RMK teadusklippide sarjas tutvustab Eesti
Maaülikooli metsanduse doktorant Tiia Drenkhan seente ja olulise metsakahjuri, hariliku männikärsaka, vahelisi seoseid.
Kokkuvõte:
Puud
võivad metsas või koduaias haigestuda erinevatel põhjustel: taimed
võivad juba enne istutamist olla nakatunud haigusetekitajaga,
puud haigestuvad eluea jooksul (sh invasiivsed haigused), puudele on
tekitatud mehaanilised vigastused, puid kahjustavad putukad jne.
Tulemuseks võib olla puude kiratsemine, haigestumine või hukkumine.
Metsanduse doktorant Tiia Drenkhan uurib seente ja olulise
metsakahjuri, hariliku männikärsaka, vahelisi seoseid.
Metsahaiguste
uurimisega tegeletakse Eesti Maaülikooli metsapatoloogia ja -geneetika
laboris, kus haiguste määramiseks
kasutatakse peamiselt kahte meetodit: DNA abil liikide määramine ja
seente puhaskultuuri meetod. DNA abil liikide määramine on võrreldes
puhaskultuuri meetodiga kiirem, lihtsam ja täpsem, kuid kulukam. Samas
on DNA abil võimalik määrata sarnaste tunnustega,
aga genotüübilt erinevaid liike.
RMK
rahastatud teadusprojekti käigus uuriti, kas harilik männikärsakas, kes
talvitub puude juurtel ja kahjustab olulisel
määral värskelt metsa istutatud seemikuid ehk noori puutaimi, on
võimeline juba haigestunud puult seeneeoseid edasi kandma tervetele
puudele või taimedele. Juhul, kui talvitumispaigaks olnud puud on
nakatunud, on võimalik, et putukas kannab seeneeosed ka noortele
taimekestele, mille koort ta närib.
Töö käigus uuritigi laboratoorsetes tingimustes, kas harilik männikärsakas kannab edasi seeneeoseid elujõulisena ehk kui
oluline võib olla putuka roll näiteks istutatud taimede nakatamisel erinevate haigusetekitajatega.
Vaadeldi patogeensete seente, juurepessu ja Diplodia sapinea,
ning antagonistliku hiidkooriku eoste elujõulisust peale hariliku
männikärsaka seedetrakti läbimist. Juurepess on patogeen, mis tekitab
okaspuudel juure- ja tüvemädanikku, Diplodia sapinea
on laialt levinud männi patogeen. Hiidkoorikul põhinevat preparaati Rotstop kasutatakse juurepessu biotõrjel.
Tulemused näitasid, et nimetatud seeneliigid on peale hariliku männikärsaka seedetrakti läbimist elujõulised. Seega,
hariliku männikärsaka roll haiguste levitajana metsas ning mõju praktilisele metsamajandusele võib olla arvatust ulatuslikumgi.
RMK
rahastas projekti „Metsakultiveerimisega seotud metsakaitseprobleemid
Eesti metsanduses ning nende vältimine keskkonnasäästlike
tõrjevõtetega“ 139 000 euroga. Teadusprojekti juht oli Ivar Sibul Eesti Maaülikoolist ning projekti põhitäitjad Ivar
Sibul, Irja Kivimägi, Rein Drenkhan, Urmas Kõljalg, Enno Merivee, Kadri Põldmaa, Katrin Jõgar, Angela Ploomi ja Tiia Drenkhan. Projekti viidi läbi aastatel 2012-2015 ning selle
lõppraportit saab lugeda siit.
RMK toetab
säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist
alates
aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti,
mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval
ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.
Sel nädalal toimunud suuliste enampakkumistega müüs RMK eelseisvaks jahihooajaks sõralistest suurulukite jahipidamisvõimalused 6 jahipiirkonnas, millede kasutusõigus kuulub RMK-le. Enampakkumisel leidsid omaniku kõik müüki pandud 635 jahiluba. RMK teenis jahilubade müügist 201 500 eurot, enampakkumistel osales 79 jahimeest.
„Enampakkumisel osalenud jahimeeste suur arv ja oodatust kõrgemaks kujunenud hinnad näitavad, et Eestis vabu jahipidamiskohti napib,“ ütles enampakkumised läbi viinud RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste. „Võitjateks osutusid põhiliselt kohalikud jahimehed, sealhulgas mitmed suurte kogemustega endised RMK jäägrid,“ lisas Männiste.
