Sel aastal on RMK valmis saanud taastamistöödega kokku 200 hektaril poollooduslikel kooslustel ning neid saab taas heina- ja karjamaadena kasutada.

Andmaks aladele tagasi nende endisaegne ilme, raiuti tulevastelt karja- ja heinamaadelt maha puud ja põõsad, freesiti kännud ja mättad ning ebaühtlane pinnas tasandati. Poollooduslike koosluste taastamine ning hilisem niitmine ja karjatamine on vajalikud selleks, et need alad uuesti kinni ei kasvaks ning säiliks neile omane liigirikkus.

Maku puiskarjamaa Saaremaal. Foto: Ants Animägi
Maku puiskarjamaa Saaremaal. Foto: Ants Animägi

Kõige suuremas mahus tehti tänavu taastamistöid Viljandimaal Võrtsjärve hoiualal kokku 49 hektaril ning Alutaguse rahvuspargis Vasknarva ligiduses Karoli luhal 73 hektaril.

Võrtsjärvel on uue ilme saanud vanad lamminiidud (aeg-ajalt suurveega üleujutatavad alad), mis olid suurel määral pajuga kinni kasvanud ega kõlvanud sellisena heina- või karjamaaks.

„Eemaldasime puud ja põõsad ning freesisime kännud ja mättad. Üksikud suuremad puud jätsime kasvama, et suurendada ala elupaigalist mitmekesisust,“ selgitab RMK looduskaitsespetsialist Priit Voolaid Võrtsjärve ääres tehtud töid.

Järgmisel aastal on plaanis kogu ala veel üle hekseldada, sest pärast taastamistöid annavad puude kännud ja juured palju võsundeid ning nende kasvu on vaja takistada. Samuti on plaanis kujundada raietega taastatud ala ja maantee vahele jäänud metsaribad karjatamiseks sobilikeks aladeks. „Kui Võrtsjärve veetase kõrgele tõuseb, saavad veised minna sinna vee eest pakku. Lisaks tekivad väga kenad vaated Võrtsjärvele,“ lisas Voolaid.

Ala on antud rendile ning edaspidi on rentnikul plaan seal veiseid karjatada.

Ka Alutaguse rahvuspargis asuv Karoli luht oli enne taastamistöid paiguti tugevalt võssa kasvanud, lagedamad alad mättaid täis ning kõrgemad ja kuivemad alad metsastunud.

Taastatud Karoli Luht Alutaguse rahvuspargis. Foto: Leevi Krumm
Taastatud Karoli Luht Alutaguse rahvuspargis. Foto: Leevi Krumm

Tööd Karoli luhal on veel pooleli – osal alal on puittaimestik maha võetud, mättad freesitud ning rohurinne purustatud, osal alal aga tööd veel käivad. Kogu ala hekseldatakse tuleval aastal veel üle ning seejärel annab RMK ala rentnikule. Sealgi hakkavad veised edaspidi rohtu nosima ja hoolitsema selle eest, et ala uuesti ei võsastuks.
RMK looduskaitsespetsialisti Leevi Krummi sõnul oli kolhooside aegu Karoli luht kasutusel karjamaana, mõnda aega veel ka taasiseseisvumise alguses, kuniks kasutuseta jäi.

Töö jätkub
Taastamistöödega jõuti lõpule ka Pärnumaal Nigula, Nehatu ja Nedrema looduskaitsealal asuvatel niitudel ja karjamaadel, kokku 23 hektaril ning Saaremaal ja Hiiumaal, kokku 33 hektaril.

Nederema looduskaitsealal asuva puisniidu taastamine. Foto: Ants Animägi
Nederema looduskaitsealal asuva puisniidu taastamine. Foto: Ants Animägi

Hooldustöid alade säilimiseks tegi RMK tänavu 130 hektaril, kõige mahukamalt Saaremaal (60 hektaril) ja Pirita jõeoru maastikukaitsealal linnaniitudel (19 hektaril).

Pirital on RMK taastanud poollooduslikke kooslusi – niitusid alates aastast 2010 ning 11 aastaga on endisaegse ilme saanud 70 hektarit niitusid.

Suuremad taastamistööd algasid tänavu Tartus Raadil 29 hektaril, samuti Pärnumaal Soeva küla poolsel Nedrema looduskaitsealal ja Kurese maastikukaitsealal, kokku 34 hektaril. Need tööd saavad valmis tuleval aastal.

Pool-looduslikud kooslused on välja kujunenud inimese abil – peamiselt niitmise ja karjatamisega. Loomapidamise vähenemisel ja muutumisel paljusid neid alasid enam ei kasutatud ning nad võsastusid. Hooldatud poollooduslikud kooslused on aga väga liigirohked elupaigad, see on ka põhjus, miks neid taastatakse. Näiteks võib leida hooldatud puisniidu ühelt ruutmeetrilt üle 50 erineva liigi soontaimi.

RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi rohkem kui 30 000 hektaril, millest suurem osa on ettevõtjatele ka hooldusse antud.
RMK on Eesti suurim looduskaitsetööde tegija.

Lisainfo:
Kristiina Viiron
RMK kommunikatsioonispetsialist
kristiina.viiron@rmk.ee
tel 5199 1549

Rahvusvahelise audiitorfirma kinnitusel vastab RMK tegevus säästliku ja kestliku metsamajandamise nõuetele.

Septembris analüüsisid metsasertifitseerimisega tegeleva BM Certification Estonia audiitorid järjekordse auditi käigus RMK metsamajandamist ning tõdesid, et RMK majandab metsi vastutustundlikult.

Auditi läbiviijad kontrollisid muu hulgas mitmeid raielanke, metsamaterjali väljavedu, samuti kuivendusobjekte ning leidsid, et töid on tehtud ja tehakse vastavalt säästva metsamajandamise nõuetele. Audit tõendab ametlikult FSC® (FSC-C022757) ja PEFC sertifikaadi kehtivust.

RMK juhatuse liikme Kristjan Tõnissoni sõnul on RMK-l säästva metsanduse sertifikaadid juba aastaid. „Riigimetsa hoidja ja majandajana peab meie tegevus vastama kõrgetele nõuetele. Ka sel aastal kinnitas rahvusvaheline audit, et majandame jätkuvalt metsi säästlikult, kogukondi kaasates ja keskkonnaga arvestades,“ lisas Tõnisson.

Valgustusraie tegemine. Foto: Jarek Jõepera
Valgustusraie tegemine. Foto: Jarek Jõepera

Audit ei tuvastanud suuremaid mittevastavusi, kuid tõi välja väiksemad puudused tööohutuses – kokkuveotraktoris oli aegunud esmaabikomplekt, töötajad ei kandnud mõnel juhul nõuetekohast kiivrit ning turvajalanõusid.

„Tööohutusnõuetest kinnipidamine on metsatöödes eluliselt oluline. Töötame selle nimel, et niisuguseid puudusi ette ei tuleks,“ lausus Tõnisson.

Eelmisel aastal märgatud puudused töökeskkonna nõuete ja FSC logo kasutamise kohta on RMK likvideerinud.

Taustaks sertifitseerimise kohta
Eesti riigimetsa on läbi aastakümnete majandatud säästvalt. Metsaraie ei ole ületanud juurdekasvu, metsatööde tegemisel on püütud maksimaalselt vältida looduskeskkonna kahjustusi ning oluline osa, üle 30% riigimetsast on range kaitse all.

RMK-le on omistatud kaks säästva metsanduse sertifikaati – aastal 2002 FSC® ja 2010. aastal PEFC. Mõlemad on laialt tunnustatud ülemaailmsed säästliku metsamajandamise hindamise süsteemid, mille nõuetele vastamine annab kinnitust, et metsa majandatakse ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalustatult. Lihtsalt seletatuna tähendab see, et metsa majandatakse keskkonda võimalikult säästvalt ja optimaalses mahus. Samuti on kaitstud nende inimeste huvid, kes metsas puhkamas või marjul-seenel käivad.

FSC logo tähistab tooteid, mis sisaldavad puitu hästi majandatud metsast. PEFC-märgis tootel või pakendil annab kindluse, et tootes sisalduv puit või puidul põhinev materjal pärineb kestlikult majandatud metsadest ning on toodetud vastutustundlikult.

RMK FSC sertifikaat kehtib 2027. aasta 31. jaanuarini, PEFC sertifikaat 2025. aasta 28. novembrini.

Auditid kinnitavad, et RMK majandab metsi vastutustundlikult.

Lisainfo:
Kristiina Viiron
RMK kommunikatsioonispetsialist
kristiina.viiron@rmk.ee
5199 1549

Alates 1. jaanuarist 2024 on kõik RMK sõlmitavate kestvuslepingute tingimused avalikud. Kohaliku puidu väärindamiseks ja paberipuidu töötlemise arenguks sõlmib RMK edaspidi kestvuslepinguid vaid Eestis puitu töötlevate ettevõtetega.

