Lastekodud üle Eesti saavad jõulukuused, kingipakid ja
kodumaiseid filme
Eesti Statoil ja riigimetsa majandaja RMK jätkasid neli aastat tagasi
alguse saanud traditsiooni ning kinkisid kõigile Eesti laste- ja noortekodudele
riigimetsast pärit jõulukuused ning kingipakid. Aktsiooniga eelmisest aastast
liitunud Eesti Filmi Sihtasutus kinkis puuetega laste asutustele DVD-mängijad
ning DVD-plaate tuntud Eesti mängufilmidega.
RMK ja Statoili jaoks on iga-aastane ühine heategevuskampaania saanud juba
traditsiooniks. RMK metskonnad viisid tänavu jõulude eel üle Eestimaa asuvasse
42 riiklikku või erainitsiatiivil tegutsevasse laste- ja noortekodusse laiali
237 erinevas mõõdus jõulukuuske, 1,6 tonni mandariine ja igale lastekodule veel
kingikoti mänguasjadega. Kokku toovad Statoil, RMK ja Eesti Filmi Sihtasutus oma
algatusega jõulurõõmu ligi 2000le Eesti lastekodudes elavale vanemliku
hoolitsuseta jäänud lapsele ja noorele.
Statoili ja RMK koostöö lastekodudele suunatud heategevusprojekti raames sai
alguse 2000. aastal. Lastekodude toetamine sellisel viisil on kujunenud kõigile
osapooltele väga südantsoojendavaks ettevõtmiseks ja igal aastal on toetatavate
ring laienenud, sest riiklikele lastekodudele on viimase paari aasta jooksul
lisandunud ka mitmeid eraalgatusel tegutsevad laste- ja noortekodusid ja
varjupaiku, ütles Eesti Statoili turundusjuht Hede Kerstin Luik.
RMK metsamajanduse osakonna turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul on kuuski ja
kingipakke laiali vedanud metskondade töötajad saanud laste- ja noortekodudega
püsivalt hea kontakti. Paljud RMK metskonnad viivad kuuse lisaks lastekodule ka
kohalikku haiglasse, kirikusse, kooli ja lasteaeda see on meie soov ja
võimalus kodukandi asutusi ja inimesi meeles pidada, lisas Kaubi.
Eesti Filmi Sihtasutus (EFSA) korraldab tänavu neljandat aastat järjest
ettevõtmist Eesti film eesti lastele, mille käigus on lastele tasuta näidatud ja
kingitud uuemaid Eesti filme. “Sel aastal saatsime lastele plaate Eesti
filmidega ja viiele puuetega laste koduks olevale lastekodule ka DVD mängija.
Varsti on enamus Eesti filme nii või teisiti ainult DVD-l, parem siis juba kohe
lastele neile ligipääs anda,” ütles Eesti Filmi Sihtasutuse juht Martin
Aadamsoo.
Lisainfo saamiseks palume pöörduda:
Hede Kerstin Luik, Eesti Statoili
turundusjuht, tel (0) 665 7700
Ulvar Kaubi, RMK metsamajanduse turundusjuht,
tel (0) 628 1500
Martin Aadamsoo, Eesti Filmi Sihtasutuse peadirektor, tel
(0) 627 6060
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu kinnitas
eilsel koosolekul ettevõtte 2005. aasta eelarve ja lähiperioodi arengukava, mis
hõlmab aastaid 2005-2008.
RMK 2005. aasta eelarve kohaselt on ettevõtte realiseerimise netokäive 1 059
miljonit krooni, millest riigieelarvesse kantav metsatulu moodustab 193 miljonit
krooni. Järgmise aasta kavandatav kasum on 86 miljonit krooni. Lisaks suunab RMK
19 miljonit krooni igaüheõiguse, loodushoiu ja looduskaitse tööde korraldamiseks
ning loodusteadlikkuse edendamiseks.
