Taastamistööde tulemusel kujunevad kuivendatud maadest ja endistest turbakaevandusaladest taas sood.
Tänavu jõuab RMK taastamistöödega lõpusirgele üheksas soos ja endisel turba kaevandusalal – kokku 3217 hektaril. Suurimad sood, kus tööd lõppesid, asuvad Kikepera looduskaitsealal – Saessaare raba (1095 ha) ja Kauni raba (584 ha). Juba mullu said taastamistööd valmis Kikepera rabas Soomaa rahvuspargis ning tänavu valminud töid saab pidada ajaloolise Kikepera raba taastamistööde jätkuks.
„Maastiku tasemel on tegu mastaapse ettevõtmisega, kus kuivenduse mõju on vähendatud kunagise suure Kikepera soostiku veel säilinud kõige väärtuslikemates ja esinduslikemates osades,“ tõdes RMK looduskaitsetööde juht Priit Voolaid. Tema sõnul on Maa-ameti 1950. aastate kaardilt näha, kui suur soomassiiv seal tollal laius ning on aimata, kui märg see piirkond oli.
Voolaiu sõnul tähendavadki taastamistööd seda, et pööratakse tagasi see, mida inimene kunagi on rabade kuivendamiseks teinud – suletakse kraavid, et vesi kuivemaks muudetud aladel tõuseks maapinna lähedale. Tööde eesmärk ei ole ennistada täpselt kunagist olukorda, vaid luua tingimused soo edasiseks arenguks.
Üksikutel juhtudel on soode taastamisel vajalik raiuda ka kuivenduse tagajärjel sinna kasvanud tihedat metsa. Puud kasutavad suvel kasvuks palju vett ja takistavad valguse jõudmist maapinnale, kuid lagesoo elupaigad vajavad taastumiseks kõrget veetaset ja valgust.
Endistel turbakaevandusaladel on taastumise kiirendamiseks laotatud ka turbasammalt – sel aastal tehti seda Võrumaal asuvas Ess-soos, eelmisel aastal aga Pärnumaal Maima jääksoos.
Ess-soo on ka üks suurimaid soid, kus taastamistööd tänavu lõpule jõudsid, kokku 158 hektaril.
Taastatud veerežiim Rongu rabas. Foto: Priit Voolaid
Taastamistööd saavad sel aastal lõpule veel näiteks Võrumaal Keretü rabas (491 ha), Pärnumaal Rongu rabas (333 ha), Paadrema madalsoos (225 ha) ning Ida-Virumaal Selisoo idaservas (171 ha).
„Ega nüüd ole suurt muud teha, kui jälgida, kuidas loodus taastatud aladel oma tööd teeb. Samuti jälgime teadlaste abiga erinevates taastatud jääksoodes, näiteks Ess-soos, millised kraavide sulgemise lahendused on jääksoode veerežiimi taastamisel kõige tulemuslikumad,“ rääkis Voolaid.
Kümne aasta jooksul on RMK taastanud ligi 17 000 hektarit sooelupaiku ning tööde maht ei vähene ka järgnevatel aastatel. RMK on Eesti suurim looduskaitsetööde tegija.
Lisainfo:
Priit Voolaid
RMK looduskaitsespetsialist
+372 5681 0925
priit.voolaid@rmk.ee
Kristiina Viiron
RMK kommunikatsioonispetsialist
+372 5199 1549
kristiina.viiron@rmk.ee
Rahvusvahelise metsasertifitseerimisega tegeleva audiitorfirma auditid kinnitavad, et RMK tegevus vastab säästliku ja keskkonnasõbraliku metsamajandamise nõuetele.
Augustis ja septembris 2021 toimunud audititel analüüsisid BM Certification Estonia OÜ Eestist, Lätist ja Leedust pärit audiitorid põhjalikult RMK metsamajandamissüsteemi ning tõdesid, et keskkonna-, majandus- ja sotsiaaleesmärkide tasakaalustatud täitmine on riigimetsas jätkuvalt tagatud.
BM Certification kinnitusel vastab RMK jätkuvalt FSC® ja PEFC säästliku ning keskkonnasõbraliku metsa majandamise nõuetele. Eriti põhjalikult analüüsisid audiitorid käesoleval aastal RMK vastavust FSC sertifitseerimisskeemi nõuetele ning hindamise tulemusena pikendati FSC sertifikaadi kehtivust järgmiseks viieks aastaks.