RMK juhatuse esimehe Mikk Marrani sõnul on RMK kui Eesti riigimetsa hoidja ja majandaja eesmärk olla maksimaalselt avatud. „Puit on Eesti kõige tähtsam loodusvara ning sellega tehtavad tehingud peavad olema avalikud. Sama oluline on, et riigimetsast tulev puit looks Eestis maksimaalselt väärtust ja seda tehtaks keskkonda hoidvalt. Just seetõttu on alates 2024. aastast kestvuslepingute sisu avalik ning lepinguid sõlmime nende ettevõtetega, kes valmistavad puidust pikemaealisi tooteid, annavad kohalikele inimestele tööd ja tagavad riigile täiendava maksutulu,“ selgitas Marran.

RMK müüb kuni 85% puidust kestvuslepingute alusel, lisaks müüakse puitu ka enampakkumistega. RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul on tänu RMK kestvuslepingutele tagatud Eesti puiduturu stabiilsus. „Ettevõtted on julgenud teha investeeringuid siinsesse metsa- ja puidutööstusesse. Meil on korralikult välja arendatud sae- ja vineeritööstus. Samuti on investeeritud ka kütte- ja paberipuitu kasutavasse tööstusesse. Kohalikud paberipuitu töötlevad ettevõtted tarbivad hetkel aga vaid ligi kolmandiku RMK toodetavast paberipuidust. Suuremaks mahuks puudub Eestis vajalik töötlemisvõimsus, mistõttu on RMK seni müünud paberipuitu kestvuslepingutega peamiselt Soome ja Rootsi. Selleks, et paberipuidutöötlemine Eestis areneks, müüb RMK 2024. aastast paberipuitu kestvuslepingute alusel ainult kohalikele ümbertöötlejatele,“ lisas Kaubi.

Taustainfo kestvuslepingutest
RMK müüb valdava osa ehk kuni 85% puidust kestvuslepingute alusel. Ülejäänud kogus puitu müüakse teisi müügiviise kasutades, peamiselt enampakkumistega. Kestvuslepingud sõlmitakse üldjuhul viieks aastaks, sealjuures lepitakse puidu kogus ja hind kokku igal aastal igaks tarneperioodiks eraldi. Kokku on aastas kolm tarneperioodi ja enne iga perioodi esitavad ettevõtjad RMK-le omapoolsed hinnapakkumised. RMK selgitab välja kõrgeimad hinnad, et saada puidu eest parimat turuhinda. Võrdselt koheldakse nii suuri kui väikeseid ettevõtjaid, mistõttu on müüdavad puidu kogused paarisajast tihumeetrist üle saja tuhande tihumeetrini. RMK-l on hetkel kehtivaid kestvuslepinguid 101 ettevõttega.

Alates 2024. aastast on kõik sõlmitavad kestvuslepingud avalikud. Aastane üleminekuaeg on vajalik selleks, et ettevõtjatel oleks võimalik vajadusel oma tegevust ümber korraldada.

Lisainfo:
Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896

Sel aastal jõuab RMK taastamistöödega lõpusirgele kuues soos ja ühel endisel turbakaevandusalal.

Soid on vaja taastada, sest need on elupaigaks paljudele haruldastele taime- ja loomaliikidele, samuti on sood märkimisväärsel hulgal süsinikku siduvad ökosüsteemid ja puhta vee varude hoidjad.

„Taastamistööd oleme lõpetanud kuues soos: Metsakülas, Unakveres, Übinal, Visjal, Ess-soos ja Nigulas, tööd on pooleli veel Alutaguse rahvuspargis,“ rääkis RMK looduskaitsetööde juht Küllike Kuusik. „Loodame ka seal tööd lõpetada sel kuul, kui ilm vähegi lubab.“

Taastamistööde käigus suletakse kunagised, valdavalt nõukogude ajal rajatud kuivenduskraavid, et vesi tõuseks maapinna lähedale. Vajadusel raiutakse kuivenduse tagajärjel kasvanud metsa ja külvatakse turbasammalt, et sootaimestik taastuks.

Suurim taastatav ala on tänavu Alutaguse rahvuspargis, kokku 1320 hektarit. Sealsele Puhatu soostikule on kõige enam mõju avaldanud põlevkivi kaevandamine ja kuivenduskraavide rajamine.

Kokku taastab RMK tänavu 2369 hektarit soid, olles Eesti suurim looduskaitsetööde tegija.

Taustainfo soode taastamisest
„Alutagusel Puhatu soos suletakse kuivenduskraavid pinnaspaisudega, mis juhivad vee soo pinnale laiali selliselt, et mätaste vaheline ala on märg ja mätaste pealt kuivem. Seeläbi paraneb kogu soostiku veerežiim, mis toetab omakorda kogu soostiku seisundi säilimist ja taastumist,“ selgitas RMK looduskaitsespetsialist Leevi Krumm tehtavate tööde olemust.