RMK investeeringute kogumaht ulatub 2005. aastal 145 miljoni kroonini,
millest 56 miljonit (39%) on kavandatud kuivendussüsteemide ja teede
renoveerimiseks, 54 miljonit (37%) töötingimute parandamiseks ja tootmise
ajakohastamiseks, 14 miljonit (10%) riistvara uuendamiseks ja
infotehnoloogiliste rakenduste väljatöötamiseks ning 5 miljonit krooni uute
igaüheõiguse objektide rajamiseks.
Nõukogu kinnitas ka RMK arengukava aastateks 2005-2008, mis püstitab RMKle
mõõdetavad eesmärgid ja kujundab eesmärkide saavutamiseks strateegiad.
Arvestades metsamajandamisprotsessi pikaajalisust on arengukavas lisaks
nelja-aastasele lähiperioodile analüüsitud metsaresurssi olemit ja koostatud
raiemahtude prognoos kuni aastani 2030.
RMK nõukogu esimehe Andres Onemari sõnul on kõige olulisem, et arengukava
läheb Riigikogu poolt püstitatud üldiste eesmärkide defineerimisel
strateegiateni väga konkreetseks. Arengukava aitab need eesmärgid iga
metskonna ja RMK struktuuriüksuse jaoks lahti mõtestada konkreetseteks
tegevusteks, märkis ta.
RMK arengukava toetub Eesti metsamajanduse arengukavale aastani 2010. Selles
on riigimetsa majandajale püstitatud järgmine üldeesmärk: Tagada ühiskonna
enamuse huvidele vastavate eesmärkide püstitamine ja järgimine riigimetsa
majandamisel, ning saavutada sellega metsapoliitikast tulenevate säästva ning
efektiivse majandamise põhimõtete rakendamine riigimetsas.
Arengukava koostamisel lähtuti keskkonna-, majandus- ja sotsiaaleesmärkidest,
et tagada erinevate valdkondade tasakaalustaud areng. Selleks uuendati RMK
keskkonna-, majandus- ja sotsiaalpoliitika ning personalipoliitika
põhialuseid.
Arengukava prognoosi kohaselt rajatakse RMK majandatavates metsades aastas
keskmiselt 4750 ha metsakultuure, tehakse 11 000 ha valgustusraiet, 10 500 ha
harvendusraiet ja 7055 ha uuendusraiet. Kasvava metsa aastane raiemaht on 2,46
miljonit tihumeetrit.
Eesti riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb
puidu müügiga, korraldab ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi. Samuti loob
RMK oma puhkealadel võimalusi igaüheõiguse alusel metsa külastamiseks ning jagab
loodushariduslikku teavet.
Lisainfo:
Andres Onemar, RMK nõukogu esimees
telefon 504 4331
Ülo Viilup, RMK peadirektor
telefon 628 1500, 501 7803
www.rmk.ee
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Eesti
Metsandustöötajate Ametiühing kirjutasid täna alla palgakokkuleppele, millega
kehtestatakse alampalgamääraks 2800 krooni kuus.
RMK personalijuhi Ülle Pällo sõnul algasid palgaläbirääkimised juba
septembris. Täna allkirjastatud kokkulepe on märgiks, et oleme jõudnud mõlemaid
pooli rahuldava tulemuseni, märkis Pällo.
Tänavu augustis allkirjastasid RMK ja Eesti Metsandustöötajate Ametiühing
kollektiivlepingu, mis reguleerib osapoolte vahelisi töösuhteid 2006. aastani.
Sõlmitud leppes on erilist tähelepanu pööratud töövõtjate
sotsiaaltagatistele ja töökeskkonnale.
Eesti riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb
puidu müügiga, korraldab ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi. Samuti loob
RMK oma puhkealadel võimalusi igaüheõiguse alusel metsa külastamiseks ning jagab
loodushariduslikku teavet.