„FSC sertifikaadi pikendamine kinnitab selgelt, et kahtlustel RMK keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse osas ei ole alust. Nii RMK metsamajandamissüsteemi varem hinnanud auditeerimisfirma NEPCon kui ka praegune audiitor BM Certification on mõlemad auditeerimisprotseduuri tulemusel jõudnud tõdemusele, et RMK tegevus vastab FSC standardi nõuetele,“ lausus RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
RMK omab FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaati juba aastast 2002 ja PEFC metsamajandamise sertifikaati 2010. aastast. Iga-aastaste auditite käigus hinnatakse metsamajandamise vastavust standardites seatud nõuetele ning võimalike puuduste leidmisel antakse tähtaeg nende lahendamiseks. Auditeerimises ei ole kohta hoiakutel ega emotsioonidel – vastavuse hindamine on objektiivne, standarditele tuginev ja rahvusvaheliste nõuetega reguleeritud protsess.
„Sel aastal ei tuvastatud suuremaid mittevastavusi. Siiski märkisid audiitorid ära, et RMK peab enam tähelepanu pöörama tööohutusele ja FSC logo kasutamise nõuete järgimisele, kehtestades kaks väiksemat parandusnõuet. Tegeleme pidevalt töötajate ning töövõtjate teadlikkuse edendamise ja turvalise töökeskkonna loomisega. RMK viib läbi täiendava riskide hindamise ja vajadusel korrigeerib tööohutusega seotud reegleid. FSC logo kasutamist puudutav mittevastavus on tänaseks juba lahenduse leidnud,“ lisas Kristjan Tõnisson.
Eesti riigimets on väga liigirikas, loodusväärtuste kaitseks on üle 30% RMK valduses olevast metsast võetud range kaitse alla, kus ei toimu mingit majandustegevust. Lisaks on muude erinevate kaitsepiirangutega kaetud 8% riigimetsast.
Forest Stewardship Council® on välja töötanud säästva metsamajanduse printsiibid ja kriteeriumid, mille alusel on võimalik hinnata metsaomaniku tegevuse majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte. FSC logo tähistab tooteid, mis sisaldavad puitu hästi majandatud metsast.
PEFC sertifikaat tõendab, et metsa majandatakse vastutustundlikult ja jätkusuutlikult ning metsa majandamisel järgitakse nii keskkonnaalaseid, sotsiaalseid kui majanduslikke nõudeid. PEFC-märgis tootel või pakendil annab kindluse, et tootes sisalduv puit või puidul põhinev materjal pärineb jätkusuutlikult majandatud metsadest ning on toodetud vastutustundlikult.
Lisainfo:
Kristjan Tõnisson
RMK juhatuse liige
kristjan.tonisson@rmk.ee
5691 8728
Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
5666 5896
RMK puhkamisvõimaluste 2021. a külastajauuringu andmetel on suurimad külastajagrupid 25-34 ja 35-44 aastased tallinlased, tartlased või pärnakad peredega, kes tulevad matkarajale või puhkekohta autoga ja peavad retke oluliseimateks tegevusteks jalutamist ja loodusvaatlust.
Kui 2015. a oli 87% külastajatest Eestist, siis tänavu lausa 93%. Nii 2015 kui 2021 tuli enim välismaalasi Saksamaalt, Soomest ja Lätist. Tõenäoliselt on koroonapandeemia mõjutanud ka seda, et vähenenud on sõprade ja erinevate gruppide loodusretked ning suurenenud oma perega looduses liikumine. Looduses liikumise raskuskese on jätkuvalt suvel, kuid kasvanud on ka teiste aastaaegade osatähtsus.
„Keerulistel aegadel pakub värskes õhus liikumine kui mõnus keskkonnavahetus argielule kosutavat ja tervistavat mõju mitte ainult meie füüsilisele, vaid ka vaimsele ja sotsiaalsele heaolule. Nii arvas 89% uuringule vastanutest, kusjuures kõige kõrgemalt hinnati positiivset mõju vaimsele heaolule,” lausus RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo. Uuringust selgus, et looduses viibides on varasemate aastatega võrreldes kasvanud liikumisega seotud tegevuste tähtsus – aina enam peetakse oluliseks jalutamist, matkamist ja ujumist.
Suuremjagu looduses liikujatest – 95% uuringule vastanuist – on rahul RMK pakutavate teenuste ja rajatistega. Puhkamisvõimalused vastavad külastajate ootustele nii looduskeskkonna, harrastusvõimaluste kui ka puhkekohtade rajatiste osas. Kõige kõrgemalt hinnati telkimisalade, metsamajade ja külastuskeskuste teenuste, matkaradade, tuletegemiskohtade, vaateplatvormide ja parkimiskohtade kvaliteeti. Veidi madalamaid hindeid pälvisid ettevõtjate pakutavad teenused ja erivajadustega inimestega arvestamine.