Iga jahiloa ostuga kaasneb ulukihooldetööde tegemise kohustus, kütitud ulukitelt teadusliku uurimismaterjali kogumine, väikekiskjate ja arvukuse reguleerimist vajavate jahilindude minimaalne küttimiskohustus. Enampakkumise käigus müüdud jahilubade jahipidamiskoht (ehk jahiala) antakse jahiseltskonna kasutusse üheks jahihooajaks.
Kogu enampakkumisest saadud tulu jagatakse 6 jahipiirkonna vahel vastavalt maaomandi jaotusele. Keskmiselt saab maaomanik teenida iga jahipiirkonna koosseisu kuuluva hektari eest koos käibemaksuga 1,72 eurot. Tulu jagatakse maaomanikuga siis, kui maaomanik annab RMK-le teada, et on nõus jahipidamisega tema maal ning sõlmib sellekohase lepingu. RMK kasutuses on 155 600 hektarit jahimaid, millest eramaad moodustavad 23%. Eraomanikel on seega kokku võimalik jahipidamise lubamisest omal maal teenida ligi 50 000 eurot.
RMK hallatavate jahipiirkondade eramaade jahindusliku kasutamise nõusolekust teadaandmiseks tuleb saata kiri aadressile rmk@rmk.ee, teatades oma nime, enda kinnistu(te) või katastriüksus(t)e numbri, kontaktandmed, samuti arveldusarve, kuhu soovite oma maaomandi jahindusliku kasutuse eest tasu kandmist. RMK ootab maaomanike vastavasisulisi teateid septembrikuu lõpuni.
Suurulukite küttimisloaga kaasneb kohustus küttida müügiüksuse 1000 ha jahimaa kohta vähemalt 8 väikekiskjat ja 4 arvukuse reguleerimist vajavat jahilindu. Kobraste küttimiskohustus kehtestatakse elupaigapõhiselt seal, kus nende elutegevus põhjustab üleujutusi. Ulukihooldetööd ja lisasöötmise teostab pakkumise võitja müügiüksusel omal kulul. Samuti määratakse kütitud ulukilt teadusliku uurimismaterjali kogumise täpne ulatus.
Kõik jahipidamisega kaasnevad kohustused ja piirangud on määratud enampakkumise võitjaga sõlmitavas jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppes. Kokkuleppe täitmise kindlustamiseks maksab jahilubade võitja tagatisraha, mida kokkuleppe ennetähtaegsel tühistamisel ei tagastata.
Enampakkumise detailsed tulemused RMK kodulehel: www.rmk.ee/kuulutused/jahiload.
Lisateave:
Kalev Männiste
RMK jahinduse peaspetsialist
tel 513 9642
e-post kalev.manniste@rmk.ee
www.rmk.ee
Pühapäeval saab ametliku hoo sisse looduspuhkuse hooaeg kui külastajatele avavad igapäevaselt uksed 27 RMK teabepunkti üle Eesti. Mullu külastati riigimetsa puhkealasid, rahvusparke ning looduskaitsealasid 1,57 miljonil korral.
RMK tegeleb külastuskorraldusega 13 riigimetsa puhkealal, 5 rahvuspargis ja ligi 40-l muul kaitsealal üle Eesti. “Hetkel on looduses liikujale välja ehitatud ligi 2000 km matkaradu, 309 kattega lõkkekohta ning 41 telkimisala,” tutvustas võimalusi RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo. Sellele lisaks pakub RMK ööbimisvõimalust 24 metsaonnis ning 18 metsamajas.
Looduses liikuja abistamiseks on 15. maist kuni 15. septembrini kõik RMK teabepunktid avatud igal nädalapäeval kella 10-18. Teabepunktides jagatakse nõuandeid ja infomaterjale elamusliku looduspuhkuse ettevalmistamiseks. Kokku on teabepunkte üle Eesti 27, viimase aastaga on neid juurde loodud 3 – Tallinna lähedal Viimsis, Jõgevamaal Toomal ning Otepääl.