Lisainfo:
Konstantin Prozes, Eesti Metsandustöötajate Ametiühingu
esimees
telefon 556 88 656
Ülle Pällo, RMK personalijuht
telefon 628 1536, 513 9646
www.rmk.ee
Täna esitles Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
multimeedia CD-d, millele on koondatud esmakordselt Eestis ülevaatlik info
looduses liikumise võimaluste kohta riigimetsamaal ja kaitsealadel.
CD-formaadis infokogumik Looduses liikumise võimalused riigimetsamaal ja
kaitsealadel 2004 sisaldab kaarte, videomaterjali ja muud kasulikku infot
looduses liikujale ning on ühtlasi esimene omataoline Eestis. RMK
Loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul pandi CD kokku selleks, et
parandada keskkonnateabe kättesaadavust. Riigimetsamaal ja kaitsealadel on
loodud rohkelt looduses viibimise ja liikumise võimalusi, seni on aga puudunud
neid võimalusi terviklikult käsitlev teatmekogumik, selgitas Rammo.
Vastvalminud CD annab põhjaliku ülevaate Eesti looduses igaüheõiguse alusel
liikumise võimalustest ning loob seeläbi eeldused riigimetsa ja kaitsealade
ressursside mitmekülgseks kasutamiseks. Eelõige pakub uus infokogumik
loodusehuvilistele ideid kosutavaks metsapuhkuseks.
Infokogumiku Looduses liikumise võimalused riigimetsamaal ja kaitsealadel
2004 põhilise sihtgrupina näeb RMK kooliõpilasi. Sellest tulenevalt saadetakse
kõikidele koolidele ka tasuta CD. Multimeedia CD on kohapealseks kasutamiseks
saadaval kaitsealade külastuskeskustes, RMK looduskeskustes ning
teabepunktides, selgitas Marge Rammo. Kevadhooajast saavad nimetatud kohtadest
endale infokogumiku osta ka kõik huvilised, hetkel võib ostusoovist RMKle teada
anda e-posti teel (aadressile puhkus@rmk.ee).
Multimeedia CD teostas MS Filmid, selle tellijaks oli RMK. Projekti aitas
finantseerida Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eesti riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesandeks on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali ning korraldab metsatöid,
ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi. Samuti loob RMK oma puhkealadel
võimalusi igaüheõiguse alusel metsa külastamiseks ning jagab loodushariduslikku
teavet.
Lisainfo
Marge Rammo
RMK Loodushoiu osakonna juhataja
Telefon
628 1530, 513 7035
E-post marge.rammo@rmk.ee
www.rmk.ee
Tänavu juba viiendat aastat toimunud õpilastööde konkursil Rõõm ja mure
metsast valiti välja parimad metsateemalised ajalehed ja ajakirjad. Riigimetsa
Majandamise Keskuse (RMK) ja Eesti Ühispanga korraldatud õpilastööde konkursile
esitati tänavu 99 tööd.
Eelnevatel aastatel on kooliõpilased uurinud oma klassi puud, koostanud
metsaraamatut, metsakalendrit ja metsamappi. Sel aastal oli konkursi ülesandeks
panna kokku metsandusteemaline meediaväljaanne. Konkursitöödest tõsteti enim
esile Tallinna Saksa Gümnaasiumi 8c klassi kuukirja “Metsasaks”.
Lisaks Eestimaa eri paigust saadetud 99 metsaajalehele ja -ajakirjale
käsitleti probleeme metsas ka kolmes videoreportaais ja mõnedel
internetilehekülgedel. Eriliste töödena paistsid silma ristsõnad, viktoriinid ja
nuputamisülesanded.
Peamiste teemadena käsitleti õpilastöödes metsa mitmekesisust ja ilu.
Tegevustest köitis enim õpilaste tähelepanu metsaradadel matkamine, loomade
tegutsemisjälgede uurimine, metsa istutamine ja hooldamine ning taimedega
tutvumine. Suurima murena toodi välja inimese hoolimatu suhtumine metsa prügi
mahapanek, röövraied, metsloomade hukkumine maanteedel ja metsatulekahjud.