Rapla- ja Harjumaal lähestikku asuvates Visja ja Übina allika- ja madalsoodes tuli aga lisaks kraavide sulgemisele likvideerida endisaegse vaguistutuse vallid. Krummi sõnul tõmmati kunagi soode metsastamise käigus alale vaod, mille harjale istutati kuused. „Vagude vaheline madalam ala toimis nagu kraav, juhtides vee alalt ära kuivenduskraavi,“ rääkis Krumm. Nüüdseks on vallid likvideeritud, kraavid pinnaspaisudega suletud ja maa tasandatud.

Võrumaal asuva Ess-soo endise kaevandusala taastamistööde käigus külvati möödunud sügisel 18 hektarile turbasammalt. Sammal külvati üheksakümnendate aastate lõpus maha jäetud freesturbaalale, kus ligi 20 aasta jooksul pole soole omane taimestik õieti taastuma hakanud.

RMK looduskaitsespetsialisti Priit Voolaiu sõnul on praegu vara veel hinnata, kui edukaks turbasambla laotamine osutus. „Tänavune suvi oli väga kuiv ja vahepeal oli hirm, et see rikub plaanid ära, aga õnneks säilis taimestumiseks piisav hulk turbasamblakogumikke. Paar järgnevat aastat annavad selgema vastuse,“ tõdes Voolaid. Erinevate väljakute veetase on Ess-soos keskmiselt päris hästi paika saanud.

Soode taastamine on töö, mille tulemuse nägemiseks kulub aega. Kuivenduskraavide sulgemise tulemuslikkuse hindamiseks on rajatud taastatud soodesse sadakond seirekaevu, mille abil saab teada, kui kõrgel vesi maapinna suhtes on. Vajadusel tehakse täiendavaid töid, et saada veetaset soovitud tasemele.

Objekti nimi, maakond Kaitseala Pindala
Metsaküla I soo, Ida-Virumaa Alutaguse rahvuspark; Muraka looduskaitseala 67
Unakvere soo, Viljandimaa Maalasti looduskaitseala 59
Übina allikasoo, Harjumaa Metsavajakute looduskaitseala; Nabala-Tuhala looduskaitseala 57
Ess-soo taastamisala, Võrumaa Ess-soo maastikukaitseala 158
Nigula raba, Pärnumaa Nigula looduskaitseala 625
Visja madalsoo, Raplamaa Nabala-Tuhala looduskaitseala 83
Alutaguse RP soostike taastamine, Ida-Virumaa Alutaguse rahvuspark; Agusalu ja Puhatu looduskaitseala 1320



Lisainfo:
Küllike Kuusik
RMK looduskaitsetööde juht
kyllike.kuusik@rmk.ee
+372 503 8556

Täna avatakse RMK Sagadi metsamuuseumi uus püsinäitus „Metsane teekond“, kus saab proovile panna nii oma teadmisi Eesti metsadest kui ka lustlikumas laadis metsaeluga tutvust teha.

Sagadi metsamuuseumi juhi Ain Küti sõnul on eestlaste elu kulgenud ikka metsa toel ning metsa mitmekülgseid kasutusvõimalusi ja tähtsust meie identiteedis avab ka uus näitus. „Mets on meie elutunnetust, igapäevaseid toimetamisi ja ka majanduselu mõjutanud sajandeid. Uuel näitusel heidame küll austava pilgu minevikku, aga vaatame siiski ka palju võimalusi pakkuvasse tulevikku,“ sõnas Kütt, avaldades lootust, et põnevat tegevust leiavad näitusel nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Metsamehed virtuaalreaalsuse prillides Sagadi metsamuuseumis. Foto Jarek Jõepera
Metsamehed virtuaalreaalsuse prillides Sagadi metsamuuseumis. Foto Jarek Jõepera

Näiteks saab külastaja oma käega katsuda ja silmaga veenduda, kui paljud meid ümbritsevatest asjadest on seotud puiduga ning mis suunas see valdkond areneb. Käsitlemist leiavad ka metsa roll kliimamuutuste leevendajana ning puit hubase elukeskkonna loojana. Viimase teema avamisel tulevad appi virtuaalreaalsuse prillid ning näituse külastaja saab koos Tõnis Niinemetsaga teha kiirrännaku eri ajastu puitmajades – alustades püstkojast ja lõpetades moodsa ristkihtpuitmajaga. Tõnis Niinemetsa südikal juhendamisel saab proovida teha järgi ka loomahääli ning tuletada meelde looduses liikumise etiketti.

