva näha metsa väljakasvatamiseks,“ lausus RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät.

Metsakasvatajate igapäevaseks ülesandeks on tagada, et hiljemalt viie aastaga oleks raiesmik uuenenud. Mets loetakse uuenenuks, kui raiesmikul kasvab ühe hektari kohta üle 1000 kuuse või 1500 männi (kõrgusega vähemalt pool meetrit) või üle 1500 lehtpuu (kõrgusega vähemalt üks meeter). Sel aastal istutati esimest korda riigimetsa ajaloos enam kui 24 miljonit taime. Looduslikule uuenemisele jääb ligi 20% raiesmikest, kus ala uueneb sobilike puuliikidega looduslikult. Riigimetsas uueneb raiesmik keskmiselt 4,6 aastaga.

Väät märgib, et kui kevadel on metsakasvataja põhiülesandeks korraldada istutustöid, siis sügisel on tähtsaim hooldada kasvama pandud noort metsa. „Niidame istutatud taimede ümbert maha nende kasvu segavad roht- ja heintaimed, lehtpuud ja -põõsad. Pritsime ulukite tõrjeks taimi lambarasvaga ja teeme vajalikke ettevalmistusi tuleva aasta istutustöödeks,“ tutvustas Väät sügisesi töid.

Tänavune kevad oli niiske ja jahe, mis soodustas istutustöid, samas oli see ka sobilik rohttaimede ja lehtpuude kasvuks, mistõttu on selle aasta hooldamistööd pisut keerulisemad. Juulikuu kuumalaine on põhjustanud osalist taimede hukkumist ja seetõttu on plaanis metsauuendust täiendada.

„Noort metsa on vaja hooldada selleks, et parandada puude kasvutingimusi. Mänd on noorena eriti nõudlik valguse ja kasvuruumi osas, mistõttu noori männikuid tuleb alguses puhastada isegi kaks korda aastas. Kuusk on küll varjutaluvam, kuid vajab samuti kasvamiseks kaasaaitamist,“ selgitas Väät tööde vajalikkust.

Lisaks tuleb sügisel pritsida männi- ja kuusetaimi lambarasva sisaldava loodusliku lahusega, mis peletab metsloomi taimi söömast. Taimekaitsevahendi mõju kestab ka varakevadel, kui ulukikahjustuse oht on kõige suurem. Pritsimistöid on kavas tänavu teha ligi 3500 hektaril.

Tuleva aasta istutustöödeks valmistatakse juba praegu maapinda ette ketasadraga ning liigniisketes kasvukohtades tehakse kopaga väiksed mättad taimede istutamiseks.

RMK teeb suurema osa riigimetsa metsakasvatustöödest koostöös lepingupartneritega. Hooajalist või aasta läbi kestvat tööd saab kokku ligi 2000 inimest üle Eesti.

RMK investeerib tänavu uue metsapõlve rajamiseks, hooldamiseks ja kasvatamiseks kokku 20 miljonit eurot.

Lisainfo:
Toomas Väät
RMK metsakasvatustalituse juhataja
toomas.vaat@rmk.ee
+372 520 5734

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896

RMK alustab kolmapäeval, 13. oktoobril Võrumaal Ess-soos turbasambla külvi endisele turbakaevandusalale. Kui kõik õnnestub, peaks kolme-nelja aasta pärast kaevandamise tõttu rikutud alal laiuma roheline samblaväli.

Kokku külvatakse Ess-soos turbasammalt ligi 18 hektarile. Varem on seda tööd mehhaniseeritult sama suures mahus tehtud Maima jääksoos Pärnumaal.

RMK looduskaitsespetsialisti Priit Voolaiu sõnul külvatakse sammal üheksakümnendate aastate lõpus maha jäetud freesturbaalale, kus ligi paarikümne aasta jooksul pole soole omane taimestik õieti taastuma hakanud.