Endale sobivat loodusretke aitab ette valmistada ka põhjalik otsisüsteem RMK kodulehel https://rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/voimaluste-otsing
Mullu külastati RMK teabepunkte ligi 60 000 korral. Igaüheõigusel tuginevate looduskasutuse võimaluste pakkumiseks ja elanikkonna loodusteadlikkuse edendamiseks kasutas RMK 2010. aastal 4,1 miljonit eurot. Tänavu on see summa 6,3 miljonit, millest 2 miljonit eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Marge Rammo
RMK loodushoiuosakonna juhataja
Telefon 676 7530, 513 7035
marge.rammo@rmk.ee
www.rmk.ee/loodusegakoos
www.facebook.com/riigimets
Teate koostas:
Mari-Liis Kitter
RMK kommunikatsioonijuht
Viljandi mnt 18b, 11216 Tallinn
Tel 676 7033, 514 5954
mari-liis.kitter@rmk.ee
Täna, 1. oktoobril 50. juubelit
pidav Eesti vanim kodumaiseid dekoratiivtaimi kasvatav RMK Tartu Puukool on
tegevusaja jooksul müünud kokku üle saja miljoni istiku.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatava Tartu Puukooli juhataja
Andres Tuvi sõnul pärineb 80% Tartu ja valdav osa teiste Eesti linnade vanemast
kõrghaljastusest kas Luua või Tartu Puukoolist. “Kui tippaegadel müüdi 12-13
miljonit istikut, siis praegu turustab puukool peale metsaistikute suurtootmise
lõpetamise aastas kesmiselt 70 000 taime,” ütles Tuvi.
Andres Tuvi kinnitusel tegeleb RMK Tartu Puukooli peamiselt kodumaiste
dekoratiivistikute kasvatamisega, mille osas ollakse ka Eesti suurimad. “Enamik
turul müüdavaid istikuid tuuakse praegu riiki sisse ja selles pole midagi
halba, aga meie peame oluliseks Eesti istikukasvatustraditsioonide hoidmist.
Teeme kõik kohapeal seemne võtmisest kuni pookimisteni ise ära ning seetõttu
saame olla kindlad taime kvaliteedis ja sobivuses meie kliimasse,” ütles Tuvi.
Tartu puukooli populaarseimad müügiartiklid on okaspuudest ebatsuugad,
torkavad kuused ning seedermännid. Lehtpuudest kogu pärnade perekond, kased,
hobukastanid ja õunapuude dekoratiivsordid. Samuti erinevad roosisordid. “Kuna
tundub, et eesti naabrite vahel peab olema aed, siis kasvatame ka palju
hekitaimi,” lisas Tuvi.
RMK Tartu Puukool asub enam kui 30-hektarilisel maa-alal Tartu linna
serval. Tootmises on üle 450 puu- ja põõsaliigi ning sordi.
Lisainfo:
Andres Tuvi
RMK Tartu Puukooli juhataja
Mob: 517 8485
E-post: andres.tuvi@rmk.ee
Reedel ja laupäeval toimuvad 43. Metsanduse kutsevõistlused ning
Järvselja suvemängud Tartumaal Järvseljal, Eesti metsandushariduse kantsis.
Võistlustulle asub kokku 320 võistlejat.
Kutsevõistlustel leiab sobiva võistlusala igaüks,
sest võisteldakse 16 alal. Üheks atraktiivsemaks ja kõige enam oskusi
nõudvaks on kindlasti raie meistrivõistlused, kus asuvad parimaid
selgitama 27 professionaali ja 6 juuniorit. Oma oskusi näidatakse raievõistlustel
viiel alal: langetamises, saeketi vahetamises, kombineeritud järkamises,
täpsussaagimises ja laasimises. Oma oskusi paneb taaskord proovile ka Eesti
esimene naisvõistleja Kreedera Arula. Lisaks osalevad ka raiujad Lätist ja
Soomest.
Lisaks traditsioonilistele kutsealadele saab osa võtta paljudest sportlike
sisuga võistlustest ning toimuvad matkad koos õppejõududega. Töötavad Emajõe
Lodjaseltsi töötoad. Esimese päeva kulminatsiooniks on suur simman.
Praeguseks on oma osaluse kinnitanud 320 inimest, mis tähendab mullusest
suuremat osalejate arvu. Osalejaid on metsandusettevõtetest, -asutustest või
teistest metsandusega seotud organisatsioonidest, Luua Metsanduskoolist, EMÜ
metsandus- ja maaehitusinstituudist ning osalevad ka metsandusega seotud füüsilisest
isikust ettevõtjad ja erametsaomanikud.