Äsja renoveeritud metsamuuseumi kahel korrusel asuv näitus on jagatud temaatilisteks aladeks. Esimesel korrusel saab videoruumis graafilise ülevaate Eesti metsade hetkeseisust ning vaadata metsailust inspireeritud elamusklippi. Teisel korrusel on esindatud järgmised teemad:
Metsamuuseumi esimesel korrusel asub muuseumipood, kus müügil valik puidust ja teistest loodussaadustest valmistatud tooteid. Fuajees saab iga soovija kätt proovida harvesteri simulaatoril.

Näitus „Metsane teekond“ on RMK Sagadi metsamuuseumis avatud iga päev kell 10-16. Sagadi metsakeskuses tegutseb ka looduskool, hotell ja restoran ning muuseumina härrastemaja.

Värske näituse kuraatorid on Ain Kütt ja Katre Ratassepp. Näituse ruumilahenduse, disaini ja eksponaadid kujundas OÜ Pult. Näituse ehitas valmis OÜ Riksen.

Lisainfo:
Ain Kütt
RMK Sagadi metsamuuseumi juht
ain.kytt@rmk.ee
+372 5334 5849

www.sagadi.ee
www.facebook.com/sagadimanor

RMK ootab kõiki riigimetsa endale meelepärast jõulupuud valima. Sobiva koha kuuse võtmiseks koos maksmisinfoga leiab RMK Loodusega koos äpist ja kodulehelt www.rmk.ee/kuuseke.

„Riigimetsast koos pere ja sõpradega jõulukuuse otsimine ja kõige ilusama leidmine on alati toonud inimestele palju rõõmu. Jätkame traditsiooniga ka sel aastal ja ootame kõiki metsa jõulupuud otsima. Koos kuusega saate koju tuua ka rõõmsa jõuluootuse,“ lausus RMK peametsaülem Andres Sepp.


Jõulud on koosolemise aeg ning pere või sõpradega ühiselt ette võetud retk metsa jõulukuuse järele loob kõigile rahuliku ja hea jõulumeeleolu. RMK pakub riigimetsast jõulukuuse toomise võimalust juba alates 2008. aastast, et aidata elus hoida meie kaunist pühadetraditsiooni.

Kuuske tohib riigimetsast võtta vaid neist kohtadest, kus tal pole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt. RMK mobiilirakendusest ja kodulehelt www.rmk.ee/kuuseke leiab abistava veebikaardi, mis positsioneerib kuuseotsija asukoha ning näitab lähimaid paiku, kust jõulupuud võib langetada.

Kuuske ei tohi võtta metsanoorendikust ega kaitsealalt. Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt hooldatud ning enamasti ühekõrgused. Kaitsealad on riigimetsa kaardil pruuni tooniga välja toodud ja piiritletud ning looduses ka valdavalt siltidega tähistatud.

RMK hea koostööpartner Elektrilevi paneb omalt poolt südamele, et elektriliinide alt kuuske valides tuleb eelkõige veenduda ohutuses.

Kuuse eest tuleb maksta enne selle maha võtmist, tasudes mobiili- või pangamaksega. Kuni meetrine jõulupuu maksab 3 eurot, 1–2meetrine 8 eurot ning 2–3meetrine 13 eurot. Osta saab ka kõrgemaid kuuski, mille hinnad on välja toodud RMK kodulehel. Makse tegemist tõendav kinnitus peab metsas kaasas olema – seda võivad kontrollida metsas kohatud RMK ja Keskkonnaameti töötajad.

„Tänavust jõulukuuse toomise võimalust tutvustavad kolm väga erinäolist perekonda, kelle kodu ehib just nende stiilile vastavalt valitud ja ehitud jõulupuu. Nii nagu iga pere on oma olemuselt erinev, on ka iga kuusk oma kõrguse, tiheduse ja oksadega ise nägu. Riigimetsast saab igaüks leida just enda maitsele meelepärase jõulupuu. Lõpliku näo aga annavad kuusele ehted, mis pere puule riputab,” selgitas RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Sille Ader.

RMK soov on pakkuda kuusetoomise võimalust ja ilusa traditsiooni jätkamist ka neile inimestele, kel endal ei ole metsa ning anda põhjus ka talvel võtta ette mõnus metsaretk.

Lisainfo:
Andres Sepp
RMK peametsaülem
andres.sepp@rmk.ee
+372 505 5932

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896
www.rmk.ee/kuuseke
www.facebook.com/riigimets

RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas Eesti kalavarude täiendamiseks veekogudesse tänavu sügisel üle 210 000 lõhe, siia ja tuura noorkala.

Suurim kogus, 124 200 ühesuvist lõhe viidi Pärnu jõkke, kus nad jaotati kärestikele 14 asukohas Türi ja Sindi vahel. Väiksemate kogustega täiendati Valgejõe lõheasurkonda (26 500 ühesuvist) ja Purtse jõge (11 400 ühesuvist lõhet). Need 4-10 grammised kalakesed jäävad jõkke elama veel pooleks kuni poolteiseks aastaks.