Huvitavamad konkursitööd vastasid meediaväljaande nõuetele: teemad olid
jagatud rubriikidesse, esilehelt võis lugeda sisuülevaadet, sisaldasid
intervjuusid, ülevaateartikleid, uudiseid ning ka reklaame, ristsõnu, kuulutusi,
koomikseid, horoskoope ja kõike muud ajalehtedele-ajakirjadele omast.
Ka tööde kujundus oli väga mitmekesine. Algklasside metsaajakirjadest võis
leida iga õpilase enda kirjutatud ja joonistatud lehekülgi, seevastu põhikoolide
õpilased olid kasutanud arvutitundides omandatud oskusi.
Ligi pooltele metsa uurinud klassidele on auhinnaks Sagadi looduskooli, RMK
loodusmajade või looduskeskuste korraldatud talveprogramm, mille käigus
meisterdatakse jõulumeeneid, valatakse õnnetina, tehakse lõket ja tutvutakse
talvise metsaeluga. Metsaelu ja -töid tundva inimese juhendamisel saavad
ajalehti-ajakirju koostanud õpilased süvendada oma teadmisi Eestimaa
metsast.
Õpilastööde konkursi Rõõm ja mure metsast töödega saab Sagadi looduskoolis
tutvuda 1.-17. detsembrini, samal ajal toimuvad seal ka jõuluprogrammid.
Eesti riigimetsa majandaja RMK kasvatab metsauuendusmaterjali ning korraldab
metsatöid, ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi. Samuti loob RMK oma
puhkealadel võimalusi igaüheõiguse alusel metsa külastamiseks ning jagab
loodushariduslikku teavet.
Lisainfo
Tiina Reintal, RMK Looduskooli metoodik
telefon 325 8881, 513
7405
e-post tiina.reintal@rmk.ee
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teenis 2004. aasta
esimese üheksa kuuga 734 miljonit krooni, mis moodustab 78% selleks aastaks
eelarvesse planeeritud tuludest ning on 11 miljonit krooni enam mullu samal ajal
teenitust.
Valdava osa tuludest teenis RMK kasvava metsa raieõiguse ja
metsamaterjali müügist, muudest tegevustest saadi 2004. aasta esimese üheksa
kuuga tulu 46 miljonit krooni.
Kokku müüs RMK 2004. aasta esimese üheksa
kuuga 1,66 miljonit tihumeetrit kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali, mis
moodustab 73% eeldatavast tänavusest müügimahust. Kasvava metsa raieõiguse
osakaal ulatub tänavu RMK poolt müüdud puidukogusest 305 554 tihumeetrini
(keskmine hind 272 kr/tihumeeter), müüdud metsamaterjali hulk on 1 354 165
tihumeetrit (keskmine hind 447 kr/tihumeeter).
Võrreldes 2003. aasta esimese
üheksa kuuga on tänavuaastane puidu müügimaht 13,5% väiksem. RMK finantsdirektor
Jaanus Laasi sõnul on see tingitud 2004. aastaks kavandatud väiksematest
raiemahtudest, raiete peatamisest Natura 2000 eelvalikualadel ning vihmase suve
tõttu ebasoodsateks kujunenud metsa ülestöötamise tingimustest.
Küll aga on
Laasi sõnul tänu jätkuvale nõudlusele kasvanud müüdava puidu hind. Võrreldes
eelmise aastaga on uuendusraiete raieõiguse keskmine hind tõusnud 15,5% ning
metsamaterjali müügihind suurenenud 14,3%, märkis Laas.
Uuendusraiete
raieõiguse ja uuendusraietel ülestöötatud metsamaterjali müügist saadud tulult
arvestab RMK riigieelarvesse tasutavaks metsatuluks 26%. Üheksa kuuga on
uuendusraiete müügilt saadud metsatulu 134,7 miljonit krooni, mis moodustab 77%
käesoleva aasta eelarvesse kavandatust.