Võistluste juhendid ja ajakava leiab siit: http://www.metsaselts.ee/index.php?sisu=tekst&mid=394&lang=est
Lisainfo:
Mart Kelk
Korraldusmeeskonna juht
gsm 53 490 286
Täna kogunenud RMK nõukogu vabastas peadirektor Aigar Kallase ametist heites
talle ette juhtimisvigu. Uue peadirektori leidmiseks korraldab
keskkonnaministeerium avaliku konkursi, seni täidab peadirektori kohuseid RMK
finantsdirektor Martti Siimann.
RMK nõukogu tunnustas peadirektorit tänavuste heade majandustulemuste eest,
kuid leidis, et arutluse all olnud arengukava koostamisel on tehtud olulisi
juhtimisvigu ning organisatsiooni sees on tekkinud liiga suured pinged, mistõttu
on organisatsiooni toimimine tänasel päeval oluliselt häiritud, ütles RMK
nõukogu esimees Andres Onemar. Seetõttu tegi nõukogu Aigar Kallasele ettepaneku
lahkuda ametikohalt.
RMK nõukogu arutas täna ka RMK 2004. aasta eelarvet, mille tulud on 938
miljonit krooni ning riigieelarvesse kantav metsatulu on 174 miljonit krooni.
Nõukogu kiitis RMK eelarve üldjoontes heaks, kuid kinnitada saab selle pärast
riigieelarve välja kuulutamist.
Järgmine nõukogu koosolek toimub uue peadirektori nimetamiseks eeldatavasti
veebruari alguses. Vastavalt kokkuleppele saab Aigar Kallas
lahkumiskompensatsiooniks 10 kuu palga.
RMK nõukogus on 9 liiget: keskkonnaminister Villu Reiljan, Hiiumaa
Kaitsealade Administratsiooni direktor Andres Onemar, Eesti Metsatööstuse Liidu
juhatuse esimees Ivar Dembovski, rahandusministeeriumi asekantsler Raivo Sulg,
Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Toomas Trapido, AS-i Kunda Trans juhataja
Andres Lume, Riigikogu liikmed Küllo Arjakas ja Rein Randver ning
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Indrek Laas.
Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus,
mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK
kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid ning tegeleb metsa ja puidu
müügiga. Lisaks loob RMK igaüheõiguse teostamise võimalusi oma puhkealadel ning
arendab loodushariduslikku tegevust.
Lisainfo:
Andres Onemar
RMK nõukogu esimees
Telefon 050 44 331
Eesti Statoil ja riigimetsa majandaja RMK jätkavad kolm aastat tagasi alguse
saanud traditsiooni ning kingivad kõigile Eesti lastekodudele riigimetsast pärit
jõulukuused ning kingipakid. Tänavu liitus aktsiooniga ka Eesti Filmi
Sihtasutus, kes kinkis lastekodudele hulgaliselt videokassette Eesti
mängu- ja multifilmidega.
RMK ja Statoil otsustasid ühise heategevuskampaania korraldamise traditsiooni
jätkata, sest eelmistel aastatel on lastekodudest saadud tagasiside väga
positiivne. RMK metskonnad viivad enne jõule üle Eestimaa asuvasse 40 riiklikku
või erainitsiatiivil tegutsevasse laste- ja noortekodusse üle 200 erinevas
mõõdus jõulukuuse, kokku poolteist tonni mandariine ja igale lastekodule veel
kingikoti mänguasjade ning videokassettidega. Kokku toovad Statoil, RMK ja Eesti
Filmi Sihtasutus oma algatusega jõulurõõmu 1750 Eesti lastekodudes elavale
vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele ja noorele.
Statoili ja RMK koostöö lastekodudele suunatud heategevusprojekti raames sai
alguse 2000. aastal. “Lastekodude toetamine sellisel viisil on kujunenud kõigile
osapooltele väga südantsoojendavaks ettevõtmiseks ja igal aastal on toetatavate
ring laienenud, sest riiklikele lastekodudele on viimase paari aasta jooksul
lisandunud ka mitmeid eraalgatusel tegutsevad laste- ja noortekodusid ja
varjupaiku,” ütles Eesti Statoili turundusjuht Hede Kerstin Luik.
RMK metsamajanduse osakonna turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul on kuuski ja
kingipakke laiali vedanud metskondade töötajad saanud lastekodudega eelmistel
aastatel hea kontakti. “Paljud RMK metskonnad viivad kuuse lisaks lastekodule ka
kohalikku haiglasse, kirikusse, kooli ja lasteaeda – see on meie soov ja
võimalus näidata, et hoolime kodukandi käekäigust,” lisas Kaubi.