„Palusime RMK puhkamisvõimaluste kasutajatel hinnata ka kulusid, mida nad on teinud või kavatsevad teha ümbruskonnas liikudes. Kulutusi tegi veidi alla poole vastanutest. Kui 2015. aastal kulutas RMK külastusobjektil käinu raha ostudeks naabruses asuvast kauplusest, kohvikust, bensiinijaamast või ööbimiseks kohalikus majutusettevõttes keskmiselt 60 eurot retke kohta, siis tänavu keskmiselt 68 eurot. Seega edendab metsapuhkuse võimaluste hoogustuv kasutus ka piirkondlikku ettevõtlust ja siseturismi,” arutles Marge Rammo.
RMK korraldab külastajauuringut iga viie aasta järel eesmärgiga koguda infot külastajate päritolu, eelistuste, rahulolu, huvide ja muu taolise kohta. Valminud külastajauuring põhineb 8214 külastaja ankeedil, mis koguti ajavahemikes 15. juuli – 15. oktoober 2020 ja 15. aprill – 15. juuli 2021 RMK majandatavatelt puhke- ja kaitsealadelt. Uuringu kokkuvõttega saab tutvuda Loodusega koos veebilehel.
Inspiratsiooni eriilmeliste matkaradade ja puhkekohtade leidmiseks ning juhised vastutustundlikuks looduses liikumiseks leiab RMK Loodusega koos äpist ja samuti veebilehelt loodusegakoos.ee.
Lisainfo:
Marge Rammo
RMK külastuskorralduse osakonna juhataja
marge.rammo@rmk.ee
+372 5137 035
Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896
RMK koostatud kavad annavad põhjaliku ülevaate omavalitsuse territooriumil kasvavast riigimetsast, seal tehtud ja plaanis olevatest erinevatest töödest ning puhkamisvõimalustest.
„Nendes tutvustustes on kokku võetud, missugused riigimetsad omavalitsuse territooriumil kasvavad, milliseid metsamajanduslikke, looduskaitselisi ja metsaparanduse töid on seal eelmisel kümnendil tehtud ning milliseid töid on tuleval kümnendil võimalik ja tarvilik teha,“ kirjeldab RMK peametsaülem Andres Sepp kokkuvõtvalt kavade sisu.
Samuti on tutvustustes kirjeldatud riigimetsas omavalitsuse piires asuvad matkarajad, lõkkekohad ja muu puhkuseks vajalik taristu ja pärandkultuuriobjektid. Samuti kõrgendatud avaliku huviga alad, mille metsatööde planeerimisse RMK kohalikke kogukondi kaasab.
Niisugused kavad on RMK koostanud kokku 76 omavalitsusele, kelle territooriumil RMK hallatavaid maid asub. Kolmes omavalitsuses (Maardu, Sillamäe ja Rakvere linn) riigimetsi ei ole.
Sepa sõnul otsustas RMK niisugused tutvustused kokku panna selleks, et anda omavalitsuse piires tagasivaade viimase kümne aasta jooksul riigimetsades tehtule ja toimunule, kirjeldada nende praegust seisu ning prognoosida ka tulevikku.
„Peamine eesmärk nende tutvustuste koostamisel on selgitada igale omavalitsusele, missugune riigimets nende territooriumil kasvab ja näidata seeläbi, et riigimetsa majandamine praegusel moel on jätkusuutlik ning kartust metsa otsalõppemise osas ei ole vaja tunda,“ märkis Sepp. „Soovime anda avalikkusele infot, et lisaks uuendusraiele tehakse ka väga palju muid töid noorte metsade kasvatamiseks, metsapuhkuse arendamiseks, looduse kaitsmiseks ning metsaparanduseks.“
Ühtlasi soovib RMK kavasid tutvustades saada veelkord omavalitsuse tagasisidet kõrgendatud avaliku huviga aladele riigimetsas. Sepp tõdeb, et enamik omavalitsusi on küll andnud RMK-le teada, millised on nendele olulised metsad, mida kohalik kogukond igapäevaselt aktiivselt kasutab, ent pärast valimisi ja uute volikogude kogunemisi võib olla tekkinud lisaks seni kokkulepitule veel mõtteid mõne riigimetsa ala kõrgendatud avaliku huviga alaks määramise osas.
Iga omavalitsus saab oma kava veebipõhise brošüürina, samuti on tutvustused lisatud RMK kodulehele, kus igaüks saab talle huvipakkuvat piirkonda uurida.