Igaüheõigusel tuginevate
looduskasutusvõimaluste pakkumisele ja elanikkonna loodusteadlikkuse
edendamisele on RMK tänavu panustanud 9,5 miljonit krooni.
Eesti riigimetsa
majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille
põhiülesandeks on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab
metsauuendusmaterjali ning korraldab metsatöid, ulukihoolet ning jahi- ja
loodusturismi. Samuti loob RMK oma puhkealadel võimalusi igaüheõiguse alusel
metsa külastamiseks ning jagab loodushariduslikku teavet.
Lisainfo:
Jaanus Laas, RMK finantsdirektor
telefon 628 1500
e-post
jaanus.laas@rmk.ee
www.rmk.ee
Pühapäeval,
3. oktoobril lõppes järjekordne üleriigiline heakorrakampaania “Mets puhtaks!”,
mille käigus puhastasid 1100 vabatahtlikku metsaalustelt 105 tonni
prügi.
MTÜ Timur ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt
korraldatav heakorrakampaania Mets puhtaks! kestis 27. septembrist 3.
oktoobrini ning toimus tänavu neljandat korda. Kampaania käigus koristasid
vabatahtlikud üle Eesti varasemate aastatega võrreldes metsa alt rekordkoguse
prügi. Enim prügistatud piirkonnad olid Keila, kust koristati 46 tonni prügi ja
Viimsi, kust koristati 28 tonni prügi.
Suurtes kogustes oli metsa alla toimetatud ehitusjääke
betoonplokke, kive, uksi, aknaraame ja värvainet. Lisaks olmeprügile leiti
metsast telereid, külmkappe, mööblit, autokumme, tekke, patju ja palju muud.
Huvitava leiuna tõid kampaania korraldajad välja metsa alt leitud hobusele
rakendatava künniagregaadi, mille asukoht võinuks olla pigem muuseumis.
Heakorrapäevade projektijuhi Helvin Kaljula sõnul on
ettevõtmise eesmärgiks muuta eelkõige inimeste suhtumist. “Kuigi vabatahtlikud
näitavad kampaania raames prügikoristamises eeskuju, pole kampaania ellu
kutsutud kindlasti mitte ainult prügi koristamiseks ehk tagajärgedega
tegelemiseks, toonitas Kaljula. Eelkõige on vaja tegeleda põhjustega ehk
sellega, miks inimestel tuleb pähe mõte oma prügi metsa alla vedada ning miks
nad seda normaalseks peavad.”
RMK metsamajanduse osakonna keskkonnajuhi Tanel Renseri
sõnul on inimesi, kes ei anna endale aru, et prügi metsa viimisega saastatakse
iseenda ja oma lähedaste elukeskkonda. “Isegi hoolimatust puhkajast või
seenelisest jäävad metsa alla maha jäätmed, mille lagunemine looduses võtab väga
pikalt aega. Näiteks plastik ja klaas,” sõnas ta.
Mittetulundusühing
TIMUR koondab endas isikuid, kes tahavad tegutseda kodanikuühiskonnas ja püüavad
läbi oma tegevuse seda ühiskonda arendada. Lisaks kampaaniale “Mets puhtaks!” korraldab
MTÜ Timur ka igakevadist maanteede heakorrakampaaniat “Tee puhtaks!”.
Eesti riigimetsa majandaja RMK põhiülesandeks on riigimetsa
säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali ning
korraldab metsatöid, ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi. Samuti loob RMK
oma puhkealadel võimalusi igaüheõiguse alusel metsa külastamiseks ning jagab
loodushariduslikku teavet.