Eesti Filmi Sihtasutuse (EFSA) peadirektori Martin Aadamsoo sõnul on
lastekodudele filmidega videokassettide kinkimine sisuliseks jätkuks programmile
“Eesti film Eesti lastele”, mille eesmärgiks on pakkuda Eesti lastele
emakeelseid filme. 2000. aastal alguse saanud programm on olnud väga edukas,
lastele on korraldatud mitmeid kinoseansse, kus neil on olnud võimalus kohtuda
ka filmitegijatega.
Lisainfo:
Hede Kerstin Luik, Eesti Statoili turundusjuht, tel (0) 665
7700
Ulvar
Kaubi, RMK metsamajanduse turundusjuht, tel (0) 628 1500
Martin
Aadamsoo, Eesti Filmi Sihtasutuse peadirektor, tel (0) 627 6060
RMK ja Eesti Ühispank korraldasid metsamappide koostamise konkursi “Rõõm ja
mure metsast”, mille eesmärgiks oli väärtustada metsa ja inimese suhteid ning
elavdada keskkonnahariduslikku tegevust koolides. Osalema olid oodatud
kõik üldhariduskoolide 2.-9. klassid.
Konkursile saabus kokku 137 sisukat tööd. 17. novembril kogunenud ürii
otsustas talveprogrammiga auhinnata 36 tööd, nende koostamisel osales 733
õpilast. Lisaks märgiti ära veel neli tööd.
Parimatele klassidele on auhinnaks detsembris või jaanuaris RMK Sagadi
looduskoolis või RMK loodusmajades korraldatav talveprogramm. Meisterdatakse
jõulumeeneid, valatakse õnnetina, tehakse lõket ja tutvutakse talvise
metsaeluga. Kõik talveprogrammis osalejad saavad Eesti Ühispangalt lisaks
toredad kingitused.
Konkursitööde näitusega saab tutvuda RMK Sagadi metsamuuseumis ja RMK
loodusmajades. Konkursitööde põhjal koostatakse metsamapp parimatest töödest,
mis saadetakse kõigile osalenud koolidele. Auhinnatud tööde nimekirja leiab RMK
koduleheküljelt aadressil /pages.php3/010318.
Lisainfo:
Tiina Reintal
RMK Sagadi looduskooli metoodik
Tel: (032)
58 881
E-post: tiina.reintal@rmk.ee
RMK tasus 2003. aasta esimese 9 kuuga riigieelarvesse 125,9 miljonit krooni
metsatulu maksu, mis on 80% aastaeelarves kavandatust.
RMK üheksa kuu tulud kokku olid 726,4 miljonit krooni, mis moodustab samuti
80% aastaeelarvesse planeeritust. Valdava osa tuludest teenis RMK
ümarmetsamaterjali ja kasvava metsa müügist (94%).
Ümarmetsamaterjalina müüs RMK 9 kuuga 1,46 miljonit tihumeetrit keskmise
hinnaga 392 krooni tihumeeter, kasvava metsana 460 000 tihumeetrit keskmise
hinnaga 226 krooni tihumeeter. 9 kuuga müüdi võrrelduna möödunud aasta sama
perioodiga kasvavat metsa vähem 101 000 tihumeetrit ja metsamaterjalina rohkem
9000 tihumeetrit, kuid tänu kasvava metsana müüdava puidu hinna tõusule 45
krooni tihumeetri kohta suudeti tõsta tulusid 23,5 miljonit krooni.
Uut metsa rajati riigimetsas 9 kuuga 6864 hektarit. Sellest istutati 3976
hektarit, külvati 1031 hektarit ja aidati kaasa looduslikule metsauuenduse
tekkele 1857 hektaril. Metsa uuendamiseks kulus 12,1 miljonit taime ning 800
kilo metsaseemneid. Enamus metsataimedest toodeti RMK oma taimlates;
eraettevõtjatelt osteti riigimetsa tarvis ligikaudu miljon taime.
Igaüheõigusel tuginevate looduskasutuse võimaluste pakkumiseks ja elanikkonna
loodusteadlikkuse edendamiseks kasutas RMK üheksa kuuga kokku 9 miljonit krooni.