„Seejärel siirduvad lõhed merre toitumisrändele ning kes ellu jäävad, naasevad kahe kuni nelja aasta pärast suguküpsena ja keskmiselt viie kilogrammi raskusena jõkke kudema,“ selgitas RMK kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre.

Siigade kasvatamiseks oli kasutusel kolmest piirkonnast võetud mari, samadesse paikadesse nad ühesuvistena ka asustati.

Siigade sügisene asustamine Pakri lahte. Foto: Kadri Kauksi
Siigade sügisene asustamine Pakri lahte. Foto: Kadri Kauksi

„Tänavu kasvasid siiad üllatavalt hästi, võrreldes varasemate aastatega üle kahe korra suuremaks,“ täheldas Saadre.

Pärnu poolsiirdesiiga viidi Pärnu jõkke umbes 21 400, Peipsi järv sai juurde ligi 19 000 peipsi siiga ning Paldiski lähedale Pakri lahte lasti samast kohast pärit 5400 merisiiga. Kõigil siigadel oli märgistamise mõttes ära lõigatud rasvauim.

RMK kalakasvatustalitus osales tänavu neljandat hooaega ka koos MTÜ-ga Eesti Loodushoiu Keskus Atlandi tuura asurkonna taastamisel Läänemeres. Atlandi tuur, kes kunagi oli Läänemere üks hinnatumaid kalaliike, on viimase sajandi jooksul Euroopas välja surnud. Nüüd on Läänemere-äärsed riigid alustanud tuurapopulatsiooni taastamist. Paljundusmaterjali kasvatab Saksamaal asuv uurimisasutus. Ajalooliselt on tuur kudenud Narva jões.

„Sinna viimegi omakasvatatud kalakesed – paari kuu vanuseid tuurasid läks Narva jõkke ligi tuhat isendit, kahesuviseid ligi kaks tuhat. Nendest 600 kalale on pandud seljauime alla ka märgis, et koguda andmeid tuura elupaigaeelistuste ja rännete kohta,“ rääkis Ene Saadre.

Eesti kalavarud said olulist täiendust juba ka kevadel, kui erinevatesse veekogudesse asustati kokku ligi pool miljonit siiga, forelli, lõhe ja tuura.
Lähiaastatel on plaanis suurendada siia ja tuura asustamismahtusid ning jätkata peamiselt Pärnu jõe lõheasurkonna taastamist.

RMK kalakasvatustalitus jätkab ka haruldase ja ohustatud ebapärlikarbi kasvatamist, et nende asurkonda taastada.

„Meie tublid koostööpartnerid ja toetajad kalade asurkonna taastamisel on Pakri lahe kalurid, Eesti Maaülikooli üliõpilased, Eesti Loodushoiu Keskuse ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi Peipsi töörühma, Pärnu välibaasi töötajad ning Fishing Village kaluriküla ja firma Davines vabatahtlikud. Oleme nende abi eest väga tänulikud,“ lisas Ene Saadre.

Põlula kalakasvatuskeskus on ainuke riiklik kalakasvandus Eestis. Põlulast on alates 1997. aastast Eesti veekogudesse asustatud kokku üle 8 miljoni lõhe, siia, meriforelli, jõeforelli, tuura ja harjuse noorkala. Kõige rohkem on kasvatatud lõhet ning pingutused lõhe arvukust tõsta on Soome lahte suubuvates jõgedes lõpuks ka vilja kandnud.

Lisainfo:
Ene Saadre
RMK kalakasvatustalituse nõunik
+372 516 2554
ene.saadre@rmk.ee

Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes loomi kaamera ette õhtustama.

RMK hirvekaamera asub Lääne-Saaremaal, mis on Eesti üks hirverikkamaid piirkondi. Kaamera paigaldatakse söödaplatsile igal hilissügisel ja nii juba alates 2014. aastast.

„Igal hirvekaamera hooajal on olnud oma eripära nii hirvede tegemistes kui ka hirveplatsi külastanud erinevate loomaliikide näol. Alanud juubelihooaja esimestest päevadest on elevust tekitanud igapäevaselt porgandeid krõmpsutav rebane. Tore on see, et sel sügisel tulevad koos platsile nii pullid, lehmad kui ka hirvevasikad. Mõnelgi aastal on siin maiustanud enamasti vaid hirvepullid,“ lausus zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.


Talve lähenedes koonduvad loomad suurematesse karjadesse, päeva konutavad kuskil metsas ja õhtuhämaruses suunduvad toiduotsingule. Kui aga talv toob Saaremaale paksu lume, siis söödaplatsi leidnud hirved ei lähe enam toidu juurest kuigi kaugele, vaid võivad sinna pikutama jääda.