Lisainfo:
Tanel
Renser, RMK metsamajanduse osakonna keskkonnajuht
telefon (0) 628 1521, 526
2961
e-post
tanel.renser@rmk.ee
www.rmk.ee
Helvin Kaljula, MTÜ TIMUR
projekti koordinaator
telefon 5 665 4319
e-post helvin@timur.ee
www.timur.ee
Alates tänasest, 21. septembrist saab Riigimetsa
Majandamise Keskuse veebilehel www.rmk.ee
vaadata loomafotovõistluse Vereta jaht fotode väljapanekut ja valida enim
meeldinud ülesvõte, mille tulemusena selgub publiku lemmik.
RMK ja Eesti Loodusmuuseumi eestvedamisel tänavu mai lõpus juba seitsmendat
korda toimunud loomafotovõistlusest Vereta jaht võttis osa 26 fotograafi.
Kolme päeva jooksul pildistasid parimad Eesti loodusfotograafid Nõva metsades
loomi, linde ja putukaid, tänavuse fotojahi saaklooma ilvest kohata siiski ei
õnnestunud.
Kolme Vereta jahi päeva jooksul tehtud fotodest sai iga autor välja valida
kümme, neist valis ürii omakorda näitusele 38 fotot. Loomafotovõistluse
parimate ülesvõtetega saab tutvuda internetilehel www.rmk.ee, Vereta jahi jooksul pildistatud fotod
on alates tänasest üleval ka Amserv Auto esindussalongis aadressil Pärnu mnt
232. Loomafotovõistluse võidutööd kuulutatakse välja 20. oktoobril Eesti
Loodusmuuseumis avataval näitusel. RMK koduleheküljel on igaühel võimalus kaasa
aidata publiku lemmiku väljaselgitamisele.
Loomafotovõistlust Vereta jaht korraldatakse alates 1997. aastast.
Hoolimata tõsiasjast, et tänavust saaklooma ilvest Nõva metsades kohata ei
õnnestunud, võib Vereta jahi korraldaja, Eesti Loodusmuuseumi peazooloogi Tiit
Hundi sõnul võistluse käigus saadud ülesvõtteid sirvides fotojahiga igati rahule
jääda. Näiteks oli seekord fotograafidel jahiõnne kohtuda saaki tagaajavate
huntidega, tõi ta näite Vereta jahi jooksul jäädvustatud hinnalistest
kaadritest. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud sokk, metssiga, kobras,
metskits, põder ja karu.
Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus,
mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK
kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb puidu müügiga,
korraldab ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi. Samuti loob RMK oma
puhkealadel võimalusi igaüheõiguse alusel metsa külastamiseks ning jagab
loodushariduslikku teavet.
Lisainfo:
Tiit Hunt, Eesti
Loodusmuuseumi peazooloog, Vereta jahi korraldaja
telefon 506 7488
Silvia Rõigas, RMK reklaamijuht
telefon 628 1551, 506 9742
e-post silvia.roigas@rmk.ee
www.rmk.ee
PRESSITEADE
17. august 2004
Keskkonnakonverents Säästad või saastad? lükkub kevadesse
Sellel nädalal toimuma pidanud Eesti esimene
keskkonnakonverents Säästad või saastad? lükkub vähese registreerunute arvu
tõttu järgmise aasta kevadesse.
Konverentsi korraldajad Riigimetsa Majandamise Keskus, Eestimaa Looduse
Fond ja Pärnu Konverentsid tegid otsuse 18.-19. augustil Viljandis toimuma
pidanud keskkonnakonverents edasi lükata, kuna huvi konverentsi vastu oli
oodatust väiksem. Mõningate muudatustega programmis plaanitakse Eesti esimene
keskkonnakonverents korraldada 2005. aasta kevadel.
Keskkonnakonverentsi Säästad või saastad eesmärgiks oli aidata kaasa
rohelise mõtte- ja eluviisi levikule Eesti ühiskonnas. RMK konsultandi Heiki
Hepneri sõnul plaaniti konverentsil anda ülevaade rohelise äri võimalikkusest
ning tutvustada praktilisi lahendusi, mida ettevõtted keskkonna säästmiseks
rakendada saaksid. Tagasihoidlik huvi keskkonnakonverentsi vastu näitab siiski,
et hoolimata rohelise mõtteviisi levikust ei ole ettevõtted veel valmis oma
äritegevuses kuigivõrd roheliste argumentide peale mõtlema, lausus Hepner.