Tähtsamateks töödeks olid Varbola linnuse korrastamine ja telkimisala loomine
ning Viti järve vaatetorni valmimine Elva-Vitipalu maastikukaitsealal. Ühtlasi
rajati looduses liikujatele 15 km uusi metsaradasid ning avati 6 teabepunkti.
Teabepunkte, loodusmaju ja RMK Sagadi metsamuuseumit külastas kokku üle 33 000
inimese.
Jahindusest (jahipakettide, jahisaaduste ja jahilubade müük) teenis RMK
käesoleva aasta esimese 9 kuuga 4,9 miljonit krooni, mis moodustab 69%
aastaeelarves planeeritud tuludest.
Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus,
mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK
kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid ning tegeleb metsa ja puidu
müügiga. RMK loob igaüheõiguse teostamise võimalusi RMK puhkealadel ning arendab
loodushariduslikku tegevust loodusmajades ja Sagadi looduskoolis.
Lisainfo:
Martti Siimann
RMK finantsdirektor
Telefon (0) 628
1572
e-post martti.siimann@rmk.ee
Täna algas järjekordne üleriigiline heakorrakampaania “Mets puhtaks”, mille
eesmärk on tõsta inimeste keskkonnateadlikkust. Kampaania tipphetk on laupäeval,
mil sajad vabatahtlikud üle Eesti puhastavad prügist oma kodulähedasi
metsaaluseid.
MTÜ Timur ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt korraldatav kampaania
toimub tänavu kolmandat korda. Varasematel aastatel on vabatahtlikud
koristusaktsiooni käigus korjanud Eesti metsadest kokku üle saja tonni
prügi.
“Kuigi vabatahtlikud näitavad kampaania raames prügikoristamiseks eeskuju,
pole kampaania ellu kutsutud kindlasti mitte prügi koristamiseks ehk
tagajärgedega tegelemiseks. Samapalju on vaja tegeleda põhjustega ehk sellega,
miks inimestel tuleb pähe mõte oma prügi metsa alla vedada ning miks nad seda
normaalseks peavad,” toonitab kampaania projektijuht Meelis Muhu.
Seetõttu on kampaania peamine eesmärk inimeste teavitamine
keskkonnateadlikust käitumisest ning Eesti metsade olukorrast, et metsareostajad
enne prügi metsaveerde maha poetamist järgi mõtleksid.
RMK metsamajanduse osakonna juhataja Jaan Schultsi sõnul on inimesi, kes ei
anna endale aru, et prügi metsa viimisega saastab sellega iseenda ja oma
lähedaste elukeskkonda. “Isegi hoolimatust puhkajast või seenelisest jäävad
metsa alla maha jäätmed, mis lagunevad looduses väga pikaajaliselt nagu näiteks
plastik ja klaas,” ütles ta.
Riigimetsast koristati 2002. aastal 1128 tonni prügi, kõige reostatumad
piirkonnad Eesti metsadest asuvad Harju-, Lääne- ja Raplamaal. Suureks
probleemiks on väiksemate kohalike prügilate sulgemisega tekkinud omavolilised
prügimäed riigimetsas. Probleemsed on ka metsa viidud ohtlikud jäätmed
(autokummid, akud, õlitünnid, külmkapid jne), mille käitlemine on tavajäätmetest
kulukam ja mis kujutavad endast suurt reostusohtu keskkonnale.
Laupäevasele koristusaktsioonile on end registreerinud ligikaudu 1000
vabatahtlikku. Nende hulgas on peamiselt kooliõpilased ja nende juhendajad, aga
ka täiskasvanuid erinevatest organisatsioonidest. Koristusaktsioonid algavad
laupäeval kell 10 ning kestavad umbes 5 tundi.
Meelis Muhu sõnul on oluline, et lastele õpetatakse juba varakult, kui
oluline on loodus inimese tervisele ning mida tähendab keskkonna säästmine. “Ma
olen kindel, et vähemalt need lapsed, kes on korra aktsioonis osalenud, jälgivad
tulevikus tähelepanelikumalt oma käitumist ja annavad positiivset eeskuju
ka oma lähedastele,” sõnas ta.
Lisainfo:
Meelis Muhu, projektijuht
telefon 050 78 163
e-post meelis@timur.ee
http://www.timur.ee/mets_puhtaks/
Jaan Schults, RMK metsamajanduse osakonna juhataja
telefon (0) 628 1523,
052 82 363
e-post jaan.schults@rmk.ee