Varasematel aastatel on hirvekaamera jäädvustanud mitmeid koomilisena tunduvaid seiku. Näiteks jalutas kord söödaplatsile “turbaniga” häbelik ja häiritud hirvepull, kelle sarvede ümber oli takerdunud paras pahmakas silopalli lehvivaid kiletükke. Teinekord sai aga otse-eetris vaadata, kuidas üks hirv lõi teisel jalaga sarve peast.

Hirvede seiklustele saab kodust lahkumata kaasa elada Riigimetsa YouTube kanalil https://www.youtube.com/user/Riigimets.

Looduskaameraid haldab ja seal toimuvat vahendab Tiit Hunt, kelle pikemaid postitusi looduses toimuvast saab lugeda RMK loodusblogist https://rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi.

Lisainfo:
Tiit Hunt
Zooloog ja loodusfotograaf
tiithunt@gmail.com
+372 506 7488

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896

Kunstnik Külli Laidla on Tallinna Metsamajja üles seadnud näituse nii loodusfotodest kui ka tekstiilesemetest, mis on sündinud looduses pildistatud kaadritest.

Laidlat on inspireerinud peamiselt meri, raba ja mets, oma tekstiile on ta värvinud nii taimede kui ka seentega.

Külli Laidla. Foto: erakogu
Külli Laidla. Foto: erakogu

„Mul on kodus palju tekstiile ja kui ma oma tehtud fotot vaatan, tean kohe, millist ma neist peaks kasutama,“ selgitab kunstnik, kuidas sünnivad loodusest inspireeritud tööd, kus lisaks tekstiilile on mängus ka loodusest pärit materjalid, vill, lõng jms.

Külli Laidla sõnul on ta 12 aastat koos fotokaameraga looduses käinud ning aastate jooksul on tal kogunenud ka hulganisti tekstiilmaterjali. „Nii tekkiski mõte, et võiksin neid fotosid kasutada oma tööde valmistamisel,“ märkis Laidla.

Külli Laidla loodusest inspireeritud tekstiilese „Jõhvikasoo mättad“. Foto: Kristiina Viiron
Külli Laidla loodusest inspireeritud tekstiilese „Jõhvikasoo mättad“. Foto: Kristiina Viiron

Esimesed tööd olid üsna praktilist laadi: „Loodusfotograafi seinatasku“ ja „Leiutasku“. Esimesena mainitu sisaldab mitmesuguseid looduspiltnikule tarvilikke esemeid kaardist sääsetõrjeni, teisest aga võib leida loodusest korjatud kivikesi ja muud toredat.
„Mõlemat võib pidevalt ka täiendada,“ nentis kunstnik.

Ta tõdeb, et paljud fotod ja sellest lähtuvalt ka tema tekstiilitööd on mereteemalised, sest pärast rahvaülikooli loodusfotograafia kursust käis ta rahvaülikooli suvekursusega viis aastat mere ääres. „Mulle kui tartlasele see väga meeldis, sest kuidas ma üksi ikka oleks mere äärde läinud,“ lausus ta.

Peale merest ammutatud ideede on ta pildistanud ka rabasid, metsi, Tartu ümbruse maastikke ja valmistanud nende põhjal tekstiilesemeid. Ent teda on inspireerinud näiteks ka jäälilledega rõduaken.

RMK-ga on Külli Laidla varasemalt teinud koostööd rändnäituse „Jälg metsas“ tarbeks, kus olid muu hulgas väljas tema käsitöövaibad ja lambavillast meisterdatud sammal.
Näitusele on kunstnik üle seadnud ka ühe ajaleheväljalõike, kus on pildistatud Eestimaa Looduse Fondi rattaretkelisi Tartumaal Laevas. Pildil esiplaanil paistab ta ise. „Pean seda märgiliseks pildiks, sest minu vanaisa oli metsavaht Tartumaal Laeva metskonnas ja see foto on ka tehtud Laevas,“ põhjendas ta.

Külli Laidla loodusfotode ja tekstiilitööde näitus on avatud Tallinnas Metsamajas Toompuiestee 24 novembrikuu lõpuni ning seda saab vaadata tasuta. Metsamaja, kus asub ka RMK Tallinna teabepunkt, on avatud tööpäeviti kella 9 kuni 17.

Lisainfo:
Kristiina Viiron
RMK kommunikatsioonispetsialist
kristiina.viiron@rmk.ee
+372 5199 1549

Täna asustati Narva jõkke 250 noort tuura, et aidata kaasa Läänemere tuurapopulatsiooni taastamisele. See tähistab septembris alanud ja viis aastat kestva LIFE programmi projekti „Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes“ algust. Projekti jooksul on plaanis asustada Narva ja Pärnu jõkke kokku 500 000 tuura noorkala.