Külviks tarvilik materjal koguti Tartumaalt Sangla toomisväljakult kahe hektari suuruselt alalt, kus hakatakse turvast kaevandama ja kust turbasammal tööde käigus nagunii hukka saaks. „Ühe hektari suuruselt doonoralalt saame materjali külviks 10–15 hektarile, seega võtame sammalt väikse varuga,“ märkis Priit Voolaid. Sammal kooritakse võimalikult õhukese kihina. Külviala eelnevalt silutakse, et see oleks võimalikult ühes tasapinnas.
„Rajatraktori külge kinnitatakse sõnnikulaotur, millega turbasammalt külvatakse. Laoturi järgi sõidab masin, mis katab sambla põhuga, et kaitsta seda kuivamise eest,“ selgitas Voolaid, kuidas tööd käivad. Seejärel suletakse kiiresti kuivenduskraavid ja tõstetakse veetase piisavale kõrgusele.

„Ilmad on praegu turbasambla külviks väga soodsad olnud – pole palju vihma sadanud ning masinad ei vaju sisse, samas pole ka liiga kuiv, et materjal ära kuivaks,“ täheldas Voolaid.

Kasutusel olev meetod on pärit Kanadast ning kui külv õnnestub, hakkab alal turbasammal kasvama oluliselt kiiremini, kui see looduslikult juhtuks. See on oluline ka keskkonnamõjude leevendamise eesmärgil, sest endised turbakaevandusalad, kus veetase on alandatud ja mis pole taimestikuga kaetud, emiteerivad palju süsinikku. Taastamistööde järel aga hakkavad sood taas süsinikku siduma. Jääksoode taastamist peetakse kuluefektiivseks ja lihtsalt rakendatavaks kasvuhoonegaaside sidumise meetmeks.

Mullu külvati sarnases mahus ja samal moel turbasammalt Pärnumaal Maima jääksoos. Voolaid tõdes, et päris sada protsenti külv seal ei õnnestunud, sest osa alasid jäi pärast liigse vee alla. „Võtsime Maimast õppust ja tegime projekti muutusi, et külviala vee alla ei jääks,“ tõdes looduskaitsespetsialist. „Loodan, et saame Ess-soos seda vältida.“

RMK alustas Ess-soos taastamistöid eelmisel aastal, kokku koos külvatava alaga taastatakse sookooslust ligi 160 hektaril. Voolaid märkis, et Ess-soo on ka kompleksne uuringuala, mis on Tartu Ülikooli teadlaste huviorbiidis olnud juba enne taastamistööde algust.

„Teadlaste abiga saame siin teada, millised kraavide sulgemise lahendused on jääksoode veerežiimi taastamisel kõige tulemuslikumad ja milline on erinevate taastamisviiside mõju keskkonnale,“ lisas Voolaid.

Kümne aasta jooksul on RMK taastanud ligi 12 500 hektarit sooelupaiku ning tööde maht ei vähene ka järgnevatel aastatel.

Freesturbaala Ess-soos, kuhu hakatakse turbasammalt külvama. Foto: Priit Voolaid

Lisainfo:
Priit Voolaid
RMK looduskaitsespetsialist
+372 5681 0925
priit.voolaid@rmk.ee

RMK ja Tartu Ülikool tegutsevad LIFE programmi toel selle nimel, et Eesti ainus ebapärlikarbi asurkond jääks püsima. Ebapärlikarpide elupaiga veerežiimi taastamiseks ja setete sissekande vähendamiseks tehakse neile koduks oleva jõe valgala 2000 hektaril taastamistöid. Karbi asurkonna turgutamiseks kasvatatakse ja viiakse jõkke üle 5000 noore ebapärlikarbi.

RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaasi sõnul on Eesti ebapärlikarbi asurkonna arvukus langenud alla 10 000 isendi, mida loetakse liigi säilimisel kriitiliseks.