RMK metsaülematel on soov iga omavalitsuse esindajatele, sh volikogudele kavasid põhjalikumalt tutvustama ja lahti rääkima minna. Läbirääkimised kohtumiste asjus on parasjagu käimas.
Niisugust omavalitsusepõhist kava pole RMK varem koostanud. Kümme aastat tagasi koostas RMK metskonnapõhised kavad, mis olid ka praegustele eeskujuks, ent nüüdsed ülevaated ei sisalda nii palju erialaseid termineid, on veidi lühemad ja lihtsamalt sõnastatud ning on seetõttu loodetavasti ka paremini mõistetavad.
RMK koostatud riigimetsa terviktutvustusega saab tutvuda siin.
Lisainfo:
Andres Sepp
RMK peametsaülem
andres.sepp@rmk.ee
+372 505 5932
Sel aastal on RMK taastanud kaitse- ja hoiualadel kokku 270 hektarit poollooduslikke kooslusi, et oleks võimalik neid taas heina- ja karjamaadena
kasutusele võtta.
Taastamistööde käigus raiuti
aladelt maha puud ja põõsad, freesiti maha kännud ja vajadusel ka mättad ning
ebaühtlane pinnas tasandati – kõike selleks, et saaks neil maadel taas heina
teha ning loomi karjatada. Poollooduslike koosluste taastamine ning hilisem
niitmine ja karjatamine on vajalikud selleks, et need alad kinni ei kasvaks
ning säiliks neile omane liigirikkus.
RMK looduskaitsetööde juhi
Küllike Kuusiku sõnul ongi kõikide taastatud maade jaoks juba olemas rentnik,
kes ala pärast taastamist hooldusele võtab.
Kõige suuremas mahus tehti
taastamistöid tänavu Tartu- ja Viljandimaal Alam-Pedja looduskaitsealal ja
Võrtsjärve hoiualal kokku 180 hektaril. Saaremaal, Hiiumaal ja Osmussaarel sai
oma endisaegse ilme tagasi 68 hektarit poollooduslikke kooslusi. Suurimad
taastatud alad Saaremaal asuvad Tahula-Reo hoiualal ja Loodeninal. Läänemaal taastati
kokku 20 hektarit niite ja karjamaid.
„Taastamistööde tegemiseks oli
päris hea aasta, sest oli suhteliselt kuiv,“ tõdes Küllike Kuusik. Näiteks nii
Alam-Pedja looduskaitseala kui ka Võrtsjärve hoiuala poollooduslike koosluste
puhul on tegemist püsivalt liigniiskete ja ajuti ka üleujutatavate
luhaniitudega, kus taastamistööde võimalikkus sõltub suuresti ilmaoludest. RMK
looduskaitsespetsialisti Priit Voolaiu ütlust mööda ongi seetõttu varasematel
aastatel tööd Alam-Pedjal kohati ka takerdunud, sest pinnas ei ole masinaid
kandnud.
Mõlema ala luhtadelt raiuti maha
lehtpuuvõsa, freesiti maha kännud ja mättad. „Võrtsjärvel saime raiutud
puitmaterjali ka välja vedada, kuid Alam-Pedjal on vahemaad nii suured, et
puitu polnud otstarbekas välja tuua ning koondasime selle taastatud ala serva,“
kirjeldas Voolaid tänavusi töid.
Lisaks taastamistöödele tegi RMK
Alam-Pedjal ja ka teistel poollooduslikel kooslustel järelhooldust, et luua
vajalikud tingimused ala edasiseks hooldamiseks. „Võsa kasv pärast raiet ja freesimist
on eriti intensiivne ja see tuleb ära niita,“ selgitas Voolaid.
Kokku tegi RMK tänavu
järelhooldust 350 hektaril. Suuremaid hooldustöid tehti Saaremaal Loode
tammikus, Laidevahe looduskaitsealal Metsaküla puisniidul ja Väljakülas,
Väinamere hoiualal Vormsi saarel ning Läänemaal Käntu-Kastja hoiualal.
Koos tänavuse aastaga on RMK
alates aastast 2016 taastanud üle 3200 hektari poollooduslikke kooslusi.
RMK hallataval riigimaal leidub
poollooduslikke kooslusi rohkem kui 30 000 hektaril, millest suurem osa on
ettevõtjatele ka hooldusse antud.
RMK on Eesti suurim
looduskaitsetööde tegija.
Lisainfo:
Küllike Kuusik
RMK looduskaitsetööde juht
kyllike.kuusik@rmk.ee
+372 503 8556