Tuura populatsiooni on asutud taastama, sest eelmise sajandi lõpuks oli tuura algupärane asurkond Läänemeres täielikult hävinud. Viimane teadaolev looduslik isend püüti Eesti vetes 1996. aastal. Kala oli 2,9 meetrit pikk ja kaalus 136 kilogrammi.

Läänemere ühe iidsema kalaliigi, tuura kahesuvised noorkalad asustati täna Narva jõkke, kus nad elavad kuni merre laskumiseni. „Meres elavad ja toituvad tuurad esialgu rannikumeres, kus neid erilise kehakuju tõttu ohustab kalapüünistesse takerdumine. Tuurad võivad elada kuni saja aastaseks, kasvada 5 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 600 kilogrammi. Suguküpseks saavad tuurad 15–20 aastaselt, siis tulevad nad tagasi kodujõkke kudema. Kudemine kordub 2–5 aasta järel,“ selgitas RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas.

Tuura asustamine jõkke. Foto: Aimar Rakko
Tuura asustamine jõkke. Foto: Aimar Rakko

Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on tuurade taasasustamine nende kunagisse kodujõkke – Narva jõkke rahvusvahelise tähtsusega sündmus. „Me püüame mitme riigi ühiste jõupingutustega Läänemere elurikkust taastada ja loodame, et tulevikus on tuura asurkond jälle nii heas seisundis, et sellest saab ka kalameeste võrgus lubatud kala,“ ütles keskkonnaminister. „Täna asustatud kaladele pikka iga ja palju järglasi!“

Projekti teadusjuht Meelis Tambets Eesti Loodushoiu Keskusest tõdes, et ainuke viis taastada väljasurnud kalaliigi asurkonda on see taasasustada. „Kuna tuur on väga pika elueaga ja saavutab suguküpsuse suhteliselt hilja, tuleb asustamist teha suures mahus ja pikema aja jooksul. Parima tulemuse saavutamiseks asustatakse eri vanuses kalu,“ täpsustas Tambets.

Eesti Loodushoiu Keskuse teadusjuht Meelis Tambets.
Eesti Loodushoiu Keskuse teadusjuht Meelis Tambets.

Et koguda andmeid tuura elupaigaeelistuste ja rännete kohta, märgistatakse osa kalu telemeetriliste märgistega. Kalad varustatakse ka väliste märgistega, et kalurid ja kalastajad saaksid osaleda tuura rännete ja kasvukiiruste andmete kogumises.

„Ainult üheskoos saame tuurapopulatsiooni taastada ja seepärast palume teatada püütud kaladest märgisel toodud telefoninumbril 517 6886 või e-posti aadressil meelis.tambets@gmail.com. Kogume infot nii eluvõimeliste koos märgisega vabastatud tuurade kui ka juhuslikult püünises hukkunud tuurade kohta,“ lisas Meelis Tambets.

Tuurasid on RMK ja ELK meie vetesse asustanud ka varasematel aastatel, kuid koostöös Soome loodusvarade instituudiga (LUKE) 1. septembril alustatud ühisprojektiga „Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes“ (LIFE Baltic Sturgeon) saab see tegevus uue hoo.

„LIFE programmi projekti eesmärgiks on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOM 2020. aastal kinnitatud Läänemere tuura kaitse ja taastamise kava 2019–2029 täitmine Eestis. LIFE projekt lõpeb 2027. aasta detsembris. Tuura noorkalade kasvatamisel, asustamisel, rännete uurimisel ning andmete kogumisel tehakse tihedat koostööd teiste Läänemere-äärsete riikide asutuste ja ekspertidega, et saavutada võimalikult hea tulemus asurkonna taastumisel,“ selgitas RMK Põlula kalakasvatustalituse rahvusvahelise projekti LIFE Baltic Sturgeon koordinaator Mart Thalfeldt.

Projekti finantseeritakse 75% ulatuses Euroopa Liidu LIFE fondist. Lisaks rahastavad projekti Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus ning projekti elluviijad.

Lisainfo:
Kunnar Klaas
RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja
+372 527 8245
kunnar.klaas@rmk.ee

Mart Thalfeldt
RMK Põlula kalakasvatustalituse rahvusvahelise projekti LIFE Baltic Sturgeon koordinaator
+372 506 2369
mart.thalfeldt@rmk.ee

Meelis Tambets
Eesti Loodushoiu Keskus, projekti teadusjuht
+372 517 6886
meelis.tambets@gmail.com