„Sigimine veel toimub, kuid noorjärgud ei suuda elupaikade kehva seisundi tõttu ellu jääda ning noori ebapärlikarpe jões enam ei ole,“ selgitas Klaas. „Ebapärlikarpide populatsioon on vananemas ja hääbumas. Võtmeküsimuseks on elupaikade looduslikkuse taastamine.“

RMK ja Tartu Ülikool osalevad Soome-Rootsi-Eesti ühisprojektis LIFE Revives eesmärgiga taastada nende riikide ebapärlikarbi elupaikade looduslikkus ja asurkonnad.

Klaas märgib, et ebapärlikarbi asurkonna seisundit on võimalik suhteliselt kiiresti parandada. „Paralleelselt ebapärlikarbi kodujõe looduslikkuse taastamisega kasvatatakse noori ebapärlikarpe RMK Põlula kalakasvanduse labori termostaadis ning kontrollitud tingimustes jões,“ kirjeldab Klaas. Laborist viiakse vähemalt 5000 ühemillimeetrise pikkuseni kasvatatud noorkarpi jõkke paigutatud spetsiaalsetesse plaatidesse moodustatud pesadesse või kastidesse, kus neid hooldatakse ka edaspidi. Lisaks tehakse settelõksude, voolusuunajate ja kivide paigaldamisega väiksemamahulisi elupaiga taastamistöid.
Asurkonna soodsa seisundi saavutamiseks on tarvis taastada jõe valgala hüdroloogiline režiim ja seeläbi vee kvaliteet ning tagada stabiilne vooluhulk. Selleks kaardistab RMK kõik kuivendussüsteemid ja rajatised, mis võivad kahjustada ebapärlikarbi elupaiku. Võimalusel nende negatiivne mõju likvideeritakse.

Tartu Ülikool seirab ebapärlikarbi elupaiku ja jälgib taastamistööde mõju. Lähteuuringul kaardistatakse jõepõhi sonari abil või madalamates kohtades jões kahlates. Jõekaldaid nende avatud osades uuritakse drooniga. Seire käigus kogutud andmeid kasutatakse muu hulgas selleks, et leida kõige suurema kasuteguriga lokaalsed taastamiskohad.
Kolme riigi ühisprojekti juhib Jyväskylä Ülikool. Nagu Eestis, on ka Soomes ja Rootsis projekt suunatud vooluveekogude elupaikade, valgalade ja puhvertsoonide taastamisele. Töid tehakse 32 Põhja- ja Lääne-Soome jões ning 36 Põhja-Rootsi jões. Kokku kasvatatakse ja lastakse loodusesse umbes 1,5 miljonit noort ebapärlikarpi. 12-s jões luuakse noortele ebapärlikarpidele spetsiaalsed elupaigad, nn lasteaiad.

Kuus aastat kestva LIFE projekti kogueelarve on 15,9 miljonit eurot, Euroopa Komisjoni toetus sellest on 9,5 miljonit. Eesti tegevuste eelarve on kokku 2 miljonit eurot, millest 1,2 miljonit kulub märgalade taastamisele, 400 000 jõe seirele ja 400 000 noorte ebapärlikarpide kasvatamisele. Lisaks Euroopa Komisjonile rahastavad Eesti tegevusi Keskkonnaministeerium ja RMK, kumbki 334 000 euroga.
Ebapärlikarpide kasvatusega tegi Põlula kalakasvandus algust eelmisel aastal. Tänavu kevadel lasti esmakordselt nende kodujõkke tagasi ligi 400 ebapärlikarpi.

Lisainfo:
Kaupo Kohv
RMK looduskaitseosakonna juhataja
+372 5349 7924
kaupo.kohv@rmk.ee

Marko Kohv
TÜ geoloogia osakonna rakendusgeoloogia teadur
+372 5666 3752
marko.kohv@ut.ee

Kunnar Klaas
RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja
+372 527 8245
kunnar.klaas@rmk.ee