Oleme siiski kindlad, et keskkonnasõbralik äri on võimalik ja roheline
maksureform mõjutab enamikke ettevõtjaid Eestis.
Kõigile keskkonnakonverentsile registreerunutele saadeti konverentsi edasi
lükkamise kohta kiri, osalemistasusid registreerunud veel maksnud ei olnud.
Kompensatsiooniks konverentsi edasilükkumise eest saatsid korraldajad
registreerunutele ka keskkonda arvestava äri võimalusi tutvustava raamatu
Looduskapitalism.
Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus,
mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK
kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb puidu müügiga,
jagab loodushariduslikku teavet, korraldab ulukihoolet ning jahi- ja
loodusturismi.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) on 1991. aastal asutatud keskkonnakaitse
organisatsioon. ELFi tegevuse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine
Eestis ja maailmas koostöös üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ning
riigiasutustega.
Pärnu Konverentsid on Eesti mainekaim ärikonverentside korraldaja, mille
peamiseks eesmärgiks on tänapäevase äri- ja juhtimismõtte arendamine Eestis.
Tuntuimat, Pärnu Juhtimiskonverentsi on korraldatud 1996. aastast alates.
Lisainfo:
Heiki Hepner, Riigimetsa Majandamise Keskuse konsultant
telefon 628 1519, 502 7325, e-post heiki.hepner@rmk.ee
www.rmk.ee
Täna, 5. augustil allkirjastasid Eesti
Metsandustöötajate Ametiühing ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) uue
kollektiivlepingu, mis reguleerib osapoolte vahelisi töösuhteid aastani 2006.
Uues leppes on erilist tähelepanu pööratud sotsiaaltagatistele ja
töökeskkonnale.
Täna jõustuma hakanud kollektiivleping puudutab ligi 1300 RMKs töötavat
inimest üle Eesti, seni kehtinud lepe sõlmiti aastal 2001. RMK ja Eesti
Metsandustöötajate Ametiühingu vaheliste läbirääkimiste järgmise etapina algavad
sügisel arutelud uue palgasüsteemi üle.
Eesti Metsandustöötajate Ametiühingu esimehe Konstantin Prozese sõnul on uues
kollektiivleppes arvesse võetud mitmeid olulisi metsandustöötajate ettepanekuid
ning seetõttu leiab see laiapõhjalist toetust. Uus kollektiivleping pöörab
senisest enam tähelepanu sotsiaaltagatistele ning paneb paika rea meetmeid
töökeskkonna probleemide lahendamiseks, selgitas Prozes.
Näitena sotsiaaltagatistest tõi ta välja staaiga seotud toetused ning
täiesti uuena lisandunud ühekordse sünnitoetuse kahe alampalga ulatuses ühele
RMKs töötavale lapsevanemale.
RMK peadirektor Ülo Viilup nimetas läbirääkimiste keskse teemana tööohutust
ja töötervishoidu. Metsamajandus ja ehitus on valdkonnad, kus Eestis juhtub
tavaliselt kõige enam tööõnnetusi, sõnas Viilup. RMK töötajatest on käesoleva
aasta esimesel poolel juhtunud tööõnnetus vaid ühega. Ohutule töökeskkonnale
aitavad kindlasti kaasa ka uued sätted kollektiivlepingus.
Eesti riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb
puidu müügiga, korraldab ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi. Samuti loob
RMK oma puhkealadel võimalusi igaüheõiguse alusel metsa külastamiseks ning jagab
loodushariduslikku teavet.
Lisainfo:
Konstantin Prozes , Eesti Metsandustöötajate Ametiühingu
esimees
telefon 556 88 656
Ülo Viilup, RMK peadirektor
telefon 628 1500, 501 7803
www.rmk.ee